Аннотация

„Black Elk jutustab” on legendaarne eepiline jutustus indiaani hõimude võitlusest oma maa ja rahva eest, ellujäämise eest. See on hinge minev, silmaringi avardav ja tänapäevalgi võimsana mõjuv lugu lakota teadmamehe Nicholas Black Elki (1863–1950) elust ja nägemustest ning tema siuu hõimu traagilisest saatusest Vana Lääne kangelaslikel lõpukümnenditel. 1930. aastal kohtus eakas Black Elk Lõuna-Dakotas oma sugulashinge, tuntud Ameerika luuletaja, kirjaniku ja kriitiku John G. Neihardtiga (1881–1973). Black Elk valis just Neihardti inimeseks, kes pidi tema suurt nägemust, elu ja maailmavaadet maailmale tutvustama. Black Elki sõnum on lihtne: maailm on üks, oma tähtis roll on selles nii loomadel, lindudel kui ka inimestel. See sõnum on aktuaalne ka tänapäeval. Tegu on ühe kõige tuntuma ja autentsema indiaani kultuuri tekstiga, raamatust on kujunenud põlisameerika kultuuri ja religiooni klassika.

Аннотация

Hiljuti vanglast vabanenud Mõrtsuk-Anders teenib leiba suurtele gangsteritele pisikesi tööotsi tehes. Tema elu võtab aga ootamatu pöörde, kui ta kohtub naispastoriga, kes on südames ateist ja kelle on kogudus just kantslist ära ajanud, ning kolmandajärgulise hotelli kodutu registraatoriga, kes peab elama peost suhu, sest ta vanaisa raiskas ära kogu tema päranduse. Kolmekesi ühendavad nad jõud, et viia ellu hulljulge plaan, mis põhineb Mõrtsuk-Andersi hirmuärataval kuulsusel ja erilistel oskustel. Plaan töötaks suurepäraselt, kui Mõrtsuk-Anders ei kipuks küsima – milleks see kõik? Kui Mõrtsuk-Anders pöördub oma eksistentsiaalsetes otsingutes juba Jumala poole, saavad kaaslased aru, et olukord on väljunud nende kontrolli alt. Jonasson laseb lugejal naerda ja end mõnusalt tunda, pakkudes samal ajal ainest sügavamaks järelemõtlemiseks. Jonas Jonasson on Rootsi ajakirjanik ja ettevõtja, kes tegi ühel hetkel elus kannapöörde ja hakkas kirjanikuks. „Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad (sekka ka mõni vaenlane)“ on autori kolmas romaan pärast maailmakuulsaks saanud raamatuid „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (e.k 2012) ning „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga“ (e.k 2014). Jonassoni raamatuid on välja antud neljakümne viies riigis ja müüdud üle kümne miljoni eksemplari.

Аннотация

Õpetajad ei saa Renest aru. Poiss võib olla kiuslik ja taipamatu, ent siis lahendada pingutuseta eakaaslastele üle jõu käivaid ülesandeid. Ainuke, kelle arvamus näib poisile korda minevat, on kooli psühholoog Martin Ost. Seda suuresti seetõttu, et Martinit ei paista Rene olemasolu absoluutselt huvitavat. Mitu aastat hiljem on jõudude vahekord muutunud. Renest on saanud edukas IT-ettevõtja, Martinist aga elu hammasrataste vahele jäänud alkohoolik. Noor mees otsustab oma kunagise õpetaja taas jalule aidata. Kahe mehe kummaline lähedus, kus sõprus käib käsikäes põlgusega, saab uue näo, kui Renel tekib suhe endast mitu aastat vanema naise Reesiga. Ilmet hakkab võtma kummaline suhtekolmnurk. Katrin Johansoni teine romaan „Atlantis abajas“ on lugu üksindusest ja enesega leppimise võimalikkusest. Kord elab autor kaasa ühele tegelaskujule, siis teisele, nihkudes sujuvalt ühelt vaatepunktilt teisele. Johansoni debüütromaan „Läbikäidavad toad“ ilmus kirjastuses Varrak 2015. aasta lõpus ja on pälvinud mitmeid kiitvaid arvustusi.

