ТОП просматриваемых книг сайта:
Suurepärase ema käsiraamat. Grace Saunders
Читать онлайн.Название Suurepärase ema käsiraamat
Год выпуска 2011
isbn 9789949478583
Автор произведения Grace Saunders
Жанр Здоровье
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
• Sõbralikud rasvad. Ma ei tea, kas asi on ainult minus, aga minu jaoks on kogu see jutt küllastumata-headest-halbadesttransrasvadest väga segadusttekitav. Põhimõtteliselt peab minu meelest lihtsalt meeles pidama, et töödeldud rasvu (margariin) ja küllastumata rasvu tuleks vältida. Võtke suund oliiviõlide ja kalaõlide poole (milles on väga palju ajutööle kasulikke oomega-3-rasvhappeid ning mida leidub lõhes ja makrellis). Või sobib ka, kuid vältige liigset rasvase punase liha söömist (peekon, pihvid ja vorstikesed). Peaks ütlematagi selge olema, et magustoitu ja koorejäätist peaks samuti mõõdukalt sööma!
• Supertoidud. Seda sõna ma armastan. Niinimetatud supertoitudel on vananemisvastased ja haigusi peletavad omadused. (Minu ämm oli selles nii kindel, et viskas oma kalli näokreemi prügikasti ja investeeris raha hoopis orgaanilistesse supertoitudesse.) Avokaado, mustikad, brokoli, porgandid, elusjogurt, küüslauk, kaerahelbed, sibulad, kanepiõli, sardiinid, kuivatatud ploomid, spinat, pähklid ja seemned on kõik supertoidud, mida püüan iga päev oma pere söögi hulka pista. (Keegi ei lahku lauast enne, kui brokoli on taldrikult söödud, ja see kehtib ka minu kohta.)
• Töödeldud hädaabitoit. Valmistoit, mida saab mikrolaineahju pista, võib olla oluline osa töötava ema nädala toidukavast, aga võtke seda kui erandit, mitte reeglit. Need sisaldavad palju suhkruid, soola, maitsetugevdajaid ja kemikaale. Ma ei taha öelda, et kogu toit peaks otse põllult tulema, aga toitumisteadliku ema jaoks on kuldne reegel kasutada võimalikult vähe töödeldud toitu.
• Vesi, vesi, vesi! 99 protsenti modellidest ja kuulsustest, keda ma olen intervjueerinud, on vandunud, et vesi on nende suurepärase figuuri ja särava naha puhul põhiline tegur. Kogu selle positiivse reklaami pärast tundsin peaaegu kohustust ise ka poolteist liitrit päevas ära juua. Kuigi mul tekib mõnikord harva ka hiigelvistrikke, olen kindel, et võin üldiselt oma klaari naha ja suure energiahulga eest just vett tänada.
Me kõik vajame toitu, mis kosutab vaimu, keha ja hinge. Õige toitumine peaks andma meile energiat ja enesekindlust, et magamata öödega toime tulla, keset kolmandat maailmasõda laste vahel rahu sõlmida ja täiskasvanuliku vestluse jaoks selget pead säilitada, kui pika päeva lõpus viimaks oma elukaaslase või sõpradega suhelda saame. Kui süüa ebaregulaarselt ja seda, mida iganes kohalikus nurgapoes, metrookioskis või kiriku mängutoas saadaval on, tekivad probleemid väsimuse, lisakilode ja enesehinnanguga. Te ei ole neurootik, kui hoiate nendest viiest toitumise kuldreeglist kinni, et söögikordades korda luua ja pisut menüüd planeerida. Kui teil on tänu sellele energiat, kaal püsib paigal ja mõistus peas, siis on see ju pigem mõistlik tegu!
„Tundsin oma kolme alla viieaastase lapsega pidevalt, et olen omadega täitsa läbi. Olin sageli öösiti üleval ja vanim laps alustas igat päeva raudse veendumusega kell 5.30.
Ma olin laste äratamise ning lasteaeda ja kooli saatmisega niivõrd hõivatud, et esimene hommikueine võimalus oli kohv hilishommikul. Sain varsti aru, et kofeiin täitis augu, aga muutis mu ülejäänud päevaks pahuraks. See ei pruugi olla parim lahendus, aga mina pakkisin kaasavõtmiseks kokku väikese hommikueine, mis koosnes banaanist, peotäie kuivatatud puuviljadega müslist ja pudelitäiest värskest apelsinimahlast. Nüüd söön seda laste kooliviimiste vahel ja olen kella kümnesest kofeiinilaksust loobunud. See ei ole täiuslik lahendus, aga praegu tunnen end 100 protsenti paremini ning lapsed jõuavad endiselt õigeks ajaks kooli ja lasteaeda.“
Jo Slater, Samsoni (5 a), Layla (3 a) ja Talia (1 a) kodune ema
Nagu paljude raseduse ja lastekasvatamisega seotud asjade puhul, tundub, et ka toit on saadetud selleks, et meid ja meie tahtejõudu proovile panna. Kui mu teine laps oli seitsmekuune, lõin rinna uhkelt kummi (kujutage ette punarinda meenutavat emmet). Mul oli õnnestunud (või nii ma vähemalt arvasin) teise raseduse ja imetamise pisarad, iiveldushood, rõõm ja söömisprobleemid üle elada ning mulle mahtusid taas jalga ühed mu lemmikteksad. Kui paar venitusarmi, pisut võdisev kõht ja kahtlemata endisest rohkem rippuvad rinnad välja arvata, võisin ikkagi olla suurepärane ema (ja järgmise aasta poppiidol, kui mul peaks selleks kutsumus tekkima) ning ma olin tohutult uhke. Olin raseduse ajal tervisliku toitumise ja trennitegemise nipid ära õppinud, imetasin poega seitse kuud ning väljusin sellest kõigest ikkagi suhteliselt ägeda tipsina. Jah, ma tean: oleksin pidanud tagasihoidlikum olema. Ärge laske end petta, kaasemad – niipea, kui me sihi silmist laseme, saadetakse meie proovile panemiseks veel üks takistus. Sünnipäevapeod.
