Аннотация

Отец Родригес – идеалист-иезуист из Португалии, который тайно путешествует в Японии в 1640-х годах с намерением помочь преследовать японских христиан. Вскоре он будет задержан и станет свидетелем чрезвычайно болезненных страданий японских христиан. Кроме того, сам отец Родригес выбирает – отказаться от своей жизни или своего Бога. Кроме того, жизнь его товарищей зависит от его выбора. Он теряет веру как в себе, так и в Боге. Почему Бог позволяет невиновным так страдать? В какой мере ваши ценности можно уважать? Неужели вынужденный публичный уход от них по-прежнему предательство? Можно ли примириться с такой изменой, даже если Бог молчит? Endō Shusaku родился в Tōkyō в 1923 году. Он изучал французскую литературу в Университете Кей и закончил учебу во Франции. Endō Shusaku является одним из самых известных японских писателей 20-го века, а «The Silence» – его самый известный роман. Фильм «Тишина» американского режиссера Мартина Скорсезе попал в кинотеатр в конце 2016 года.

Аннотация

Surmaga silmitsi seistes mõistsin, et ükski müüt teise ilma minemise kohta ei ole tõene. Ei olnud valgust tunneli lõpus. Elu ei jooksnud mu silme eest läbi. Mõistsin ainult üht, nimelt seda, kui väga tahtsin elada. Ma kolisin New Yorki kuu aja eest, et saada parimaks ajakirjanikuks, keda maailm oli kunagi näinud. Et leida lood, mida polnud veel räägitud. Ja siin ma nüüd olin – Henry Parker, kahekümne nelja aastane, ühe kuuli kaugusel surmast. Ma ei suuda joosta. Viimase seitsmekümne kahe tunni jooksul oleme Amandaga ainult jooksnud. Ma olen väsinud. Väsinud tõe koormat kandmast ja võimetusest seda kellelegi rääkida. Viie minuti eest olin arvanud, et mul on kõik selge. Teadsin, et mõlemad mehed – üks FBI agent ja teine palgamõrtsukas – tahtsid mu surma, kuid erinevatel põhjustel. Kui suren täna, sureb homme veel rohkem inimesi…

Аннотация

Это история о молодом человеке, о его непредсказуемых путешествиях и перепетиях жизни, различных людях и местах, которые он посетил. О доме и школе, любви и ненависти, деньгах, счастье, водке и пороках. Из самой жизни. Многие читатели узнают себя в каких то случаях, пережив подобное или пройдя те же испытания. Дежавю. Мы – все таки люди, а растеряться людям во времена поездок свойственно. Читателю встретятся также и вымышленные персонажи и события. Предоставим ему определить, какие являются реальными и какие вымышленными. Главный герой Ханс, беспокойная Душа, путешествовал повсюду в Эстонии в поисках работы и счастья, часто оказывался за границей, встречался и разговаривал со многими людьми, их разными типами, дворянами и ворами. Спал под ночным небом, а также в роскошных отелях, попробовал как воду из канавы так и вина в лучших ресторанах, почувствовал силу денег и беспомощность, когда этих денег нет. Встретил ложь и предельную честность на пути. Какой урок он извлек из всего этого? Это обнаружится позже. Уверен, что люди одинаковы как здесь, так и через границу. Нет добрых и плохих народов, есть только хорошие или плохие люди.

Аннотация

Аннотация

Douglas Findhorn Elder on kehvas seisus. Ta sai just viiekümneaastaseks, läks lahku oma sõbratarist ja lasi ennast minema nügida töökohalt vinduva üleriigilise ajalehe toimetuses. Oma sünnipäeva õhtul leiab ta ootamatu uue sõbra: rääkiva kärnkonna. Nii algab pöörane jaht virvatulukestele, mis viib Douglase tema hubasest majast Edinburghis riigi teise otsa – terve tee kaugel Šoti mägismaa lääneosas asuva Glentaragar House’ini. Sellel reisil ootavad teda ees poolkuritegelik surnuvankrijuht, saja-aastane poliitiliselt sõjakas vanaema, lõhestunud isiksusega alkohoolik-täiskarsklane, hoolikalt välja töötatud skeem salaviskiga kaubitsemiseks, üsnagi lummava kreeka ninaga saladuslik naine ja võib-olla isegi katse leida lunastust … Selles hiilgavalt sürrealistlikus mürglis tõestab James Robertson veenvalt, et elus olulised asjad – sõprus, romantika, oivaline linnaseviski – tulevad siis, kui sa neid kõige vähem oodata oskad.

