ТОП просматриваемых книг сайта:
Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid. Udo Uibo
Читать онлайн.Название Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid
Год выпуска 2014
isbn 9789949275755
Автор произведения Udo Uibo
Жанр Языкознание
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Kõige varem on keelend Hocas Pocas kirja pandud Inglismaal 1624. aastal ühe taskukunstniku nimena. 1634. aastal anti välja mustkunstiõpik pealkirjaga «Hocus Pocus Junior», mis tõlgiti saksa ja hollandi keelde ja aitas seda sõna tutvustada mujal. Saksamaalt on samal sajandil üles tähendatud lähedase kõlaga väljendeid nagu Ox box (1628), Ocos Bocos (1640), Hogges und Pogges (1654) jt. Märksa varasemast ajast, aastast 1563 on teada koolipoiste võlusõnad hax pax max deus adimax.
Niisiis on sõna hookuspookus tekke keeleline taust üsna kirju, ja nagu sellistel segastel puhkudel ikka, pole hüpoteesidest puudust. Mitmed seletuskatsed peavad ülaltoodud väljendeid ladina keele jäljendusteks, millega rahvale puru silma ajavad mustkunstnikud lisasid oma tegevusele soliidsust ja tõsidust. Küsimus on ainult selles, mis on see ladinakeelne väljend, millest need lähtuvad. Enamik etümoloogiasõnaraamatuid on arvamusel, mõni ettevaatlikumalt, mõni julgemalt, et see võiks olla katoliikliku armulauatseremoonia vormel hoc est corpus (meum) ‘siin on (mu) ihu’. Seegi pole muud kui üksnes arvamus, ja kes sellega rahul pole, võib endale interneti põhjatust taarnast meelepärasema tõlgenduse leida. Sealtsamast allikast kust hookuspookus pärineb aga igatahes ka inglise hoax, mis tegusõnana tähendab ‘naljaviluks tüssama, haneks võtma’, nimisõnana ‘narrimine, naljatav pettus, võltsing’.
Hospidal
Hostel
Hotell
Pidal
Etümoloogilised dubletid on sõnad, millel on ühine algallikas, aga mis on keelde tulnud eri aegadel ja eri teid pidi, nii et nende kuju ja vahel ka tähendus on lahknenud. Selge ja ilmeka etümoloogiliste dublettide näite pakuvad sõnad hospidal, hostel, hotell ja pidal.
Kõigi nelja sõna ühine algallikas on keskaja ladina keele sõna hospitale, mis tähendas niihästi teelistele öömaja pakkuvat kõrtsi või trahterit kui ka haigete, vaeste ja santide varjupaika. Vanaaja ladina keelest pole niisuguse tähendusega sõna teada, aga see pole tekkinud ka päris tühjale kohale. Keskaja ladina hospitale lähtub klassikalise ladina omadussõna hospitālis naissoo vormist hospitāle, mis tähendab ‘külalisse või võõrustajasse puutuv, külalis-, võõrustaja-’, aga ka ‘külalislahke, sõbralik’ ja on tuletatud sõnast hospes ‘võõras, külaline; külalislahke peremees, võõrustaja, kostitaja’, omadussõnana ‘võõras, võõramaine, tundmatu; külalislahke’.
Kui sõna hospitale laenati keskaja ladina keelest vanaprantsuse keelde, lühenes ta sõnaks hostel (registreeritud kirjakeelest 11. sajandi keskel) ning laenati uuenenud kujul edasi inglise keelde (registreeritud kirjakeelest 13. sajandi keskel). Inglise keeles omandas sõna hostel odava hotelli tähenduse ning levis selles tähenduses 20. sajandi teisel poolel paljudesse keeltesse, sealhulgas eesti keelde. Eesti keeles on hostel kõne all olevatest sõnadest kõige noorem, 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus seda veel pole, aga 1999. aasta väljaandes on juba olemas.
Prantsuse keeles elas see sõna aga oma elu edasi, hääldus muutus ja vanaprantsuse hostel’ist sai tänapäeva prantsuse keele hôtel. See sõna laenati kujul Hotel 18. sajandil saksa keelde ja 19. sajandi keskpaiku kohtame sõna hotell (algul saksapärases kirjaviisis) juba eesti kirjasõnas, 1869. aastal ka Wiedemanni suures eesti-saksa sõnaraamatus. Sõna laenati saksa keelde ja sealt edasi eesti keelde üksnes võõrastemaja tähenduses, ehkki prantsuse hôtel oli aja jooksul omandanud muidki tähendusi ega märgi sugugi üksnes hotelli, vaid ka näiteks eramut. Ja kui Prantsusmaal rändaja märkab mõnel esinduslikul majal silti hôtel de ville, siis ei tasu sealt öömaja otsima minna, sest tegemist pole linnahotelliga, nagu võiks arvata, vaid hoopis linnavalitsuse hoone ehk raekojaga.
