100 põhjust minna Belgiasse - Hanna Miller

Скачать книгу

Cauchie, kes teostas ka sisekujundusi, tellimustest lausa üleujutatud. Stiili hääbudes vaibusid ka tellimused ja pärast kunstniku surma oli perel plaan liig suureks jäänud maja mitte ainult müüa, vaid koguni osaliselt lammutada. Selleni siiski ei jõutud, kuid maja hakkas peagi lagunema, jõudes katastroofilisse seisu. Õnneks omandas hoone filantroopidest abielupaar ja võttis ette erakordselt kuluka restaureerimistöö. Sellele, nüüdseks kõrges eas abielupaarile kuulub maja siiani, kuid on siiski mitmetel puhkudel külastajatele avatud. Maison Cauchie esinduskorrus on ilmekaks näiteks art noveau ’st kui kõikehõlmavast stiilist.

      Edasi palistavad tänavaäärt kunagiste jõukate linnakodanike beaux-arts-stiilis elamud 20. sajandi algusest. Seda tüüpi hoonestus on iseloomulik ka Tervuereni avenüüle. Nii nagu on kogu Belgiale paraku iseloomulik ka lamedate sõjajärgsete hooneplokkide püstitamine mis tahes stiilis ajaloolise hoonestuse vahele tekkinud n-ö aukudesse.

      Ületanud Montgomery väljaku ja jätkates jalutuskäiku endiselt suunaga linnast väljapoole, jääb paremat kätt suurejooneline hoone, mis on ära toodud pea igas kunstiajaloo- või arhitektuuriõpikus. Palais Stoclet (avenue de Tervueren/Tervurenlaan 281) valmis aastail 1905–1911 Viini Secessionile omases juugendstiilis. Villa, mis on tõelise tervikkunstiteosena arvatud UNESCO maailma kultuuripärandi (2009) nimekirja, arhitektiks oli kuulus Viini juugendi esindaja Josef Hoffmann ja tellijaks Belgia pankur Stoclet. Pankuri pärijatele kuuluv villa ei ole külastusteks avatud (seisuga 2012).

pilt

      Raua molekuli kujutav Atomium Laekenis on üks Brüsseli sümboleid. Foto: Olavi Miller

      Samas algab ka avenüü rohelisem osa ja peagi ääristavad Brüsseli kaunimat peatänavat veetlevad pargid ja rahulikud villade rajoonid. Kui aega, pöörake Woluwe pargiga piirnevale Moistincki avenüüle, et saada aimu Brüsseli elukvaliteedist väljaspool südalinna. Linnaosa ei kanna asjata nimetust Linnulaul ehk Chant d’oiseau/Vogelzang. Kui jalad kannavad, võib jätkata mööda Tervuereni avenüüd, põigates kord vasakule, kord paremale, tiirutades rahulikel, hubaste eramutega ääristatud tänavatel. Vaid nii on võimalus sest mitmepalgelisest linnast veidigi enam ettekujutust saada. Jõudnud trammipeatuseni Aux Trois Couleurs/Dreikleuren, olete ühtlasi linnapiiril, kust edasi algab parkmets. Tramm 44 toob mööda Tervuereni avenüüd tagasi Montgomery metroojaama. Mõistagi saab teha kirjeldatud teekonna alates Montgomery metroopeatusest mööda Tervuereni avenüüd ka trammiga nr 44 (Montgomery peatus maa all, ühendatud metroojaamaga, muidu maapealne liin). Sõidupileteid saab metroojaamadest ja samas võib küsida ka linnatranspordi tasuta kaarti STIB, millest on sõitude planeerimisel olulist abi.

      Kui jätta järgmiseks korraks Laekeni piirkond koos pilguga Kuningalossile ja Kuninglikele Kasvuhoonetele (Serres Royales), mis avatud külastajatele vaid aprillis-mais, ning sealsed Jaapani ja Hiina paviljonid (Musées d’Extrême-Orient) ning lähedusse jääv rauamolekuli kujutav Atomium (püstitatud 1958 a. maailmanäituseks), siis on ülevaade Brüsselist pea täielik. Mõistagi vaid kiirkorras ja riivamisi…

pilt

      Eriti rohkelt leiab erinevaid šokolaadipoode Brüsselis ja Brugges.