Аннотация

Õigupoolest pidi see olema mõnus puhkus: Christine kavatseb minna Norderney saarele, et aidata sõbranna Marleenil tema uut kõrtsi remontida. Aga siis rabab ema teda nõudmisega võtta kaasa ka oma isa Heinz. Juba reisi algul on Christine närvivapustuse äärel, sest papal on kõige suhtes oma arvamus. Vaevalt saarele jõudnud, võtab papa oma sarmi ja põikpäisusega juhtimise ehitusplatsil üle. Asi läheb veelgi hullemaks, kui Heinz tutvub kohaliku lehereporteri Gisbert von Meyeriga. Dora Heldt, sündinud 1961 Sylti saarel, väljaõppinud raamatukaupmees, tegutseb alates 1992. aastast kirjastuse esindajana ning elab praegu Hamburgis. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja need on korduvalt jõudnud Saksamaa raamatumüügitabelite tippu. „Head lugejad, tundke rõõmu humoorika loo üle, mis on lustakalt ja ladusalt kirja pandud.“ – Westfalen-Blatt

Аннотация

Vahetult enne surma paljastab isa pojale saladuse, mis puudutab vanaisa surma asjaolusid. Riiaka loomuga gautšo olevat tapnud omaenese kaaskodanikud unises linnakeses Atlandi ookeani kaldal. See olevat olnud omakohus. Või nii vähemalt räägitakse. Nimetu noormees suundub samasse linnakesse, isegi täpselt teadmata, miks. Ta elab tagasihoidlikku elu ja püüab oma vanaisa kohta rohkem teada saada. Ent elu läheb linnakeses aina keerulisemaks, kuni see muutub ilmselgelt ohtlikuks. „Verest nõretav habe“ on atmosfääriline, ühtaegu rauge ja pinev romaan, mis jutustab kaotatud armastustest, peretülidest, rääkimata saladustest ning raskustest kaasinimeste mõistmisel ja äratundmisel. Daniel Galera napis ja võimsas proosas rullub lahti avastuslik lugu, mis mõjub arhetüüpsena ja ilmutab end kui vägev ookean. Daniel Galera (snd 1979) on oma põlvkonna tuntuim Brasiilia kirjanik. Ta on avaldanud viis romaani, kirjutanud lühijutte, koomikseid ja esseid, lisaks tõlkinud ilukirjandust. „Verest nõretav habe“ on võitnud mitmeid auhindu ja see on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. „Galera kirjutamisviis on suurejooneliselt müütiline, tema stiil veidralt realistlik ja selles on häirivalt tunda, et väikelinna tavalise pealispinna all on midagi korrast ära.“ – Maya Iaggi, The Guardian „Nagu romaani peategelanegi, on Galera ühtaegu nii armastaja kui võitleja ja tema romaan on hurmav. Selles on tugevat tõmmet. Lisaks on romaanil „Verest nõretav habe“ silmapaistev lõpplahendus. See annab mõista, et vähemalt mõnikord on rahu, armastus ja mõistmine ilmselgelt ülehinnatud.“ – Dwight Garner, The New York Times