Sõnad hostel ja hotell tähendavad tänapäeval võõrastemaja ja moodustavad keskaja ladina hospitale’st kujunenud sõnade ühe paari. Teise paari moodustavad haiglat või vigaste varjupaika tähendavad sõnad hospidal ja pidal, mis on tänapäeval juba aktiivsest käibest taandumas või taandunud. Sõna hospidal on saksa sõnast Hospital ‘haigla, hospidal, varjupaik’ eesti keelde laenatud 19. sajandil. Näiteks 1825. aasta «Eesti-Ma Rahwa Kalendrist» võib ühe vaese õnnetukese kohta lugeda: Ei olnud temmal rahha egga woind ta hospitalist asset leida. Selle uue laenu kõrval aga jäi 19. sajandil rööbiti kasutusele märksa vanem sõna pidal, mis on keskalamsaksa sõnast spet(t)āl ~ spit(t)āl meile laenatud ilmselt juba keskajal, sest liitsõna pidalitõbi ja selle tuletis pidalitõbine esinevad vanades kirikukirjanduse tekstides juba 17. sajandi algul (nt Joachim Rossihnius 1632: need piddalitöbbitzet sahwat puchtas). Niihästi saksa Hospital’i kui ka alamsaksa spet(t)āl ~ spit(t)āl’i aluseks on ikka seesama keskaja ladina hospitale, millest oli juba juttu, ainult alamsaksa rahvakeeles on sõna rõhutu esisilp välja langenud. Alamsaksa sõnal on kaks tähendust: ühelt poolt tähendab see haige- või vaestemaja, seeki, leeprahaigete varjupaika, aga teiselt poolt leeprat ehk pidalitõbe. Viimasel juhul on pidalitõbiste varjupaiga tähendus üle kandunud pidalitõbistele endile. Näib, et eesti vanemas kirjakeeles esineb pidal haige- või vaestemaja tähenduses, näiteks: Roma linna piddalis ‘haige- või vaestemajas’ on hiljuti üks ellatand naesterahwas ärrasurnud (Eesti Postimees, 6. mai 1864). Haiguse kohta tarvitatakse vanemas kirjakeeles järjekindlalt liitsõna pidalitõbi ja eesti pidal tähenduses ‘leepra’ võib olla suhteliselt uus nähtus, mis on tekkinud liitsõna pidalitõbi väljajättelisel kasutamisel.
Huligaan
Sõna huligaan kasutatakse paljudes Euroopa keeltes: inglise hooligan, saksa Hooligan, prantsuse hooligan, vene …улиган, hollandi hooligan, leedu chuliganas, läti huligāns jne. «Eesti keele seletav sõnaraamat» ütleb, et huligaan on ‘avaliku korra tahtlik rikkuja’, ning toob näiteks laused: Huligaanid viskasid akna sisse. Poiss on päris huligaan. Huligaanid tülitasid tänaval rahulikke kodanikke. Ta sattus huligaanide kätte.
Sõna hooligan on sündinud inglise keeles. Kirjasõnasse jõudis see esimest korda 1894. aastal Briti ajalehtede politseikohtu reportaažides, kui mitmel korral kõneldi noortekampadest, kes nimetasid end Hooligan Boys või O’Hooligan Boys. Selgelt omaette sõnana tuli see kasutusele pärast Henry Mappini mõrva Londoni Lambethi linnaosas 1898. aasta aprillis, kui ajalehed ei tarvitanud noorte kurjategijate kohta enam tavapärast väljendit gang of ruffians, vaid hooligan gang või gang of hooligans.
Kuidas see sõna inglise keeles sündis, pole suudetud täpselt selgitada. Selge on see, et Hooligan, Hoolihan või Houlihan on iiri perekonnanimi. Kõige laiemalt levinud versiooni järgi olevat see noortele korrarikkujatele üle kantud populaarse music halli’i laulukese põhjal, kus on juttu sellenimelisest tänavaröövlite perekonnast, aga teisalt on juba 19. sajandi lõpus väidetud, et sõna on üldistatud omaaegse legendaarse varga Patrick Hoolihani nimest. Paraku ei ole neid väiteid kinnitatud konkreetse music hall’i laulu tekstiga, samuti pole 19. sajandi ajakirjandusest leitud mingeid märke Patrick Hoolihani nime kandva varga kohta.
Kui tänapäeval tulevad inglise sõnad eesti keelde otselaenudena, siis varem oli inglise keele tundmine Eestis kasin ja inglise sõnu laenati valdavalt saksa keele kaudu. Sedapuhku saksa keele vahendus siiski kõne alla ei tule: ehkki sõna Hooligan on (riigi)saksa keele kirjasõnas üksikjuhtudel tarvitatud varemgi, sai see üldtuntuks alles 1980. aastail, kui ajakirjanduses hakati kõnelema jalgpallihuligaanidest. Küll aga laenati see sõna inglise keelest kiiresti vene keelde (1904. aastal on …улиган registreeritud juba sõnaraamatus) ja vene keelest edasi Baltimaadesse, niihästi eesti keelde kui ka kohalikku baltisaksa keeletarvitusse. Paistab, et eesti kirjakeeles hakkas huligan levima 1905. aasta revolutsioonisündmuste aegu. Tollaseid meeleolusid aitab iseloomustada sõnumike Lätimaalt: Üks