Pereettevõtluse käsiraamat. Teine, täiendatud ja parandatud trükk 2019 - Urmas Arumae

Скачать книгу

Madis Habakuk2, kes tegi Eesti Pereettevõtete Liidu (EPEL) nimel autorile ettepaneku kirjutada pereettevõtluse kohta käsiraamat (see esimene trükk), on meie hulgast lahkunud igavesse itta. Veel õhtul enne seda päeva, esimesel septembril, kohtusime EBS-i tagaukse juures. Madis oli rõõmsa ja õnneliku näoga ja soovis uueks õppeaastaks edu – järgmise päeva hommikuks oli ta lahkunud. Loodetavasti kiidab ta raamatu kordustrüki ilmumise heaks.

      „Pereettevõtluse käsiraamat” kujutab endast sissejuhatavat käsitlust pereettevõtluse organisatsioonist, valitsemisest ja põlvkonnavahetusest. See ei ole kokkuvõte teadustööst, ehkki Urmas Kaarlepi kirjutatu kohta võib öelda, et just oma uurimistöö tulemusi ta põgusalt tutvustabki. Üldises plaanis on tegemist pigem populaarteadusliku lugemisega, mis peaks üldarusaadavalt andma ülevaate millestki teaduse valdkonda kuuluvast. Raamatu käsikiri on ka seekord (teise, täiendatud trüki ettevalmistamise protsessis) läbinud eelretsenseerimise (peer-review), mida kasutatakse üldjuhul teaduspublikatsioonidele pretendeerivate teoste puhul. Sellisena on raamat kasutatav ka õppekirjandusena näiteks ettevõtluse ja juhtimise valdkonna tudengitele.

      Taas tuleb juriste hoiatada, et neile võivad mitmed raamatu alajaotused tunduda ebahuvitavad ja liialt lihtsustatud, aga need on lisatud teose terviklikkuse huvides, et ka juriidilise erihariduseta lugeja teemast üldise pildi saaks.

      Käsiraamatu ilmumine sai võimalikuks tellija ehk EPEL-i ja teiste heade toetajate abil. Oma panuse andis ka advokaadiühing Arumäe & Sipari Advokaadibürood. Autori siiras tänu neile kõigile!

      Suur tänu ka retsensentidele Kristel Meosele ja Aavo Koppelile, kelle asjalikud märkused ja soovitused aitasid käsiraamatut paremaks teha.

      Ja lõpuks taas kummardus kallile kaasale Tiiule, kes tagas autorile esimese trüki ülevaatamiseks ja täiendamiseks 2018. aasta kuumal suvel kõik vajaliku ja tegi käsikirjale ka esimese korrektuuri.

      Head lugemist!

      Autor

      Viimsi, 20.02.2019

      2 Madis Habakuk (28.12.1938 – 2.09.2016) oli Eesti majandusteadlane. Aastal 1988 asutas ta koos USA professori Marshall Fitzgeraldi ja Kanadas elanud Ilmar Martensiga Eesti esimese äriharidust pakkuva erakõrgkooli ehk Eesti Kõrgema Kommertskooli, millest on saanud nüüdseks ainsana ellu jäänud eraülikool Estonian Business School.

      3 1992. aastal lõpetas EBS-i esimene MBA lend, kus oli kolm lõpetajat: Urmas Kaarlep, Tauno Vanaselja ja Urmas Arumäe.

      4 Tollal oli see Eesti kontekstis täiesti uus ärimudel, et audiitorbüroo ja advokaadibüroo on ühel või teisel moel integreeritud. Selle raamatu autor asutas selleks Advokaadibüroo Landwell, sooritas nõutavad eksamid ja sai PriceWaterhouseCoopers’i legal partner’iks. Urmas Kaarlep oli tollal PwC juhtivpartner Eestis. See ärimudel sai meil Eestis kesta umbes aasta, kui Ameerikas puhkes nn Enroni skandaal, millega sai kõvasti pihta ka audiitorfirma Arthur Andersen. See tõi omakorda kaasa rahvusvahelise ulatusega keelu, mille tagajärjel keelati audiitorbüroode ja advokaadibüroode koostöö. Advokaadibüroost Landwell sai audiitorbüroost eraldi tegutsev Advokaadibüroo Ots & Co, mille nimi praegu on Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co. Vahepeal on aga märgitud rahvusvaheline keeld maha võetud ja audiitorbürood on uuesti hakanud lubama enda juurde n-ö integreeritud advokaadibüroode asutamist (nt Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal; Advokaadibüroo Deloitte Legal; Advokaadibüroo KPMG Law) – ei midagi uut siin päikese all.