      ŠOKOLAADIGIID

      Eestlastele on Šveits ehk isegi tuntum šokolaadimaa kui Belgia, aga eks nad tegelikult konkurendid olegi. Paradoksaalsel kombel olid nii Brüsseli esimese šokolaadipoe avaja kui ka kuulsa Belgia pralinee leiutaja šveitslased… Šokolaadi heaks on šveitslased tõepoolest palju ära teinud. Šveitsist on pärit meetod šokolaaditahvlite (1802) ja piimašokolaadi (1875, H. Nestlé) valmistamiseks ning šokolaadi maitset õppis parandama R. Lindt, kelle nime kandev šokolaad on tänini tuntud. Ka on Šveits esikohal maailmas šokolaadi tarbimise poolest. Belgia šokolaadimeistrite andmeil on see arv Šveitsis 13 kg, Belgias napilt alla selle ehk siis 12,5 kg, Euroopas keskmiselt 8–11 kg, USA-s u 6 kg ja võrdluseks näiteks Hiinas vaid 100 g – ikka ühe inimese kohta aastas!

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      „Juba pikka aega möllanud keeletüli ei olnud toona (1954 – H. M.) väliselt pea üldse tuntav. Tundus, et flaamid ja valloonid elasid rahulikult koos, kusjuures prantsuse keel oli ühiskonnas ja majanduses, diplomaatias ja sõjanduses üheselt ülekaalus. Belgias poleks ükski diplomaat tulnud selle peale, et õppida hollandi keelt,” Berndt von Staden, Lõpp ja algus. Mälestused 1939–1963. Tõlkinud Hanna Miller. Kirjastus Olion, Tallinn, 2005.

      2

      Enam kui kuus kuud pärast valimisi on taas luhtunud katsed moodustada Belgias valitsust. Belgia seisab silmitsi oma ajaloo süga-vaima poliitilise kriisiga,” kirjutab flaami kristlik demokraat Luc Vandeputte aastal 2008… Ajakiri Maailma Vaade , Tallinn, 2008, nr 4.

      3

      „Belgia on nüüdseks juba rohkem kui aasta ilma valitud valitsuseta. 458 päeva on maailmarekord,” teatab Euronews 15. septembril 2011. Uue valitsuse nimetab kuningas Albert II ametisse 5. detsembril 2011, kui Belgia on olnud valitsuseta 540 päeva.

      4

      Luc Vandeputte, Belgia – lagunev riik? Ajakiri Maailma Vaade, Tallinn, 2008, nr 4

      5

      Eesti keeles näiteks: Paavo Palk, Euroopa ühendamise lugu. Eesti Diplomaatide Kooli väljaanne. Loetav internetis aadressil www.valitsus.ee.

      6

      Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures, kodulehekülg http://www.eu.estemb.be/est/eurokvartal.

      7

      „(Prantsuse riikliku plaanikomitee juht Jean – H. M.) Monnet pakkus Prantsuse-Saksa suhete ja Ruhri küsimuse lahendamiseks välja konstruktsiooni (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse/-koondise – H. M.), millele hiljem ehitati üles Euroopa Liit.” Paavo Palk, Euroopa ühendamise lugu.

      8

      „…1953. aasta alguses oli parajasti jõustunud Euroopa Söe- ja Terasekoondise leping, maadeldi Euroopa Kaitseühenduse lepingu ratifitseerimise kallal ja just-just oli kavas vastu võtta lepingu eelnõu Euroopa Poliitilise Ühenduse loomiseks valitsuste tasandil. Kõikide nende protsesside juures mängis Belgia, kes on alati olnud Euroopa integratsiooni eestvõitleja, olulist rolli,” Berndt von Staden, Lõpp ja algus. Mälestused 1939–1963. Tõlkinud Hanna Miller. Kirjastus Olion, Tallinn, 2005.

      9

      „Nn kompensatoorse poliitika tulemusena said osa institutsioonidest ka Luxembourg (Euroopa Parlamendi Sekretariaat, Euroopa Kohus ja Euroopa Investeerimispank) ja Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid).” Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures, kodulehekülg

Скачать книгу