ТОП просматриваемых книг сайта:
ЛИТМИР - LITMIR.BIZ - Электронная библиотека
Скачивание или чтение онлайн электронных книг.
Аннотация
Nõukogude Liidu lagunemisega sai läbi ka külm sõda, Venemaal algasid reformid ning tulevikku ennustati demokraatlike riikide sõbraliku kooseksisteerimisena. Täna on Lääne ja Venemaa vahel taas terav vastasseis, Venemaa on okupeerinud alasid Ukrainas, Gruusias ning räägitakse küberrünnakutest ja valimiste mõjutamisest. Unistus demokraatlikust ja usaldusväärsest partnerriigist Venemaast ei saanud täituma. See raamat küsib, miks see nii on. Kes lasi selle võimaluse käest? Kes kaotas Venemaa?Raamatu autor on tunnustatud ajaloolane Peter Conradi, kes on teinud põhjalikult tööd nii arhiivis kui asjaosalisi intervjueerides ning leidnud materjali ja lugusid, mis olid siiani teada vaid riikide tipp-poliitikutele ja nende abilistele. Raamat on halastamatult avameelne ja erapooletu, pakkudes uusi vaatepunkte nii vene- kui läänemeelsele lugejale.„Vähestel inimestel peale aastaid Moskvas töötanud briti ajakirjaniku Peter Conradi on paremad eeldused selgitada, mis läks Venemaal pärast Nõukogude Liidu langemist nii valesti, et sellest ei saanudki normaalset demokraatlikku riiki. Ja see küsimus on meile siin Eestis eriti oluline.“ Priit Hõbemägi, ajakirjanik„Selge, mõtlemapanev ja murettekitav. Kõik, kes soovivad mõista Vladimir Putini tõusu ja vene natsionalismi uut esilekerkimist, peaksid lugema seda Peter Conradi põhjalikule uurimistööle põhinevat muljetavaldavat raamatut.“ Victor Sebestyen, „The Making of the Modern World“ autor„Peter Conradi vaatab rahulikult ja kaalutletult idalääne suhete arenguid, mis ähvardavad maailma poolitada. Tulihingelise ja kallutatud debati ajastul pakub ta ajaloolist konteksti, mis on ülitähtis, et ratsionaalselt hinnata, kus me oleme ja kuhu oleme suundumas.“ Martin Sixsmith, „Russia: A 1,000 – Year Chronicle of the Wild East“ autor„Selle suurepärase raamatu teemaks on, kuidas maailm kaldus ühest külmast sõjast teise, ehkki vahepeale jäi sõbralik, ent kaugelt liiga lühike peatus rehvivahetuseks. Oma seitset Moskvas veedetud korrespondendiaastat ja selget sädelevat kirjutamisandi kasutades elustab Peter Conradi meeleolukas ja infoküllane jutustus häid ja halbu aegu, värvikaid karaktereid ja pöördepunkte, mis lõpuks ikkagi kusagile ei viinud." William Taubman, Pulitzeri preemia võitnud raamatu „Hruštšov: inimene ja tema ajastu“ („Khrushchev: The Man and His Era“) autorPriit Hõbemägi intervjuu Peter ConradigaMart Laari arvustus Rahva Raamatu blogis
Аннотация
Mis on aja ja ruumi olemus? Kus asume meie kosmoses?Kuidas avaldub kosmos meis endis?Neile olulistele küsimustele pakub vastust tunnustatud astrofüüsik ja menuteoste autor Neil deGrasse Tyson.Vähestel inimestel on meie päevil mahti kosmost põhjalikumalt tundma õppida. Tyson kirjeldab meile selle olemust ja arengut ning astrofüüsika ajalugu neis lühikestes ja ladusates peatükkides, mille lugemiseks on kerge aega leida ka tänapäeva kiire elutempo kõrvalt.SISSEJUHATUSViimastel aastatel ei möödu nädalatki, ilma et mõni kosmiline avastus jõuaks suurte tähtedega ajalehepealkirjadesse. Tundub, et massimeedia sisu üle otsustajaid on universum huvitama hakanud, aga põhjalikuma kajastuse põhjuseid tuleks ilmselt otsida avalikkuse kasvanud näljast teadusteemade järele. Selle kohta leidub piisavalt tõendeid: menukad teadusteemalised telesarjad, edukad ulmefilmid, kus mängivad esimese järgu tähed ja mis on ekraanile toodud tunnustatud produtsentide ja režissööride poolt. Viimasel ajal on oluliste teadlaste elulugudel põhinevad kinofilmid saanud lausa omaette žanriks. Ka teadusfestivalid, ulmeteemalised kokkutulekud ning teadusteemalised teledokumentaalid äratavad kogu maailmas laialdast huvi.Kõigi aegade enimteeninud filmi lavastanud režissöör valis loo sündmuspaigaks planeedi, mis tiirleb kauge tähe ümber. Selles mängib tuntud näitlejanna, kes kehastab astrobioloogi.* Enamikel teadusharudel läheb praegusel ajal hästi, kuid astrofüüsika valdkonnal veel kõigist paremini. Usun, et ma tean, mispärast. Mingil hetkel on igaüks meist öötaevasse vaadates küsinud: Mida see kõik tähendab? Kuidas see kõik töötab? Ja milline on minu koht universumis?Kui sul pole aega, et universumit tundma õppida kursuste, õpikute või dokumentaalfilmide kaudu, kuid soovid siiski tähendusrikast lühikokkuvõtet antud valdkonnast, siis on mul sulle pakkuda „Astrofüüsika inimestele, kel on kiire“. Sellest õhukesest teosest omandad põhiteadmised, mis aitavad sul orienteeruda kõigis olulisemates ideedes ja avastustes, millel tugineb kaasaegne arusaam universumist. Kui seeläbi suudad minu teadusvalla kohta asjatundlikult mõtteid vahetada ja sul tekib nälg enamagi järele, siis võin oma tööd õnnestunuks pidada.Peeter Helme soovitab: «Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis.» (ERRi Kultuuriportaal)Loe ka Delfi Elutarga raamatututvustust ning Forte raamatututvustust.
Аннотация
Аннотация
Eesti vanasõnade põlislaas on rikas ja üllatav nagu elu ise. Sellest võimsast metsast on folkloristid Piret Voolaid ja Risto Järv ning kirjanik Loone Ots valinud 1111 tuntumat tarkusetera. Pea iga olukorra või nähtuse kohta on siit raamatust vanasõna võtta. Kes otsib, see leiab.Vanasõnade tarkus on kandunud põlvest põlve. Ka 21. sajandil on see ikka veel asjaks ja abiks. Vanade tekstide kõrvale sünnib pidevalt uusi – kindel tõend vanasõnade elujõust. Esivanemate praktilise nutikuse kõrval vaimustab ka ütluste imeline sõnaseade, nõtke ja just naelapea pihta tabav eesti keel.Rahvatarkuste juurde lisatud selgitused pärinevad nii arhiivi teadetest kui ka koostajate kogemustest. Sõltuvalt olukorrast on vanasõna alati õige. Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab.
