ТОП просматриваемых книг сайта:
Kodaniku kanepilugemik. Kõik, mida igaüks peaks teadma kannabinoididest. Publius
Читать онлайн.Название Kodaniku kanepilugemik. Kõik, mida igaüks peaks teadma kannabinoididest
Год выпуска 2016
isbn 9789949388493
Автор произведения Publius
Жанр Эссе
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Uurimused ja valitud allikad
2010: P. Zhu ja D. Lovinger, Developmental alteration of endocannabinoid retrograde signaling in the hippocampus, Neurophysiology, 2010:103:1123–9.
2006: Y. Kawamura jt, CB1 receptor is the major cannabinoid receptor at excitatory sites in the hippocampus and cerebellum, Neuroscience, märts 2006:26(11):2991–3001.
2004: R. Nicoli ja B. Alger, The brain’s own marijuana, Scientific American, 22. november 2004.
2002: A. Kreitzer ja W. Regehr, Retrograde signaling by endocannabinoids, Current Opinion in Neurobiology, 2002:12(3):324–30.
1992: W. Devane jt, Isolation and structure of a brain constituent that binds to the cannabinoid receptor, Science, detsember 1992:258(5090):1946–9.
1992: W. Devane jt, A novel probe for the cannabinoid receptor [HU211], Medicinal Chemistry, mai 1992:35(11):2065–9.
1988: W. Devane jt, Determination and characterization of a cannabinoid receptor in rat brain, Molecular Pharmacology, november 1988:34(5):605–13.
1964: R. Mechoulam jt, Isolation, structure and partial synthesis of an active constituent of hashish, American Chemical Society, 1964:86(8):1646–7.
1940: R. Adams jt, Structure of cannabidiol (I.), a product isolated from the marijuana extract of Minnesota wild hemp, American Chemical Society, jaanuar 1940:62(1):196–200.
1940: R. Adams jt, Structure of cannabidiol (VI.), isomerization of cannabidiol to tetrahydrocannabinol, a physiologically active product, American Chemical Society, september 1940:62(9):24025.
1896: T. Wood jt, Charas: the resin of the Indian hemp, Chemical Society, 1896:69:539–46.
5
Astrotsüüdid ja kannabinoidid
Teadus on täis lugusid rottidest või täpsemalt öeldes närilistest. Seda sellepärast, et närilised sobivad hästi laborite uuringumudelite kordamiseks. Teadlased saavad võtta sama liiki närilise, teha sama katse ja saada samu tulemusi. Lisaks leitakse liikide vahel sageli suuri erinevusi.
Kesknärvisüsteem on loomuldasa väga rangelt reguleeritud osa organismist. Selle ülesanded on elu säilitamise seisukohalt nii tähtsad, et sissetungijate eemale hoidmiseks on püstitatud tugev tõke. Kannabinoidid on ühed vähestest ainetest, mida sellesse eksklusiivsesse VIP-alasse lubatakse. Loodus vormis endokannabinoidsüsteemi tugisambaks, mis peab sekkuma teatud signaalivahetuslike probleemide, näiteks demüelinisatsiooni – närvijätkeid ümbritseva müeliinkihi kaotuse – ja apoptoosi ehk rakusurma ilmnemisel.
Meile tuttavad kesknärvisüsteemi osad on pea- ja seljaaju. Vaid kümme protsenti kesknärvisüsteemi rakkudest on neuronid. Ülejäänud moodustavad närvitugikoe ehk neurogliia, mille nimetus tähendab kreeka keeles liimi. Kõige arvukamad gliiarakud kesknärvisüsteemis on tähekujulised astrotsüüdid. Need erilised gliiarakud aitavad meil n-ö kõike koos hoida. Nad jagavad närvidele toitaineid, osalevad rakkude signaalivahetuses, tegelevad pärast põletikulisi seisundeid parandamise ja armkoe moodustamisega ning toetavad hematoentsefaalbarjääri ehk aju-vere tõket moodustavaid rakke.
2006. aastal ilmunud uurimus näitas, et inimeste astrotsüüdid on näriliste omadest arenenumad. Rottide astrotsüüdid kaitsevad ja seiravad umbes 100 000 sünapsit. Inimese astrotsüüdid hõlmavad kuni kaht miljonit sünapsit. Säärane kahekümnekordne keerukuse vahe ajendas uurijaid klassifitseerima astrotsüüte diferentseerivateks rakkudeks, mis meid rottidest eristavad.
