LITMIR.BIZ

Kui põrgu on koht maa peal… Endine kriminaaluurija Thomas Ravnsholt hüüdnimega Ronk üritab pärast oma armastatu lahendamata mõrva eluga edasi minna, kui prominentne ärimees Ferdinand Mesmer talle ootamatult tööd pakub. Ronk peab üles otsima Mesmeri poja Jakobi, kes kümme aastat tagasi kurikuulsa sekti asutas ja seejärel kadus. Ronga otsingud viivad ta süngele teekonnale sekti müüride vahele, kus füüsiline vägivald, ajupesu ja vaimude väljaajamine on igapäevased nähtused. Maapealse paradiisi asemel ootab teda ees põrgu. „Sekt” on kõhedust tekitav lugu oma reeglite järgi toimivast suletud maailmast ja saladuses hoitud minevikust. Tegemist on Michael Katz Krefeldi populaarse kriminaaluurija Ronga sarja kolmanda osaga.

Подробнее

Kathleen Tessaro, New York Timesi menuki „Lõhnakoguja“ autori uue kaasahaarava ajaloolise romaani „Haruldased esemed“ peategelasteks on kaks väga erinevat sõbrannat, keda ühendab ohtlik saladus. Maeve Fanning on Bostoni iiri immigrant, kes elab koos lesest emaga linna vaesemas piirkonnas North Endis. Nutikas ja südikas punapea on otsustanud keerulistest oludest kiuste välja rabeleda, ent kahjuks on Maeve’il paar ohtlikku nõrkust – juhusuhted võõraste meestega ja alkohol –, mis viivad ta õige pea peadpööritavale allakäiguteele. Kui pinged viimaks üle pea kasvavad, leiab Maeve end vaimuhaiglast, kus ta kohtub salapärase noore naisega, kes just nagu temagi ei suuda ega tahagi varjata vabaduseiha, mida 1930. aastatel daamidele sobimatuks peetakse. Haiglast välja pääsenud, otsustab Maeve alustada puhtalt lehelt. Ta saab tööd omapärases antiigipoes, mille klientideks on Bostoni kõige varakamad ja eriskummalisemad kollektsionäärid. Poeke on kui salapäraste ja haruldaste esemete paradiis, mis annab Maeve’ile võimaluse piiluda Ameerika seltskondliku koorekihi maailma. Van der Laaride perekonna häärberisse üht hinnalist saadetist kohale viies põrkab ta kokku kaunitarist seltskonnadaami Diana Van der Laariga – ja tunneb temas ära haiglas kohatud tüdruku. Suhtlus võluva, ent vaimselt ebastabiilse Diana ja tema kütkestava venna Jamesiga seob Maeve’i aina tugevamini Van der Laaride perekonnaga ning tõmbab ta maailma, mis on täis moraalitust, pettusi ja reetmist. Perekonna jõukusest lummatud ja oma mineviku eest põgeneda üritav Maeve on sunnitud vaatama otsa oma sügavamatele saladustele ja jõudma otsusele, kui kaugele ta on valmis uue elu nimel minema.

Подробнее

Harry Svensson ärkab keset suveööd selle peale, et üks võõras tüdruk taob tema Solvikeni maja uksele. Nii pea kui ta ukse avab, jookseb tüdruk tema voodi alla peitu. Kõigest mõni hetk hiljem kuuleb Harry maja ümber liikumas kahte meest, kes ilmselt tüdrukut otsivad. Järgmisel päeval püüab Harry välja uurida, milles on asi, ent kümneaastane Emma on kohutavalt hirmul ja julgeb vaevu suud paotada. Kes on need kaks, kes tüdrukut otsivad, ja mida kasvatatakse sügaval metsas suures kasvuhoones? Kuidas on motojõuk Dark Knights seotud meedia eest varju hoidva jõuka Björkenstamide perekonnaga? Ja mis on juhtunud Emma isa ja emaga? Aeglaselt, kuid järjekindlalt jõuab Harry jälile saladusele, mis on palju süngem, kui ta eales oleks osanud arvata. Mats Olsson on ajakirjanik, kes on viie aastakümne jooksul kirjutanud artikleid nii muusikast, filmist, spordist, toidust kui ka USAst ja paljust muust. Tema esimene krimiromaan Harry Svenssoniga peaosas „Karista ja lase surra” ilmus kirjastuselt Varrak 2016. aastal.

