Скачать книгу

säilitada. “Me oleme armunud ja tahame võimalikult ruttu abielluda.”

      “Aga mis saab pulmade ettevalmistustest?” küsis Myles. “Mu ema on palju külalisi sinna kutsunud. Ma maksin terve varanduse vastuvõtu ettemaksuks ja…”

      “Kui aus olla,” segas Hayley otsustavalt vahele, “olen siiani mina kõige eest maksnud, kaasa arvatud mesinädalad.”

      “Mis ei lähe sugugi raisku,” lisas Jasper kätt ümber naise pannes. Mees vaatas Hayleyle seksika pilguga otsa, silmis kaval tuluke. “Ma ootan juba hetke, millal saan ta mesinädalatele viia ja nii ööd kui päevad läbi näidata, kui väga ma teda jumaldan.”

      Hayley tundis, kuidas ta põsed punaseks värvusid ja sisemuses kõik kuumaks läks. See kuumus valgus üle terve keha nagu põlev laava, tungides kõige salajasematesse soppidesse. Naise jalad muutusid pehmeks ega allunud enam tema tahtele.

      “Härra Caulfield…” lausus kelner naeratades. “Teie laud on valmis. Ja kohe tuuakse teie tellitud Prantsuse šampanja.”

      “Tänan teid, Giovanni,” vastas Jasper ja pöördus veel kord Mylesi poole. “Ära siis pikka viha pea, eks.” Jasper vaatas lauas istuvat suurerinnalist blondiini ja pilgutas talle silma, enne kui lisas jahmunud Mylesile: “Kuid paistab, et sulle on tühistatud kihluse eest juba kenasti hüvitatud. Ciao.

      Hayley komberdas mehele nende lauda järele. Ta tundis, nagu oleks tema egol jalgadega trambitud.

      Naine istus pakutud toolile, ilme sõjakas, kui mees ta vastas istet võttis.

      “Minu arvates läks see päris hästi,” lausus mees säravalt naeratades.

      Hayley saatis Jasperile mürgise pilgu, kuid ei vastanud. Kuidas võis mees sellest kõigest nii… nii palju lõbu tunda? Naist reedeti äsja kõige alatumal viisil ja tema ainult naerab selle üle.

      Jasper kummardus lähemale ja ütles tasasel häälel: “Tibuke, nad jälgivad meid valvsalt nagu kullid. Lase end nüüd lõdvaks ja käitu, nagu oleksid minusse kõrvuni armunud.”

      Kaks suurt pisarat hakkasid mööda Hayley põski alla veerema. “See on uskumatu, et tal on armusuhe selle naisega.” Ta nuuksatas ja hakkas käekotist salvrätti otsima, kuid Jasper ulatas talle üle laua enda taskuräti. Naine nuuskas häälekalt nina ja tahtis rätti mehele tagasi anda.

      Jasper vaatas seda ja kirtsutas nina. “Jäta endale.”

      Hayley suskas taskurätiku varukasse ja nuuksatas uuesti. “See naine pole isegi kena. Ja sellised rinnad ei saa küll ehtsad olla. Ja tal on nii palju meiki, et ta näeb välja nagu… nagu tänavaprostituut, jumal hoidku!”

      “Mõned mehed lihtsalt ei suuda kiusatustele vastu panna,” lausus Jasper põlglikult pead raputades. “Ja see ei ole kaugeltki esimene naine, kellega ta sehkendanud on.”

      Hayley viskas salvräti vihaselt sülle ja jätkas oma vihast sõnavalingut. “Nüüd saan küll aru, miks ta minuga magada ei tahtnud. Myles ütles, et tahab meie esimest korda pulmaööks hoida. Issand, kuidas ma seda uskuda sain? Ma olen vist ikka täiesti loll. Ükski mees ei taha oodata kauem kui paar kohtingut, tema oli nõus ootama kolm kuud.”

      Jasper kortsutas kulmu. “Mida? Sa oled temaga kõigest kolm kuud käinud?”

      “Jah.” Hayley vaatas pisaraid tagasi hoides mehele otsa. “Mis selles siis halba on?”