Te ei usu seda, aga kui esimesed peod saabuvad – tänu beebimassaažitundidele, perekoolidele ja ristimistele –, mõistate, mida mõttetu söömine tegelikult tähendab. Te võite ju öelda, et see on väike pidudega kaasnev toiduahvatlus või et nendele minikeeksikestele on ju otsekui teie nimi peale kirjutatud või kreemikoogid – oh, ma võtan ainult ühe. Mida iganes, lõpptulemus on seesama: suhkru üleküllus ja kalorid. Just siis, kui arvasite, et kaal on paigale jäänud ja teil õnnestus viis lisasentimeetrit reitelt kaotada, ei saa te veel ümbergi pöörata, kui seisate juba silmitsi kõige maitsvamate, isuäratavamate, ahvatlevamate ja magusamate söökidega, mida olete iial näinud. Kui te pole just tervisetoidu hull (kes lapse esimesel sünnipäeval kindlasti oavõrseid, kaunvilju ja nisuidumahla serveerib), siis lubate endale kindlasti sünnipäevadel midagi mõnusat. Loomulikult jääb vahel harva ette ka mõni mitte eriti kutsuv kauss kirsstomatitega, aga sageli näevad need välja nii, nagu oleksid läbi käinud kõik peod teie naabruskonnas viimase kuue nädala jooksul ja jäänud ainukese asjana järele pärast külaliste lahkumist. Lastepeod koosnevad tavaliselt igasugustest glasuuriga koogikestest, väikestest muffinitest, tiku otsa pistetud vorstikestest, juustupallidest ja kõige magusamast vahukoorega sünnipäevatordist, mida olete iial maitsnud.
Nüüd, kui mul on kaks suhtlevat mudilast, kes käivad lasteaias (millega kaasneb kirjutamata seadus, et iga laps, kes sünnipäevapeo korraldab, peab kutsuma kogu rühma), saabub peokutseid metsikult. Ei möödu nädalatki, ilma et toimuks Lily printsessiteemaline pralle, Theo pidu mängutoas või koosviibimine kaksikute Marni ja Sienna esimese sünnipäeva puhul. Nädalavahetused ei koosne enam vaiksetest pühapäevastest lõunatest, nädalalõpu ajalehtedest ja ämma-äia juures teejoomistest, vaid kingituste pakkimisest, kolmeaastasega vaidlemisest teemal, kui peen kleit selga panna, ja peotoidu sisseahmimisest (seda lisaks pühapäevalõunasele praele). Kui te ettevaatlik pole, algavad esmaspäeva hommikud sellega, et teil on poolteist kilo juures ja te kahetsete sügavalt kõiki neid roosasid keeksikesi, mida Samsoni Peeter Paani peol ära õgisite.
Sellega on vist pisut nagu jõulupühaga. Te alustate pühadeaega tohutu tahtejõuga. Vannute, et see aasta on teistsugune ja te piirdute kalkuni rinnalihaga (ei mingit kastet), hunniku köögiviljade ning ainult ühe ahjukartuliga. Loete hulganisti artikleid teemal „Kuidas uusaastapidustusteks sale püsida“ ning haute plaane, kuidas minna otsejoones porgandikangikeste ja rasvavabade dipikastmete juurde, möödudes tortillakrõpsudest ja meega röstitud India pähklitest. Aga sel hetkel, kui te lõuna ajal esimese vahuveinikokteili ära joote, lendavad kõik need lubadused aknast välja ning te tabate end kolmandat lihapirukat õgimas ja rammusale kreemimagustoidule lisa küsimas (karbitäiest kommidest ei hakka ma isegi rääkima).
Sama kehtib lastepidude kohta. Te sisendate endasse tahtejõudu, korrutades mantrana: „Ma väldin kommikaussi, ma väldin kommikaussi…“ Te saabute ja lähete otsejoones teiste emade juurde, kes seisavad uhketest piraadikujulistest glasuuriga küpsistest ja kapten Konkskäe krõpsudest kenasti eemal. Aga aja möödudes märkate, et pistate aeglaselt ja kindlalt kätt maiusekaussi, näkitsete vorstikesi ja sööte varastatud aarde kujulise moosikoogikese ülejääke. Te peatute ja mõtlete tagasi saabumise hetkele. Kuidas suutsid tund ja 13 minutit ning