LITMIR.BIZ

      Raamatus ei käsitleta selliseid n-ö suuri uurimisteemasid nagu pereettevõtte mikro- ja makroökonoomiline käsitlus, naiste roll pereettevõtluses, teadmuspõhine juhtimine pereettevõtluses (ega ka muid juhtimisteoreetilisi teemasid), innovatsioon pereettevõtluses jt. See oli teadlik valik, sest sissejuhatavale käsitlusele ei olegi need omased teemad ja raamatu etteantud maht rohkemat ei võimaldanudki. Mida autor küll tahtnuks raamatusse sisse tuua, on meie pereettevõtete senised (edu)lood, aga see ei õnnestunud. Nii mõnigi autori tagasihoidlik katse perepead selles küsimuses jututada lõppes kindla äraütlemisega – polevat veel millestki märkimisväärsest rääkida, põlvkonnavahetust pole veel toimunud või on see ees või selle tulemustest on veel vara rääkida. See iseloomustab hästi meie tänast pereettevõtluse seisu. Võimaluse korral tuleb edaspidi ka käsitlemata jäänud teemade olulisemad aspektid ja taasiseseisvunud Eesti pereettevõtluse esimesed edulood Eesti lugejani tuua.

      Eesti pereettevõtluse praegune faas on üldiselt hinnates ootusärev, sest tõusmas on esimene põlvkonnavahetuse laine. Teisalt on pereettevõtlus seni olnud sisulise suunamiseta vabavooluline protsess ja teaduslikus mõttes pole see teema Eestis laiemalt pinget pakkunud. Alles 2014. aastal asutati EPEL, et hakata pereettevõtluse küsimustega sisuliselt tegelema ja pereettevõtjate huve esindama ja kaitsma. Loota võib, et EPEL-i toimekas juhtkond tellib ka mõne asjakohase pereettevõtlust käsitleva uurimuse.

      Ka meedia huvi on olnud tagasihoidlik. Sisulisematest käsitlustest meenubki vaid Forbesi 2014. a juulikuu artikkel „15 edukaimat pereettevõtet”. Viimasele saab aga ette heita metoodika nõrkust, mis ei võimalda meil kodumaiseid pereettevõtteid rahvusvahelises kontekstis võrrelda. Nii ei võtnud Forbes 15 edukaima pereettevõtte reitingu koostamisel töötamisena arvesse ühinguvalitsemist ehk nõukogu liikme ametit. Pigem ei oleks Forbes pidanud arvesse võtma pereliikmete töötamist sellistel töökohtadel nagu analüütik, osakonnajuhataja, insener või hooajaline töötamine suvel, kuna pereettevõtte üheks tunnuseks ei ole töötamise fakt per se, vaid töötamine otsuseid langetavas pereettevõtte organis (st osalemine otsustamisel).

      Pereettevõtluse paremad päevad ja suured väljakutsed on Eestis alles ees. Loodetavasti aitab ka käesolev raamat nendele väljakutsetele kindlamalt vastu astuda.

      Autor

      5 Raamatus on juttu ka põlvkonnavahetusest, mille tähtsust autor korduvalt rõhutab. Põlvkonnavahetuse puhul on tegemist pereettevõtluse ühe olulisema probleemi ja väljakutsega.