Подробнее

Äsja tööle ennistatud vastuoluline uurija William Fawkes, keda hüütakse Wolfiks, on vana kalana enda arust kõike näinud, kuni ta kutsutakse kuriteopaigale, kus ta sõber ja endine paarimees Emily Baxter viib ta äärmiselt ebatavalise laiba juurde. Kuue ohvri amputeeritud kehaosadest on kokku õmmeldud marioneti moodi surnukeha, mis saab ajakirjanduses tuntuks Kaltsunuku nime all. Londoni politsei tapmiste ja raskete kuritegude osakonna juhil Simmonsil, Wolfil, Baxteril ja tolle praktikandist paarimehel Alex Edmundsil tuleb ohvrid tuvastada ja välja uurida, mis neid omavahel seob. Panused lähevad aga järjest kõrgemaks, kui Wolfi eksnaine, reporter Andrea Hall saab anonüümse paki kuriteopaigal tehtud fotode ja nimekirjaga, kus on kuus nime ja kuupäevad, millal Kaltsunuku tegija oma järgmised ohvrid tapab. Viimasena on nimekirjas Wolfi nimi. Hullumeelse tempo, uskumatute süžeepöörete ja musta huumoriga vürtsitatud „Kaltsunukk” on Daniel Cole’i esikteos, mida peetakse üksmeelselt üheks 2017. aasta silmapaistvamaks kriminaalromaaniks. Romaani avaldamisõiguseid müüdi juba enne ilmumist rohkem kui 30 riiki. Cole on kirjanduses täiesti uus tegija, varem on ta töötanud parameedikuna ning osalenud nii loomakaitseühingu kui ka merepääste heategevusorganisatsiooni tegevuses.

Подробнее

Winston Grahami „Poldarki“ sarja kolmandas raamatus leinavad Ross ja Demelza kurgutõppe surnud tütart. Tundub, nagu oleks Julia kaotus tekitanud nende vahele lõhe, mida kumbki ei suuda ületada. Just sel raskel ajal tuleb Rossil astuda kohtu ette süüdistatuna rahva mässule õhutamises ja madalikule jooksnud laeva rüüstamises ning teda ähvardab sunnitöö või koguni poomissurm. Demelza ei saa seda käed rüpes pealt vaadata, vaid asub isepäi niite tõmbama. Lisaks tõstavad pead Poldarkide vanad vihamehed Warlegganid, kellel õnnestub osta Rossi kaevanduse Wheal Leisure’i aktsiaid. Sel süngel aja leiab aga aset ka üht-teist lootusrikast ning sekka koguni koomilist. „Jeremy Poldark” on Winston Grahami 12-osalise ajalooliste romaanide sarja kolmas raamat. Raamatute põhjal on valminud populaarne BBC teleseriaal. Kirjastuses Varrak on ilmunud ka „Poldarki” sarja esimesed osad „Ross Poldark“ ja „Demelza“.

Подробнее

John le Carré põnevusromaan „Öine administraator“ viib lugeja imepärasesse maailma, kus üksainus vale sõna võib maksta elu, mis võetakse võikal kombel. Nõukogude Liidu lagunemise järel särama löönud globaalse haardega Ladina-Ameerika narkokartellid ja samaväärsed kuritegelikud võrgustikud Ameerikas ja Euroopas ei kõhkle, kui mängus on nende maapealne paradiis. Külma sõja lõppemine lõi enneolematud võimalused relvaäriks, mida tõttab ära kasutama ka võluvate maneeridega, kuid halastamatu Inglise härrasmees Richard Onslow Roper. Tema teele satub aga hoopis teistsuguste tõekspidamistega noor mees, endine Briti armee sõdur Jonathan Pine, kes töötab nüüd öise administraatorina ühes väärikas Zürichi hotellis. Pine on valmis aitama briti agente, et Roper tabada. Kuid kõik pole siin päris must-valge. Kõigil on tunded, isegi kõige kõvemast puust mänguritel kummalgi pool mõttelist rindejoont. Noor Jonathan Pine teab seda omast käest, kui astub teele, kust tagasivaatamist ei ole.

Подробнее

Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud. Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni. Filmitööstus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise üle võtab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me üldse märkaksime hetke, kui ka mõtlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega töötanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hästi ette, mida ühiskonnale tähendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tänapäeval rünnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tõusma. „Kus pingviinid ei laula“ on Tiigisoone esikromaan.