      Jasper nõjatus toolil tahapoole ja saatis naisele sarkastilise pilgu. “Kuidas sa saad kindel olla, et soovid inimesega terve elu koos olla, kui oled teda kõigest kolm kuud tundnud?”

      “Ma teadsin juba kolme päeva pärast, et tahan temaga abielluda. Ta soovis elult samu asju nagu mina: traditsioonilisi pulmi, lapsi ja eluaegset pühendumust, et meie abielu hoida.”

      “See on täielik jura! Sa otsid vaid pahandusi, kui seod ennast inimesega, keda sa tegelikult ei tunne. Jumal teab, mis saladused tal peidus võivad olla.”

      Hayley vastas mehele samuti sarkasmiga: “Nagu sinul, jah?”

      Mehe nägu läks süngeks. “Ole vait, Hayley. Sa ei tea, mida sa räägid.”

      “Mul on juhust Miriami uue ämmaga aeg-ajalt kohtuda,” vastas naine väljakutsuvalt. “June Beckforth käib minu salongis. Ta ikka räägib mulle sinu pojast. Sa ju tahtsid, et Miriam raseduse katkestaks.”

      Mees surus hambad kokku. “Ma ei palunud tal seda teha.”

      Hayley pööritas silmi ja haigutas demonstratiivselt, varjates seda käega. “Jumal küll… ma olen nii väsinud sellest vanast jutust,” lausus ta.

      “Sa ei tea, mida sa räägid,” ütles Jasper läbi hammaste. “Ma võiksin praegu…”

      Kelner lähenes, pudel käes. “Soovite veel šampanjat, preili?”

      “Jah… tänan…”

      “Härra Caulfield.” Kelner täitis ka Jasperi klaasi kihiseva joogiga. “Mida te täna õhtul tähistate?”

      Hayley saatis kaaslasele tulise pilgu, enne kui kelnerile säravalt naeratas. “Me abiellume,” lausus naine hellalt. “Ma taltsutasin lõpuks mehe, kes ei pidanud kunagi abielluma. See ju on ometi tähistamist väärt?”

      “Kindlasti,” vastas kelner avalalt naeratades. “Millal pulmapäev on?”

      “Kolme nädala pärast,” lausus Hayley tundeliselt, soovides sel viisil Jasperi enesekindluse kõikuma lüüa. “Ma ei suuda uskuda, kui õnnelikuks see mind teeb.”

      “Minu palavad õnnesoovid teile mõlemale,” ütles kelner.

      Jasper ootas, kuni kelner kaugemale läks, enne kui rääkima hakkaks. “Kuula nüüd mind, preilike,” alustas mees kurjalt. “Lõpeta see joovastunud pruudi mängimine. Ma tahan inimestele jätta muljet, et oleme tõeline paar. Nii et ära üritagi mind igal võimalikul sammul halvas valguses näidata.”

      “Niikuinii ei usu keegi meie liitu,” vastas naine Jasperile otsa põrnitsedes.

      “Sinu ekskihlatu küll uskus.”

      “Ainult sellepärast, et ma tahtsin seda,” lausus Hayley pead püsti ajades. “See oli uhkuseasi.”

      “Olgu, aga ka minul on uhkus. Ja kui sa kas või ainult vihjad kellelegi, et meie abielu pole ehtne, jääd sa oma salongist ilma kiiremini, kui jõuad kliendi intiimpiirkonnast vahariba ära tõmmata.”

      “Sa ei julgeks!”

      Mehe silmades sähvis hoiatav tuluke. “Eks tee proovi, tibuke.”

      Teine kelner tuli nende juurde, asetas menüükaardid ja taldriku krõbedate kuklitega lauale ning lahkus.

      Hayley võttis suure lonksu šampanjat, enne kui umbusklikult küsis: “Mida sa selle ehtsuse all mõtled? Sa ometi ei looda, et ma sinuga magan?”

      Jasper saatis naisele põlastava pilgu. “Loomulikult mitte.”

      Naine lootis, et ta nägu ei reetnud üllatust, mida põhjustas mehe sõjakas hääletoon. “Tore, sest ma ei magaks sinuga ka siis, kui sa mulle maksaksid.”

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне

Скачать книгу