LITMIR.BIZ

Скачать книгу

seina varju, püüdes olla võimalikult pisike. Ta kuulis liftiuksi avanevat ja vaikselt liikuvate meeste samme. Ta tajus üht neist lähenevat, see oli siinsamas tema nägemisulatusest madalamal ning ilmselt vaatas üles pimedale trepimademele. See võib otsekohe lõppeda, mõtles ta relva sinnapoole suunates. Ta kuulis ilmselt Kassemi häält ütlevat: „Jään kõige rohkem tunniks”, koputust ja sedagi, kuidas naine ukse avas, öeldes: „Haayil, habibi, kas saad minu juurde jääda?”, ning suletava ukse naksatust. Skorpion vaatas kella. Ta ootab kaksteist minutit. Ta tahtis, et neil oleks voodis tegemist.

      Ta kuulis valvuri köhatust ja tammumist. Üks neist pomises midagi teletähesaatest, kaaslane naeris vastuseks. Skorpion hiilis trepist alla, üks aste korraga. Ta oli peaaegu nende nägemisulatuses. Ta vaatas kella. Aeg oli käes. Ta tõmbas suusamaski näole ja vajutas Fouadile märku andes mobiiltelefoni saatenupule. Üks valvur ütles midagi, kuid ta ei saanud kuuldust aru. Ta püüdis hingamist vaigistada. Yalla beena, mõtles ta. Kõigepealt pidi Fouad köiega rõdule laskuma ja sealtkaudu sisenema.

      Äkki kostis korterist karjeid ja naise kiljumist. Skorpion võttis laskeasendi. Üks Hezbollah’ valvureist tagus uksele, teine sihtis automaadiga AK-47. Ta tulistas mõlemale pähe, enne kui nad jõudsid tema poole pöörduda. Ta astus korteriukse poole, karjumine selle taga ägenes, ning jõudis ukseni just siis, kui Kassem, ainult alussärk seljas, välja sööstis ja äkitselt jahmunult peatus, kui Skorpion summuti vastu Kassemi laupa surus ning viipas, et ta läheks korterisse tagasi.

      „Kes emmak!” Kassem sülitas tema poole ega liigutanudki.

      Skorpion virutas talle relvaga näkku, paiskas ta tagasi ja vaigistas lähivõitluses kasutatava haardega. Fouad, samuti suusamask näol, sidus Kassemi randmed plastsilmusega selja taha.

      „Käitu viisakalt,” ütles Skorpion araabia keeles ja lõi Kassemile põlvega kubemesse. Fouadi abil tõstis ta Kassemi selili söögilauale. Skorpion lõi Kassemile relvaga jõuliselt vastu suud, murdes mitu hammast. Kassem jäi vaikselt oiates lamama, tema suust mullitas verd. Skorpion haaras käteräti ja sidus selle Kassemile silme ette. Naine, ainult mustad püksikud jalas, vahtis neid pärani silmi.

      „Tegele temaga. Jäta tõepärane mulje,” sosistas Skorpion Fouadile, köites Kassemi jalad teise plastsilmusega. Naine kiljatas, kui Fouad kahmas tal juustest ja hakkas tugevaid kõrvakiile jagama, karjudes „Eskoot!”, et too vait jääks. Fouad tõukas naise vastu seina, paiskas ta maha, lohistas magamistuppa, sidus kinni ning surus tropi suhu. Samal ajal avas Scorpion korteriukse. Ta vaatas koridoris lifti poole ja teritas kõrvu. Naaberkorteris kuulati endist viisi telesaadet. Seal kas ei kuuldud midagi või tõenäolisemalt ei tahetud toimuvasse sekkuda, mõtles ta. Polnud kuulda, et lift oleks liikunud või keegi trepist tõusnud. Veel on mõni minut aega, mõtles ta, tirides kahe valvuri laibad ja mõlema AK-47 korterisse. Ta lukustas ukse seestpoolt ja astus Fouadi juurde, kes oli juba hakanud Kassemit küsitlema.

      „Kus on Palestiinlane? See, kes tappis Egiptuse kindral Budawi? Räägi!” sisistas Fouad araabia keeles.

      „Kul khara!” needis Kassem, suust voolav veri summutamas sõnu.

      „Räägi!” nõudis Fouad, haaras pliidilt väikese keedupoti ja virutas sellega Kassemile kubemesse. Kassem oigas.

      „Palestiinlane. Kus ta on?”

      „Kis em ick!” Pominal soovitas Kassem tal emaga midagi rõvedat teha ning karjatas samas, kui Fouad teda uuesti lõi. Fouad asetas keedupoti pliidile tagasi, läitis tule ja jätkas Kassemi küsitlemist, aga Scorpion tegeles sellega, milleks rünnak oli üldse kavandatud. Ta leidis magamistoa põrandal vedelevate pükste taskust Kassemi mobiiltelefoni. Skorpion otsis sellelt kriimustusi või märgatavaid määrdumisjälgi. Kestal oli üksainus väike kriips ning täkitud nurk. Skorpion võttis taskust samasuguse telefoni ning tegi Šveitsi taskunoaga kriipsu ja täkke, nagu olid esimesel, ning nühkis ekraani varrukaga hägusemaks. Pordiühenduse pistmikku kasutades kopeeris ta Kassemi mobiiltelefoni mälu oma telefoni, võttis siis Kassemi mobiiltelefonist SIM-kaardi ja pistis uude mobiiltelefoni. Ta kontrollis, kas kõik Kassemi kontaktid ja sõnumid on sisestatud, ning pani uue telefoni Kassemi püksitaskusse. Uues telefonis olid NSA-lt saadud arvutikiip ja digitaalsignaalitöötluse DSP protsessor. Kassemi iga kõne edastatakse nüüd satelliidi kaudu Marylandi osariigis Fort Meade’is asuvasse NSA peakorterisse ehk „Musta majja”, nagu seda aknaklaaside värvuse järgi nimetati, ning sealt Skorpioni mobiiltelefonile.

