LITMIR.BIZ

Скачать книгу

et Mind Surf töötab.“

      Naise nägu lõi särama.

      „Siis ma saan aru, et pidu! Sa ei ole vist täna öösel üldse maganud. Ma käisin kella kolme ajal kempsus ja siis istusid sa arvuti taga.“

      „Ma ei ole maganud jah. Aga sellest on savi, ma ei ole väsinud. Ja ma olen liiga heas tujus selleks, et aega magamisele raisata. Ma käisin täna trennis. Lausa imeline.“

      Eric asetas Hanna taldrikule kolm teokarpi, valas need üle trühvliõliga ja asetas peale laimiviilu.

      „Head isu!“

      Hanna vaatas talle otsa ja naeratas.

      „Kuidas sul endal läheb?“

      Hanna rüüpas sõõmu veini.

      „Mul ei ole juhtunud midagi erilist. Me uuendasime oma turvasüsteemi ja tegime mitmeid tavalisi kindlustusprotseduure. Aga ma ei ole Tel Avivist rohkem midagi kuulnud. Kõik see võis olla lihtsalt valehäire. Pärast tööd käisin korraks veel kogudusest läbi.“

      Hanna tõstis teokarbi suhu.

      „Maitsev. Kas sa marineerisid neid küüslauguga?“

      „Retsept on ülisalajane. Kuidas uue rabi värbamine kogudusele edeneb?“

      „See läks untsu. Sa oleksid pidanud meie koosolekul olema. Hullem kui kõige viletsam Woody Allen.“

      Eric noogutas. Ta teadis täpselt, mida Hanna silmas pidas. Ta oli neil koosolekutel ise ka mõne korra käinud. Igaühel oli oma seisukoht ja siis võttis igaüks kõikide teiste seisukohtade kohta seisukoha.

      „Mulle meeldis see naine New Yorgist. See, keda me sünagoogis kuulamas käisime.”

      „Mulle samuti. Aga meie väikesel kogudusel on raske metropolidega konkureerida. Järgmisel nädalal kohtume kandidaadiga Eestist.“

      Eric astus ahju juurde ja tõmbas välja plaadi gratineeritud homaare. Ta serveeris neid lisanditeta, vaid sidruniviiluga, ja istus siis uuesti naise vastu. Nende pilgud kohtusid.

      „Hanna, see oli lausa uskumatu. Seda ei ole võimalik kirjeldada. Ma hõljusin õhus läbi omaenda arvuti. Läbi interneti. Kogu see värvikirevus. Pildid. Puhas maagia.“

      Hanna naeratas.

      „Mats Hagström astus mängu õigel ajal. Vaid mõni ööpäev enne suurt läbimurret.“

      „Jah, kindlasti, nii võib öelda küll. Ta usaldab täielikult oma intuitsiooni, küllap ta sellepärast ongi nii edukas.“

      Eric kummardus üle laua ja valas naisele veini juurde.

      „Kas tead, mis täna magustoiduks on?“

      Hanna ajas huuled prunti.

      „Seks?“

      „Nojah … Seks on kohvi kõrvale. Aga enne kohvi tuleb magustoit. Täna kannab magustoit nime Mind Surf.“

      Hanna nõjatus tagasi ja hammustas huult.

      „Kas ma pean … Ma tahan küll, aga … Sa tead ju küll, et mulle see mäkerdatud müts ei meeldi.“

      „Ei mingeid ettekäändeid. Selle roaga on kokk mitu aastat vaeva näinud. Ta pettub väga, kui sa seda ei maitse.“

      Eric asetas oma käe naise käele.

      „See on lausa fantastiline. Sinust saab teine inimene maailmas, kes seda proovib. Esimene naine.“

      Hanna sõi vaikides homaari. Eric otsustas, et ei käi rohkem peale. Ta teadis, et Hanna on liiga uudishimulik selleks, et loobuda. Tal ei olnud vaja teha muud, kui oodata. Hanna jõi veel pisut veini. Sõi homaare. Jõi taas.

      „Kui see lubatud avec kohvi juurde kindlasti tuleb, siis ma arvan, et võin ehk magustoitu maitsta.“

      „Yes! Ma lähen ja sean kõik valmis. Sa pead alustama geelist. See peab veidi aega toimima, enne kui võid pihta hakata.“

      Hanna pööritas silmi. Eric astus „Figaro pulma“ ümisedes töötoa poole. Ta võttis nanogeeli paki ja tuli kööki tagasi. Hanna oli juuksed krunni keeranud ja sorteeris nõudepesumasinas söögiriistu. Eric tõmbas tema parfüümi endasse. Hanna kallutas pead tagasi, kui mees sätendavat geeli ettevaatlikult sisse masseerima asus.