      SISSEJUHATUS

      Ettevõtlus ei ole meelakkumine, see on elamise viis. Ettevõtlus ei sobi kõigile – õieti öeldes sobib see vähestele. Enamik inimkonnast eelistab müüa oma tööjõudu. Ilmselt valitseb selles küsimuses nõudmise-pakkumise tasakaal – ettevõtlusega tegelejatele on vaja tööjõudu, töövõtjatele aga tööd ja leiba. Töövõtjaid on alati rohkem.

      Tööjõudu peabki olema veidi rohkem, kui on tööd, mida pakkuda, vastasel juhul puuduks konkurents ja surve ise ettevõtjaks hakata või selleks äriühing asutada. Riiklik sotsiaalkindlustus peab muu hulgas tagama neile, kes on jäänud (ajutiselt) tööta, töötuks jäämise ajaks asendussissetuleku, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid ning pakuks tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal.

      Käesolevas raamatus ei käsitleta ettevõtlust selle üldises mõttes, vaid fookuses on pereettevõtlus. Selle üle, milline osa kogu Eesti ettevõtlusest on hõlmatud pereettevõtlusega, võib vaielda, sest Eestis adekvaatset statistikat selle kohta ei ole. Küll aga võib suures plaanis väita, et umbes pooled Eestis tegutsevatest väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKE) kvalifitseeruvad pereettevõteteks. Juba see teadmine on piisav argument pereettevõtlust käsitleva raamatu kirjutamiseks.

      Eestikeelset pereettevõtlust käsitlevat kirjandust pole raamatupoodidest ja internetikauplustest praktiliselt leida. Seetõttu on käesoleva raamatu eesmärk tutvustada laiemale lugejaskonnale seda, mida võõrkeelsetes allikates pereettevõtluse kohta suures plaanis kirjutatakse, mida uuritakse ja millist kogemust omatakse. Autor ei tee saladust ka sellest, millised seisukohad tal endal käsitletava teema osas on välja kujunenud.

      Üks raamatu alaeesmärke on korrastada pereettevõtlusega seonduvat terminoloogiat. Nii saavad määratletud mõisted pereettevõtja, pereettevõte, perekontor, pereadvokaat, perepea jt.

      Mõni lugeja võib enne raamatu lugemist küsida, mis vahet on osaühingul, mille osad kuuluvad ühele perele, võrreldes osaühinguga, mille osad kuuluvad erinevatele ettevõtlikele inimestele. Ega mingit nähtavat formaalset vahet ei olegi – osaühing on osaühing. Seadus ühe pere liikmetele kuuluva äriühingu osas mingeid erisusi ei sätesta. Seega on eristamise alused mujal kui formaaljuriidikas. Teoreetikud on neid erisusi otsinud ja selgitanud, mistõttu võib sissejuhatavalt osutada mõnele neist, mille poolest perele kuuluvat äriühingut saab eristada n-ö tavalisest äriühingust või ka börsiettevõttest: 1) kindel peresisene omanikering; 2) orienteeritus pikaajalisele strateegiale; 3) avalikustamiskohustuse madal lävi; 4) tippjuhi positsiooni peresisene kontinuiteet.

      Kõik ettevõtlikud inimesed teavad, et ettevõtlus tähendab riskide võtmist. Lisaks sellele on pereettevõtluses vähemalt üks risk rohkem – see on peresisese konflikti oht, mis võib hävitada kogu ettevõtlusega saavutatu, kahjustades ühtlasi ka peresuhteid kuni fataalsete tagajärgedeni välja.

      Mõned autorid on pereettevõtluse iseloomustamiseks loetlenud pereettevõtluse võimalusi koos võimalike riskidega nii: 1) pereväärtused võivad luua konkurentsieeliseid, kuid pidevad pereliikmetevahelised konfliktid õõnestavad seda; 2) pereliikmetest tippjuhid on äriühinguga rohkem seotud ega vaja kuigi palju kontrollimist, kuid pereliikmetest tippjuhid võivad osutuda vähem kvalifitseerituks ja vähem kompetentseteks, mistõttu nad tegutsevad oma huvides ja vajavad rohkem kontrolli; 3) pereliikmed on orienteeritud pikemaajalistele strateegiatele, kuid osa pereliikmeid soovib maksimeerida lühiajalisi dividende; 4) pereettevõtlus on fokuseeritud jätkusuutlikele ärimudelitele, kuid pereettevõtluse riskiks on ettevõtte elukaarega seonduv. (Koeberle-Schmid, Kenyon-Rouvinez ja Poza 2014)

      Nende ja teiste pereettevõtluse (äri)riskide maandamiseks ei ole siiani midagi muud välja mõeldud kui ühinguvalitsemise võtted kombinatsioonis ühinguväliste perekonna otsustamiskogude tegevusega. Nendest on siiani eesti keeles vähe (kui üldse) kirjutatud, mistõttu saab

Скачать книгу