      Skorpion kustutas tualettlaua lambi, mille valguses oli töötanud, ning astus kinniseotud naise juurde, kes lamas voodil, tropp suus. Tema nägu oli Fouadi löögist tursunud ja sinine. Naine vaatas suusamaski kandvale mehele vastu, kuid Skorpion ei osanud ta tumedatest silmadest midagi välja lugeda. Ta surus sõrme huultele ja tõmbas naisel tropi suust.

      „Kui sa soovid elada, siis pead meiega kaasa tulema,” sosistas Skorpion.

      Naine jälgis teda oma tumedate silmadega, kuid ei vastanud.

      „Minu arvates ei tohi sa siia jääda,” ütles ta. „Võin leida sulle varjupaiga Ameerikas, kuid pead otsekohe tulema.”

      Naine raputas pead, pikad tumedad juuksed padjal laiali, ning mehe pilk peatus tema vaimustaval peaaegu alasti kehal. „See on minu kodumaa,” ütles ta tasakesi.

      „Sind hakatakse kahtlustama. Pärast minu siit lahkumist ei kaitse sind keegi.”

      „Ana fahim, saan aru.” Naine naeratas igatsevalt, võpatades seejuures, ning tursest ja löögijälgedest hoolimata nägi mees, kui veetlev ta on. „Ma ei taha kuhugi minna. Lahkugu parem Hezbollah ja süürlased.”

      Samal hetkel kuulis Skorpion kõrvaltoast summutatud kiledat, lausa loomalikku karjet. Skorpion pistis naisele tropi suhu tagasi ja sööstis söögituppa. Fouad surus hõõguvat keedupotti Kassemi kõige õrnema koha vastu. Skorpion tõmbas ta eemale ja pigistas kägistushaardega Kassemi unearteri kinni, nii et too kaotas teadvuse.

      „Peame minema. Kas ta ütles midagi?”

      „Ta ütles, et ei kuulu kesknõukogusse. Palestiinlasest ei tea ta midagi. Ta ütles, et Kairos toimunu oli Al-Muqawama al-Islamiyya tegu.”

      „Islami vastupanuliikumine? Kes nad on?”

      „Hezbollah’ salarakuke. Radikaalsem kui Nasrullah. Oleme kuulnud ainult sosinaid. Keegi ei tea sellest midagi või hoiavad kõik suu kinni. Kas tapame ta nüüd?” küsis Fouad relva haarates.

      Skorpion nägi, et Kassem liigutas ennast. Tuli kiiresti otsustada ja tegutseda.

      „Ta peab pääsema,” sosistas Skorpion Fouadile kõrva. „Niisugune on plaan.”

      Fouad raputas pead. „Sina ei mõista Liibanoni,” ütles ta ja suunas relva Kassemile.

      Enne kui Fouad jõudis päästikule vajutada, sirutas Skorpion käe, väänas Fouadil krav maga18 võttega relva käest ja tulistas teda kolm korda, tappes ta ainsa hetkega. Naaberkorterist kostis karjumist ja alt laskusid. Kassemi mehed olid kuulnud tulistamist ning ilmselt juba lähenesid.

      Skorpion jooksis magamistuppa, päästis naise köidikutest lahti ja tiris ta kõrvaltuppa. Ta haaras põrandalt ühe AK-47, tulistas sellega Fouadi laipa, avas rõduukse, astus välja ja laskis klaasi väljastpoolt puruks, viskus tuppa ja andis AK-47 naise kätte. Ümberkaudsete majade akendes süttisid tuled, ta kuulis karjumist, laskusid ja koerte haukumist. Aega oli kõigest mõni sekund.

      „Sina vabastasid enda ja tapsid ta,” ütles Skorpion Fouadi poole osutades. „Sa päästsid Kassemi. Mina jooksin minema. Selge?”

      „Mõistan,” ütles naine teda tõugates. „Olgu Allah sinuga.”

      „Hoidu uksest eemale. Nad tungivad tulistades sisse,” ütles Skorpion seljakotti haarates, jooksis rõdule ja haakis enda Fouadi laskumisköie külge. Ta hüppas üle rinnatise hetkel, kui AK-47 kuulid läbistasid korteriukse ja puresid seina. Ta laskus majaseintelt hoogsalt ära tõugates, söandamata hetkekski üles vaadata. Samal hetkel, kui jalad puudutasid põiktänavat, vabastas ta köie ja jooksis varjudesse. Ta kuulis selja taga betoonilt

Скачать книгу