ТОП просматриваемых книг сайта:
Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU
Аннотация
"Ma pole kunagi tahtnud olla luuletaja – kirjanik küll, ent mitte luuletaja. Aga vahel luuletused lausa ise tulevad. Sagedamini juhtub seda hetkeil, kui olen millestki vapustatud. Siis võib paari tunni vältel üksteise järel meelele kerkida kümneid ja kümneid luuletusi, mis tuleb üksnes üles kirjutada. Niisugusele puhangule võib järgneda aastatepikkune periood, kui ainuski uus luuletus ei turgata mõtteisse." Nii ütleb oma kolmanda luuleteose kohta autor Siiri Pärkson.
Аннотация
Jēkabs on täiesti tavaline poiss, kes tahab kassipoega, lahedat jopet, sõpradega ujumas käia, tüdrukule telefonist sõnumeid saata. Samas üldse mitte tavaline, sest tema mõlemad vanemad on pimedad, aga ta ise näeb väga hästi. Ta tuli ilmale, sest tema ema elu eesmärk on saada hakkama kõigega, millega nägijadki – sealhulgas lapse sünnitamise ja üles kasvatamisega. Lugeja saab kaasa elada kümnele aastale Jēkabsi lapsepõlvest – kuidas on peaaegu sünnist saadik hoolitseda oma vanemate (ja vahel ka terve ühiselamutäie pimedate inimeste) eest, ja kuidas ta on aeg-ajalt sunnitud seda eelist kavalalt ära kasutama. Rasa Bugavičute-Pēce (1988) on Liepāja teatri koosseisuline dramaturg, kirjutanud kümneid näidendeid ja stsenaariume, filmist „Svingerid“ on Eesti näitlejatega ka eesti variant vändatud ja näidendit „Mul oli nõbu“ ongi seni lavastatud vaid Eestis. „Poiss, kes nägi pimeduses” ilmus Lätis omapärase duublina – raamatu esitlus toimus Läti rahvusteatri fuajees vahetult enne samanimelise näidendi esietendust. Lugu on inspireeritud tõsielusündmustest, mis juhtunud autorile väga lähedase inimesega.
Аннотация
Ajakiri TeaterMusikaKino november 2021
Аннотация
Ajakiri Looming november 2021
Аннотация
Elu koroona ajal. Mida võib ja saab teha? Mis on keelatud? Enamus inimesi püüavad elada edasi nii nagu ennegi. Nad töötavad, reisivad, kasvatavad lapsi ja armuvad. Abielus olev Helena, kes puhkusel olles leiab, nagu ta usub, oma unistuste mehe, ei hooli enam abielust. Armastuse vägi on kõikvõimas. Oma unistuse tegelikuks mõeldes ja oma armastatuga taas kohtuda soovides, ei kohku naine millegi ees tagasi ning kasutab oma tahtmise saamiseks drastilisi võtteid. Kuid kellele või millele jääb viimane sõna?
Аннотация
Britta on vahva kääbuspuudel. Talle meeldib väga mängida ja sussi närida. Brittal on hoolitsev perenaine Sirje. Vabal päeval vannitab ta oma väikest koerakest. Vahel juhtub, et Britta hüppab vannist välja ja pritsib kõik märjaks. See väsitab Britta nii ära, et ta poeb pessa ja jääb kohe magama.
Аннотация
Zimbabwe kirjaniku, režissööri ja poliitilise aktivisti Tsitsi Dangarembga (sünd. 1959) debüüti „Närvilised olud“ (1988) peetakse üheks olulisimaks XX sajandi Aafrika teoseks ning temast sai esimene Zimbabwe mustanahaline naiskirjanik, kes on kirjutanud ja avaldanud romaani inglise keeles.
Raamat räägib teismelisest tüdrukust Tambust, kes elab traditsioonilise elukorraldusega väikeses külas ja otsib šona äärmiselt meestekeskses ühiskonnas kangekaelselt teed hariduse juurde, et vabaneda naistel otsekui paratamatult lasuvast koormast. Tema onu on üks esimesi läänes kõrgharitud mustanahalisi ja tunneb kohustust vendade-õdede pered rõhuvast vaesusest välja aidata. Ta võtab Tambu venna Nhamo oma misjonikooli õppima, aga kui Nhamo ootamatult sureb, annab perepoegade puudumisel õppimisvõimaluse Tambule. See omamoodi kujunemisromaan räägibki tüdruku püüdlustest, esimesest kokkupuutest lääneliku eluga, järjest vastuolulisemast suhtest jumaldatud onuga ning eelkõige naistest 1960. aastate Rodeesias, mille rassilised, soolised, kultuurilised ja poliitilised pinged joonistuvad loo taustal välja eraldi kirjeldamatagi.
Raamat räägib teismelisest tüdrukust Tambust, kes elab traditsioonilise elukorraldusega väikeses külas ja otsib šona äärmiselt meestekeskses ühiskonnas kangekaelselt teed hariduse juurde, et vabaneda naistel otsekui paratamatult lasuvast koormast. Tema onu on üks esimesi läänes kõrgharitud mustanahalisi ja tunneb kohustust vendade-õdede pered rõhuvast vaesusest välja aidata. Ta võtab Tambu venna Nhamo oma misjonikooli õppima, aga kui Nhamo ootamatult sureb, annab perepoegade puudumisel õppimisvõimaluse Tambule. See omamoodi kujunemisromaan räägibki tüdruku püüdlustest, esimesest kokkupuutest lääneliku eluga, järjest vastuolulisemast suhtest jumaldatud onuga ning eelkõige naistest 1960. aastate Rodeesias, mille rassilised, soolised, kultuurilised ja poliitilised pinged joonistuvad loo taustal välja eraldi kirjeldamatagi.
Аннотация
"Galaktika kodanik" on ulmekirjanduse esimese suurmeistri Robert A. Heinleini (1907–1988) üks hinnatumaid ulmeromaane. See vabadusest ja orjusest rääkiv kosmoseseiklus algab Sargoni orjaturul, kus kummaline kerjus Baslim ostab luupainajate küüsis vaevleva minevikuta poisi Thorby, kellest hakkab endale välja koolitama abilist üsna ebatavaliste ülesannete jaoks. Thorby kujunemislugu viib ta vabade kosmosekaupmeeste, tähelaevastike ja spionaaži ning korporatiivsete suurgildide maailma, kus lõpuks selgub ka ta päritolu mõistatus ja koht suuremas sündmuste mosaiigis, mis laoti paika ammu enne loo algust.