Kliinikumi tekke lugu 1989–1999 - Raul Talvik

Скачать книгу

algus: 30. september 1991–16. juuni 1993

      30. septembril 1991. aastal allkirjastas Tartu Ülikooli rektor prof Jüri Kärner esimese ametliku dokumendi Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse ajaloos.

      Selleks oli tema käskkiri nr 178, milles kinnitati loodavate TÜ kliinikute juhatus järgmises koosseisus:

      Esimees: L. Allikmets, TÜ arstiteaduskonna dekaan.

      Aseesimees: U. Kööbi, Tartu Kliinilise Haigla peaarst, Tartu peaarstide nõukogu esimees.

      Liikmed:

      R. Talvik, TÜ arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna dekaan.

      V. Salupere, TÜ arstiteaduskonna sisehaiguste nõukogu esimees.

      M. Sikk, Tartu Keskpolikliiniku peaarst.

      K. Mitt, Tartu Lastekliiniku peaarst.

      R. Allikvee, Tartu Onkoloogiadispanseri peaarst.14

      TÜ nõukogu, mis tuli kokku 20. detsembril 1991, arutanud arstiteaduskonna olukorda ja perspektiive, otsustas arstiteaduskonna ettepanekul kaunis ambitsioonika plaani kasuks nii teaduskonna kui ka Kliinikumi arendamisel.

      Prof Lembit Allikmets, arstiteaduskonna dekaan 1989–1994, TÜ kliinikute taastamise juhatuse esimees ja entusiast.

      1. Taastada ülikooli kliinikud ning lõpetada nende ületoomine ülikooli alluvusse 1992. aasta septembriks.

      2. Kinnitada vastavalt teaduskonna ettepanekule TÜ kliinikute esialgne nimistu. (Järgneb loetelu koos vastavate osakondade omaga. – R.T.)

      3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Polikliiniku baasil moodustada täiendavalt perearstide õppetool.

      4. Seoses kliinikute moodustamisega kaotada vastavad kliinilisi erialasid õpetavad kateedrid.

      5. Seoses ravikindlustusmeditsiini rakendamisega pidada vajalikuks ülikooli kliinikute kui õpetavate riigihaiglate täiendavat riigieelarvelist finantseerimist kuni 50 % ulatuses (1992. aastal kliinikute planeeritud kogutulust, mis moodustab orienteeruvalt 90 milj. rubla, katta eelarvest 45–50 milj. rubla põhiosas II poolaastal). 1992. a. esimese kahe kuu jooksul taotleda riigieelarvest 3 miljonit rubla reservi, säilitamaks praeguste haiglate funktsioneerimise õppe-teadusülesannete täitmisel.

      6. Seoses õppekoosseisu ümberkorraldusega suurendada arstiteaduskonna professuuri arvu 42-lt 67-ni. Riigieelarvelise õppekoosseisu kogusuuruseks arstiteaduskonnas 1992. a. sügissemestril planeerida senise 228 koha asemel 390–420 kohta, mis katab nii õppetöö üliõpilastega kui arstide täienduse. 15

      Jah, optimismi jätkus. Plaanitust täideti ainult neljas punkt, osaliselt 6. punkt – professorite arv suurenes oluliselt. Tegelikult jäi see käskkiri suures osas paberile, sest sellise mahuga põhimõttelisi otsuseid võis rektor teha üksnes toetudes ülikooli nõukogu otsusele, mis võeti vastu alles 2. veebruaril 1993.16

      Tartu Ülikooli rektori Jüri Kärneri käskkiri 30.09.1991 nr 178 loodavate TÜ kliinikute juhatuse moodustamise kohta. Esimene ametlik alus edasiseks tegutsemiseks.

      Kliinikute juhatus, nagu seda tollal nimetati, alustas aga kohe, 10. oktoobril 1991. Esimese koosoleku päevakord näitab, et kõik probleemid püüti lahendada korraga. Päevakord ise oli järgmine: põhikirja kinnitamine (lükati kaheks nädalaks edasi), peaarstide valimine (esialgu otsustati välja kuulutada 5 kohta), revisjonikomisjoni valimine (prof Heiki Müür valiti esimeheks, liikmeteks dots Toomas Podar ja ökonomist Reet Härson), meditsiinilise tegevuse eetikakomitee valimine (komisjoni esimeheks valiti prof Arvo Tikk, liikmeteks Heino Kokk, Siiri Toomiste, Lembit Mehilane, Margit Närska, Toomas Savi ja Lea Praks), Kliinikumi juhatuse töö reglement (plaaniti koostada kahe nädala jooksul), Kliinikumi töötajate valimise kord (otsustati võtta aluseks ülikooli juhend), assistentide töömahu kindlaksmääramine (kavatseti esitada 9 päeva jooksul).17 Nii lihtne aga see kõik ei olnud, nagu paberilt näha võib.