Аннотация

Väikeses Iiri linnakeses on alanud suvi. Emma O’Donovan on saanud äsja 18-aastaseks, ta on piltilus ja enesekindel. Ühel õhtul peavad linnakese noored pidu. Kõik on kohal. Kõigi pilgud on Emmal. Järgmisel hommikul ärkab tüdruk kodumaja verandal. Ta ei mäleta midagi eelnenud ööst ega tea, miks kogu ta keha niimoodi valutab. Küll aga teab seda kogu ülejäänud linn. Peol tehtud fotodelt on üksikasjalikult näha, mis Emmaga juhtus. Mõnikord ei ole aga inimesed valmis oma silmi uskuma. Eriti siis, kui karm tõde käib linnakese kangelaste kohta. Iiri kirjaniku Louise O’Neilli (snd 1985) raamatud on väärt kogu seda kära, mis nende ilmumisega on kaasas käinud. Juba tema esimene romaan „Only Ever Yours“ (2014) pani kirjandusringkonnad kihama ja noored lugejad ülevoolavaid fännikirju saatma. Samasugune kõrgendatud tähelepanu on saatnud ka „Sai, mis tahtis“ ilmumist, mida Goodreadsi lugejad on hinnanud hindega 4,1. O’Neill vaatleb halastamatult ausalt, kust jookseb piir vägistamise ja vastastikusel nõusolekul toimuva vahekorra vahel ja kuidas toimib ohvri häbistamine nutitelefonide ajastul.

Аннотация

Paulo Coelho räägib oma uues romaanis loo Mata Hari salapärasest elust. Mata Hari oli tantsija, kes ei peljanud alasti lavale astuda, paljude rikaste ja mõjukate meeste armuke ja julge teenäitaja, kes oli üle 20. sajandi alguse provintslikust piiratusest, teenides sellega ära Pariisi suurilmadaamide kadeduse ja viha. Paulo Coelho esitab Mata Hari loo läbi tema viimase kirja, mille peategelane kirjutab Pariisi Saint-Lazare’i vanglas, kus ta viibib kahtlustatuna spionaažis. See kiri on otsekui testament, mille adressaadiks on Mata Hari tütar, kellele ema tahab selgitada, miks ta otsustas omal ajal kodust lahkuda ja elule iseseisva naisena vastu astuda, kuni ta oma Champs-Elyseel asuvas hotellitoas 1917. aastal arreteeriti. Paulo Coelho romaan loob sellest ajaloo ühest mõistatuslikust naisest elava pildi ning näitab, et ka kõige kõrgemad puud kasvavad vaid väikesest seemnest, nagu õpetas tulevasele tantsijannale tema ema.

Аннотация

Poliitilised risttuuled ja pool sajandit kestnud okupatsioon räsisid eesti rahvast, paiskasid inimesi võõrsile, lahutasid abielusid, perekondi ja sõpru. Inimesed olid sunnitud elama kaksikelu – kes maha salates oma mõtteid ja minevikku, kes taga igatsedes seda, mis jäi maha meretagusele kodumaale, kes lihtsalt selleks, et unustada võõrsile paisatuna tehtu ebaõnnestunud valikuid. See on raamat kahest sõbrast ning nende sõjapäevil lahku läinud eluteedest. See on raamat kahe perekonna saatusest, kes elasid teine teisel pool Läänemerd – üks okupeeritud Estis ja teine Rootsi kuningriigis. Jäägu lugeja otsustada, kes nendest elas õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu.