      „Ah. Mõnus. Kas sa võiksid õlgu samuti masseerida?“

      „Kahjuks mitte. See on maailma kalleim massaažiõli. Ma ei tohi seda raisata. Isegi mitte sinu kenade õlgade peale. Aga ülekehamassaaži võid sa alati saada. Natukese aja pärast. Kõigepealt pead sa selle välja teenima.“

      Kakskümmend minutit hiljem istus Hanna arvuti ees, sensorkiiver peas ja mustad prillid ees. Värvikirev palmik lookles üle põranda ja kadus arvuti taha. Hanna tegi grimassi.

      „See kipitab nagu põrguline. Oled kindel, et sa sensorteravikke pikemaks ei teinud?“

      „Mitte millimeetritki. Ma tahtsin, aga ei saanud, ja see oli õnn. Seda ei ole vaja. Kui seda uut geeli kasutame, võime neid isegi veidi lühemaks teha. Ära virise ja nõjatu toolile. Šõu hakkab pihta.“

      Hanna jäi ootusrikkalt istuma. Eric kontrollis EEG-graafikut. Ideaalne kontakt ajuga.

      „Here we go.“ Klõps. Hanna võpatas. Avas suu ja haaras tooli käetugedest. Eric seisis vaikselt ja silmitses teda. Nii nagu isa, kes näitab oma äsjasündinud last. Teatud viisil see just täpselt niimoodi oligi. Hanna naeris valjult ja hakkas kätega vehkima. Ta hingeldas tugevalt. Eric kummardus ettepoole ja avas arvuti internetibrauseri, et naise reisi kaasa teha. Ta nägi NK kaubamaja veebilehte avanemas. Uusim käekottide kollektsioon täitis ekraani. Eric raputas pead. Jumal hoidku, isegi praegu ei mõtle ta muust kui šoppamisest. Veebilehed vaheldusid, avanesid alamlingid. Aadressiväli värvus siniseks ja sinna ilmus kiri tbi.se. Hanna oli teel tööle.

      Eric lahkus tema juurest ja tõi köögist veiniklaasi. Kui ta tagasi jõudis, oli Hanna ikka veel TBI veebilehel. Ta oli avanud oma postkasti ja vaatas läbi saabunud meile. Hanna istus nüüd toolil täiesti vaikselt, suu pooleldi avatud. Eric nägi, kuidas ekraanil avanes järjekordne meil. Siis ilmus kuvale tema enda meiliaadress. Tekstiväli aktiveerus ja sinna hakkas kummituslikult tekkima sõnum.

      SA OLED GEENIUS. MA EI OLE IIALGI KOGENUD MIDAGI NII IMELIST. MITTE MIDAGI NII IMELIST! AGA NÜÜD OOTAN MA JUBA JÄRGMIST ROOGA.; – )

      Eric naeratas ja suudles naise huuli. EEG-graafikud ekraanil võpatasid. Ta lülitas programmi välja. Hanna istus täiesti vaikselt ja tegi lühikesi hingetõmbeid. Eric tõstis tal prillid üles ja võttis ettevaatlikult kiivri peast. Naise silmad olid kinni. Näis, nagu püüaks ta läbielatut veel hetke säilitada. Seejärel avas ta silmad ja vaatas mehele otsa.

      „Vau! Kui vägev! Mitte ainult invaliidide jaoks. Mõtle mängude tootjate peale. Jõulukinkidest rääkimata.“

      Eric asetas kiivri tagasi Marilyni pähe.

      „Nojah. Mind Surf ei ole loodud selleks. Ennekõike on see haigete ja invaliidide aitamiseks. Puhtärilise versioonini on veel pikk tee. Aga kes teab, mis tulevikus juhtuda võib. Palun.“

      Ta ulatas Hannale veiniklaasi. Too lükkas selle kõrvale ja võttis jalgadega Ericu ümbert kinni. Naise juuksed olid lilla lögaga koos. Hanna vaatas tooli ees seisvale mehele otsa.

      „Härra professor. Kas te siis minu mõtteid ei lugenud? Ma ei soovi kohvi ega veini. Ma tahan saada lubatud avec’i. Siin ja praegu.“

      LE CANNET, PRANTSUSMAA

      Seersant Laurent Mutz oli lihtsa köögilaua äärde kössi vajunud. Praegu, keset päeva valitses majas vaikus. Kõik olid tööl, koolis või lasteaias. Päike paistis läbi akna sisse ja pani tolmu põrandal lõõmama. Koristamine ei olnud Michelle’i tugev külg, ehkki ta oli muidu fantastiline naine. Kaunis nagu filmistaar. Ja sünnitanud talle kaks tervet poega. Ta armastas oma naist rohkem kui elu ennast. Nad elasid kolmekordse lagunenud maja viimasel korrusel. Kuid nende korteri rõdule paistis meri ja see oli kõige tähtsam. Mees rüüpas sõõmu külma kohvi. Michelle oli Cannes’i

Скачать книгу