Аннотация

ON KOHTI, KUST SURNUD KUNAGI EI KAO Mossmarken on udust ümbritsetud, silmapiirini laiuv raba, kus kasvavad kidurad männid ja varitsevad sügavad laukad. Ammustel aegadel maeti rabasse ohvriande jumalatele ja räägitakse, et ka tänapäeval kaovad inimesed siin jäljetult. Noor bioloog Nathalie tuleb siia oma märgalasid käsitleva doktoritöö jaoks katseid tegema. Peagi selgub aga, et tema tegelik eesmärk on isiklikumat laadi. Kui rabast leitakse surnukeha, on see niihästi Nathalie kui ka politsei jaoks hirmutav põhjus alustada uurimist, mis siin minevikus juhtus. Nathalie tee ristub rahvusvaheliselt tuntud fotokunstniku Maya Linde omaga, kes töötab uurimise juures politseifotograafina. Mõlemad liiguvad läbi mälu ja pinnase sügavate kihtide šokeerivate avastuste ja kaua varjatud tõe poole. „Ohvriraba“ on köitev lugu märgaladest, bioloogiast, lapsepõlvest ja surmast – ja sellest, mis tegelikult on tõeline ning praegu.

Аннотация

Maailm on katastroofi äärel, ent kui me kaotame usu paremasse tulevikku, siis mis meile üldse alles jääb? Noor mees tulistab Helsingi kesklinnas maja katuselt inimesi. Heausklik ema peab silmitsi seisma kohutava stsenaariumiga, mida ta ei ole võimeline peatama. Õel ei ole muud võimalust, kui jälgida sündmusi eemalt. Üheainsa päeva jooksul laguneb perekond kildudeks ja kui nende elud on kaalul, tuleb igal pereliikmel vaagida põhjalikult asjaolusid, mis on neid sellesse olukorda toonud. Kuid kriis on palju laiem kui vaid üks perekond. Aslak ei ole ainus noormees, kes täna relvaga katusel on. Ta on rahvusvahelise rühmituse liige, kes on otsustanud peatada keskkonnakatastroofi, tappes võimalikult palju neid, keda nad selle eest vastutavaks peavad – esimese maailma inimesi. Kas meeleheitel emal õnnestub oma vastuolulistest tunnetest võitu saada ja jõuda pojani, enne kui on hilja? See lugu räägib eludest katastroofi äärel ja lootuse leidmisest meeleheite palge ees. Elina Hirvoneni on nimetatud oma põlvkonna hääleks. Tema esimene romaan „Et tema mäletaks sedasama“ ilmus eesti keeles 2007. aastal Piret Saluri tõlkes.

Аннотация

CeCe D’Aplièse’il on kogu elu olnud tunne, et ta ei kuulu kusagile. Pärast seda, kui sureb tema isa, salapärane miljardär Pa Salt, on tal tunne, et tema elu on kokku varisemas. Meeleheitel otsustab ta põgeneda Inglismaalt ja selgitada välja, missugune oli tema minevik. Ainsate vihjetena on tal kaasas üks mustvalge foto ja rohkem kui sada aastat tagasi Austraalias elanud naise nimi. Teel Sydneysse teeb CeCe vahepeatuse paigas, kus ta on senini end kõige paremini tundnud: Tais, imekaunil Krabi rannal. Seal, seljakotireisijate hulgas, on ka saladuslik Ace, mees, kes on sama üksildane nagu ta ise ja kes varjab üht saladust. Sada aastat varem saab Kitty McBride võimaluse jõuka proua McCrombie seltsidaamina Austraaliasse reisida. Adelaide’is põimub tema saatus proua McCrombie perekonna omaga – naise sugulaste hulka kuuluvad ka tema kaksikutest õepojad: tormakas Drummond ja auahne Andrew, suure pärlitööstuse pärija. Viimaks Austraalia tolmustele lagendikele jõudnud, alustab CeCe otsinguid. Kuid miski temas tunneb ära selle piirkonna energia, ka tema loomingulisus tärkab taas ning CeCe hakkab uskuma, et see metsik hiigelsuur kontinent suudab talle pakkuda midagi sellist, mille olemasolusse ta oli usu kaotanud: tunnet, et ta kuulub kusagile.