Подробнее

Rootsis on vallandunud enesetappude laine: noored inimesed võtavad endalt elu erinevatel hirmuäratavatel viisidel. Kõik vabasurma läinud noored fännasid muusikut nimega Nälg ja kõikide surnukehade juurest leitakse vanamoodne pleier ja kassett. Juhtumeid hakkab uurima triloogiast „Victoria Bergmani nõrkus” tuttav politseikomissar Jens Hurtig. Kunstnikust sõbra Iisaku kaudu satub Jens vabaajakeskusse, kus noored Nälja fännid koos käivad. Nende seas ka sõbrannad Maarja ja Vanja. Vanja on lapsendatud ega saa oma kasuvanematega eriti hästi läbi. Oma varasest lapsepõlvest on tal vaid üks foto. Sel pildil istub ta Pärsia vaibal. Tuleb välja, et samasugune vaip on omal kohal ka Nälja lapsepõlvemeenutustes… Sünge põnevik „Klaaskehad” kõneleb muusikast ja kunstist, ihast ja alistumisest, vihast, armastusest ja kättemaksust. Tundliku meelelaadiga tegelaskujude jälgedes liikudes viib romaani pingeline tegevus inimpsüühika tumedatesse soppidesse ja näitab, kui kaugele võib kunsti nimel minna. „Klaaskehad” on Erik Axl Sundi kurvameelsusetriloogia esimene osa.

Подробнее

Bookeri auhinna laureaadi, jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro romaani „Maetud hiiglane“ tegevus toimub kuningas Arthuri järgsel Inglismaal. Väikeses külakeses elav vanapaar Axl ja Beatrice asuvad teele, sest neile meenub ähmaselt, et kusagil naaberkülas elab nende poeg. Ähmaselt sellepärast, et üle terve maa roomav udu näib võtvat inimestelt mälu, aga koos sellega ka tugevamad tunded. Minevikust ei mäletata ei õnnelikke hetki ega ka mitte valusaid mälestusi. Tundub, nagu liiguks kogu maailm kahe vanainimese sammude tempos. Jõudnud sakside külasse, saavad nad tunnistajaks seal toimuvatele sündmustele ning liiguvad edasi juba suurema reisiseltskonnaga. Igaüks neist otsib midagi. Axl ja Beatrice oma poega, saksi sõjamees õiglust, temaga liitunud poiss oma ema ja hiljem nende seltskonda lisandunud Sir Gawain salapärast lohet, et ta tappa. Tundub, et kõigi teada on üldise unustuse taga just lohe, kes paiskab välja mälu hävitavat udu, ning pruugib vaid lohe tappa, kui mälu taastub. Kazuo Ishiguro jutustamisviis on petlikult kiretu ja miski ei ole siin päris see, millena näib. Armastuse ja unustamise kõrval on raamatu teiseks oluliseks teemaks võltsmälestused, see, kuidas inimesed ise oma mälestusi kujundavad ja kuidas rahvad oma minevikku loovad. Ishigurole on omane üllatada iga uue teose puhul uue vormiga. Kui tema eelmises raamatus „Ära lase mul minna“ (e.k 2015) on ulmesugemeid, siis „Maetud hiiglases“ võtab kirjanik appi fantasy’le omased võtted.

Подробнее

Holokaust sai alguse varjatud, kuid ligipääsetavas kohas – Hitleri peas – ning lähtus kinnismõttest, et juutide hävitamine taastab maailma loomuliku tasakaalu ning lubab Saksamaal saada enda valdusesse ressursid, mida sel on hädasti tarvis. Sellist maailmavaadet sai ellu viia üksnes teiste riikide ja nendes elavata juutide hävitamise teel. Oma raamatus „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus” esitab Timothy Snyder sellest läinud sajandi koletust tragöödiast põhjaliku, asjatundliku ja sügavalt originaalse käsitluse. 21. sajand on aga hakanud sarnanema 20. sajandi algusega, kus muret toidu ja vee pärast saadavad ideoloogilised väljakutsed globaalsele korrale. Meie maailm on Hitleri omale märksa sarnasem, kui tunnistada tahame. Ida-Euroopa allikmaterjalidel ja ellujäänud juutide unustatud tunnistustel põhinev „Must muld“ näitab meile holokausti seega mitte üksnes ajaloona, vaid ka hoiatusena. Timothy Snyder (snd 1969) on Yale’i ülikooli ajalooprofessor, üks tänapäeva tuntumaid Ameerika ajaloolasi. Ta on pälvinud oma teoste eest mitmeid olulisi auhindu, sh Hannah Arendti preemia ja Lepizigi raamatuauhinna. Eesti keeles on varem ilmunud Snyderi teosed „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“ (2011) ja „Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud“ (2015). Timothy Snyderi julge uus lähenemine holokaustile seob Hitleri rassilise maailmavaate riikide hävitamise ning maa ja toiduvarude hõivamisega. Sellest tähelepanekust jõuab autor mõtlemapanevate ja häirivate järeldusteni tänapäeva maailma kohta. „Must muld“ rõhutab lähimineviku kohutava ebainimlikkuse najal pakilist vajadust meie tuleviku üle uuesti järele mõelda. Ian Kershaw „Must muld“ kui pooleldi ajalooraamat ja pooleldi poliitikateooria pakub õpetatud moel uue väljakutsuva tõlgenduse. Henry Kissinger

Подробнее