Аннотация

Ainult vähestel inimestel on võime maailma oma elukaaslase vaatemättalt näha. Sellest tekkiv vastuolu loob perekonnas pingeid jakonflikte, mis järjest kasvades võivad viia lõpuks niisuguse ebaõnnestunud abielu katkestamiseni. Enamasti järgneb sellele juriidiliselt vormistatud lahutus, millega määratakse ka seniste abielupoolte omavahelised kohustused. Ometi võib ka nii juhtuda, et kumbki pooltest ei soovi kogeda senist eluebameeldivalt paljastavat lahutusprotsessi ja elavad juriidiliselt endiselt abielus olles teineteisest sõltumatut elu. Romaani „Irdabielu“ teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kakskümmend aastatkoos elanud, kui nende ees avanes ootamatu võimalus oma elu ümber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele jõuda ja nii sündiski omaette abieluvorm, irdabielu, kus abielutunnistusega seotuks jäänud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest sõltumatut elu. Raamatut „Irdabielu“ saab osta raamatukauplustest või otsetellimisena autorilt kokkuleppehinnaga digiallkirjastatud vormikohase ostu-müügilepingu alusel.

Аннотация

Malist pärit Samba Cissé on juba kümme aastat elanud ja töötanud Prantsusmaal. Kui ta läheb elamisluba taotlema, saab mees teada, et ta on otsustatud riigist välja saata. Sambal pannakse käed raudu ja ta viiakse väljasaatmiskeskusesse. Sealt õnnestub tal siiski pääseda, kuid nüüdsest peale pole miski enam endine – ta ei saa enam kasutada oma nime ning Pariisis ellujäämiseks tuleb kõvasti pingutada. Samba seikluste kaudu joonistub välja ka mitme teise inimese saatused. Nad kõik püüavad raskuste kiuste oma eluga hakkama saada. Delphine Coulin (snd 1972) on Prantsuse kirjanik ja filmirežissöör. Ta on teinud Arte telekanalile dokumentaalfilme ning koos oma õe Murieliga mitmeid lühifilme. Käesolev romaan, mis ilmus 2011. aastal, pärjati Prantsusmaal Landerneau auhinnaga ning selle põhjal vändati film „Samba”, milles peaosa mängib ka Eesti publikule filmist „1+1” tuttav Omar Sy.

Аннотация

New Yorgis veedab üks naine öö noore Tšiili poeediga. Enne, kui mees lahkub, jätab ta naisele päranduseks oma kirjutuslaua. Hiljem vahistab mehe Pinocheti salapolitsei… Põhja-Londonis avastab oma sureva naise eest hoolitsev mees juuksesalgu, mis harutab lahti kohutava saladuse… Jeruusalemmas taastab antiigikaupmees tükkhaaval oma isa kabinetti, mille natsid rüüstasid. Üks ese on endiselt puudu… Hõlmates mitut mandrit ja aastakümmet ning punudes peene võrgu eripalgeliste tegelaste eludest, jutustab „Suur koda” haarava ja liigutava loo armastusest, kaotusest ja olude kiuste ellujäämisest. Nicole Kraussi (snd 1974) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks USA kirjanikuks. Tema seni viimane romaan „Suur koda” valiti 2010. aastal Baileyse naiste kirjandusauhinna nominendiks. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Kraussi romaan „Armastuse ajalugu” (e.k 2009).

Аннотация

Kogu maailm naeratab Philippe Pozzo di Borgole, kahe rikka aadlisuguvõsa järeltulijale ja Pommery šampanjakompanii juhile, kuni mees jääb ühel päeval paraplaaniõnnetuse tagajärjel halvatuks. Peagi kaotab ta ka oma naise ning jääb üksi kahe adopteeritud lapsega. Ratastooli aheldatud aristokraadi süngusse ja traagikasse toob nalja ja pöörasust ühiskonna põhjakihist pärinev abiline Abdel. See on tõestisündinud lugu mälestustest ja unistustest, heitumusest ja lootusest, mille põhjal on valminud ka Eesti kinodes pikalt jooksnud ülimenukas prantsuse film „1+1” Francois Cluzet’ ja Omar Syga peaosades.