      Järgnevad koosolekud tõid kaasa kainenemise. 24. oktoobril 1991. a aset leidnud juhatuse koosoleku esimene otsusepunkt oli paljulubav: alustada kliinikute juhatuse otsuste regulaarset tutvustamist Kliinikumi perele ja rektoraadile. Teine fikseeris juhatuse koosolekute aja, need hakkasid toimuma teisipäeviti. Kolmandana kinnitati kliinikute käivituskava. Ajakava nägi välja järgmine:

      Kliinikute juhatuse põhikirja kinnitamine – 5. november 1991.

      Loodavate TÜ kliinikute nimekiri ja põhimõttelised koosseisud – 25. november 1991.

      Konkursikomisjonide ja – tingimuste kinnitamine – 10. detsember 1991.

      Erialakliinikute vanemõppekoosseisu ametikohtade kinnitamine, nooremõppekoosseisu vajaduse määramine – 7. jaanuar 1992.

      Peaarstide määramine – 7. jaanuar 1992.

      Kliinikute ja juhatajate konkursi väljakuulutamine – 7. jaanuar 1992.

      Vanemkoosseisu (õppetoolide, osakondade juhatajate, professorite, dotsentide) konkursi väljakuulutamine – veebruar/märts 1992.

      Üleandmisaktidele allakirjutamine – september 1992. (Kliinikute juhatuse info nr 1, 24.10.1991.)18

      Plaan oli ambitsioonikas ja ikka veel optimistlik. Nooremõppekoosseisu alla olid paigutatud assistendid, doktorandid, residendid, internid ja arstid. Loodavate kliinikute nimekirja koostamiseks pöörduti kliinikute juhatajate ja peaarstide poole ettepanekute saamiseks.

      12. novembri koosolekul 1991. aastal arutati ja saadeti laiali kliinikute nimekirja projekt. Esialgses plaanis oli 15 (16) kliinikut:

      sisekliinik koos perearstide õppetooliga,

      kardioloogiakliinik,

      kirurgiakliinik,

      traumatoloogia-ortopeediakliinik,

      anestesioloogia-intensiivravikliinik,

      silma-kõrvakliinik (ühise majandamise, eraldi professuuride ja dotsentuuridega), närvikliinik,

      spordimeditsiini ja taastusravi kliinik (koos Tartu spordimeditsiinikeskusega),

      radioloogia-onkoloogiakliinik,

      lastekliinik,

      psühhiaatriakliinik,

      naha- ja suguhaiguste kliinik,

      naistekliinik,

      nakkushaiguste kliinik,

      stomatoloogiakliinik.

      Polikliinikud ja polikliinilised osakonnad kuuluvad vastavate kliinikute sisse.

      (Kliinikute juhatuse info nr 3, 12.11.1991.)19

      Esialgsest nimekirjast oli kogemata välja jäänud kopsukliinik, mis sai hiljem käsikirjas juurde lisatud pulmonoloogiakliiniku nime all. Uus aga oli iseseisev anestesioloogia-intensiivravi kliinik (seda ei tule ära segada Tartu Ülikooli samanimelise kliinikuga, mis loodi rektori käskkirjaga). Enne 1991. aastat oli nimetatud kliinik olnud Tartu Ülikooli üldkirurgia, anestesioloogia ja reanimatoloogia kateedri osa, kusjuures anestesioloogia õppejõud paiknesid laiali kolmes kateedris. Ka Kliinikumi juhatuses oli anestesioloogia ja intensiivravi loomise üle Kliinikumis korduvaid arutelusid. Ideed toetas prof Raul Talvik, teistsugusel arvamusel oli Maido Sikk, kes selle kohta ka memo kirjutas. Vastu olid teisedki erialakliinikud, kellelt nüüd osake ära võeti. Kui anestesioloogilise poolega polnud erilisi probleeme, siis intensiivraviga oli küll, küsimus oli selles, kas tegemist on põhidistsipliini osa või eraldi põhiainega. Juhatus jäi siiski seisukohale vastav kliinik luua ja seetõttu

Скачать книгу

<p>14</p>

TÜK, n 1,s 29, l 2.

<p>15</p>

TÜ, n 1, s 1358, l 351–375.

<p>16</p>

TÜ, n 1, s 1557, l 14–21.

<p>17</p>

TÜK, n 1, s 29, l 8.

<p>18</p>

TÜK, n 1, s 29, l 3.

<p>19</p>

TÜK, n 1, s 13, l 4.