Astrotsüüdid mängivad elulist rolli keha müelinisatsiooniprotsessis. Meie närvide aksonid ehk telgniidid on kaetud müeliini, kaitsva elektriisolatsioonmaterjaliga. Müeliini moodustumine algab juba loote kujunemise ajal ja kestab kogu täiskasvanuea. Teaduslikud uuringud on tuvastanud seose sünapside töö, astrotsüütide ja müelinisatsiooni vahel. Samuti näitavad uuringud, et EKS abistab astrotsüüte müeliinikihi loomisel ja remontimisel. Näiteks peavad astrotsüüdid põletiku puhkedes tootma valke, mis kutsuvad esile armkoe moodustumise. Juba 1998. aastal läbi viidud uuring näitas, et kannabinoidid kannustavad astrotsüüte põletiku ravimiseks vajalikke valke tekitama.
2008. aastal läbi viidud uuring näitas, kuidas astrotsüüdid ja EKS veel koostööd teevad. Teadlased avastasid, et hipokampuseks nimetatava ajupiirkonna astrotsüütide pinnal on CB1-retseptorid, mis rakusiseseid protsesse vallandavad, ergutavad ja võimendavad. Uuring tuvastas endokannabinoidi- ja glutamaadipõhise signaaliraja olemasolu. Selles signaalirajas täidavad astrotsüüdid keemilist (mittesünaptilist) neuronitevahelist sidepidamist võimaldava silla ülesannet. Ärgem unustagem, et paralleelselt nende ülesannete täitmisega suhtleb iga tähekujuline rakk veel umbes kahe miljoni muu rakuga.
2010. aastal jätkus laborirottide võidujooks, seekord hoopis hiirte ja CB2-retseptori osalusel. Selgus, et CB2-retseptorite aktiveerimine hoiab hiirtel ära kuumast või külmast johtuva valutunde tekkimise, leevendab allodüüniat ehk ebanormaalset valu ja soodustab põletikuvastaste signaalide edastamist gliiarakkudes. Teadlased kasutasid kroonilise valu läve uurimiseks sünteetilist kannabinoidi NESS400. Jälgides selle mõjusid CB2-retseptorile, avastasid nad, et NESS400 leevendas märkimisväärselt närvivalusid.
Sel ajal kui astrotsüüdid tegelevad kahjustatud närvikoe taastamisega, kaitseb neid EKS. Kui astrotsüüdid jäävad kaitseta, ei suuda nad müeliinikihti parandada. Samuti ei saa nad aidata kaasa apoptoosi ehk rakusurma korral. Ehkki suurem osa rakke sureb loomulikku surma, vallandab, reguleerib ja teostab apoptoosi rakk ise. Kõnealusel juhul annavad astrotsüüdid rakkudele korralduse end mitte hävitada.
Üllatus-üllatus! Mõnikord on apoptoos vajalik – näiteks vähktõve korral. Keemiaravi eesmärk on vähirakkude surmamine. Uurijad on hakanud jõudma järeldusele, et vähki ei saa ravida ilma EKSi abita. Lihtne otsing USA tervishoiuinstituutide riikliku büroo NIH veebilehel PubMed.gov annab tulemuseks rea uuringuid, mis EKSi vähivastast toimet kinnitavad. Näide aastast 2010: ajakirjas Cancer Investigation ilmunud uurimus näitas, et THC pärsib vähirakkude vohamist, siirdeid ja sissetunge ning kutsub esile apoptoosi. See tähendab, et THC tapab vähki – mis pole tegelikult üllatav, teadlased avastasid selle juba 1975. aastal. Kui soovite selles oma silmaga veenduda, lugege USA riikliku vähiinstituudi ajakirjas avaldatud artiklit „Kannabinoidide antineoplastiline [vähivastane] toime“ (Antineoplastic [anticancer] activity of cannabinoids).
Publius
(2010)
Otsinguterminid
Astrotsüüdid, gliiarakud ja kannabinoidid (astrocytes, glial and cannabinoids); apoptoos ja kannabinoidid (apoptosis and cannabinoids), müeliin ja kannabinoidid (myelin and cannabinoids); PubMedi andmebaasis: endokannabinoidid ja kannabinoidid (endocannabinoids and cannabinoids).
Uurimused ja valitud allikad
2011: A. Verkhratsky jt, Where the thoughts dwell: the physiology of neuronal-glial „diffuse neural net“, Brain Research Review, jaanuar 2011:66(1–2):133–51.
2010: M. Navarrete ja A. Araque, Endocannabinoids potentiate synaptic transmission through stimulation of astrocytes, Neuron, oktoober 2010:68(1):113–26.
2010: S. Leelawat jt, The dual effects of delta(9)tetrahydrocannabinol on cholangiocarcinoma cells: anti-invasion activity at low concentration and apoptosis induction at high concentration, Cancer Investigation, mai 2010:28(4):357–63.
2010: L. Luongo, 1-(2’,4’-dichlorophenyl) -6-methyl-N-cyclohexylamine-1,4-dihydroindeno[1,2-c]pyrazole-3-carboxamide [NESS400], a novel CB2 agonist, alleviates neuropathic pain through functional microglial changes in mice,