ТОП просматриваемых книг сайта:
Rüütellik kauboi. Marian McCain
Читать онлайн.Название Rüütellik kauboi
Год выпуска 2005
isbn 9789949557868
Автор произведения Marian McCain
Жанр Современная зарубежная литература
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
”Võiksime täna koos õhtust süüa kompensatsiooniks Franki käitumise eest,” pani Gabe ette.
”Tänan teid, aga seda pole tarvis.”
”Kuidas oleks homsega?”
Ei vasta. Ignoreerib. Täielik ebaõnn!
Sel hetkel püüdis tundmatu jalale tuge leida.
”Palun teilt oma koera pärast vabandust,” ütles Gabe. “Ta pole tõesti kuri.”
”Mulle ei meeldi koerad,” pomises tütarlaps.
See on kahtlemata tema miinus, aga see-eest teksased istuvad talle imehästi! Ja hobusesaba järgi otsustades on tal pikad ning paksud juuksed. Gabe`ile olid pikad juuksed alati meeldinud.
”Miks?”
Tütarlaps laskus veel veidi allapoole.
”Üks peni hammustas mind, kui olin laps.”
Tänu oma õdedele oli Gabe taolisteks vestlusteks hästi valmistunud ning arvas end teadvat, mida nüüd öelda.
”Kui õudne! Kas see oli suur koer või väike, rotinäoga, kes kõiki säärest hammustab, ise seejuures häälekalt klähvides?”
”Rotinäoga.”
Hääle järgi otsustades tütarlaps naeratas. Suurepärane! Gabe poleks sugugi tahtnud, et ta ikka veel hirmu tunneks.
”Need koeranähvitsad on tõepoolest tüütud! Nad on väga väikesed, seepärast püüavadki kõigile oma tähtsust tõestada.”
”Nad käituvad täpselt nagu mehed, kes ostavad auto, millel on võimalikult palju hobujõude, kuigi seda võimsust pole neil elu seeski tarvis.”
”Täpselt,” muigas Gabe. “Kuigi mõned täiendavad hobujõud on lihtsalt hädavajalikud. Iseend vaid oma jalgel kuigi kaugele ei kanna.”
Tütarlaps vaatas mehele ülevalt otsa, ent tema silmi varjasid endiselt tumedate klaasidega prillid.
”Aga millega teie sõidate?”
”Suure veotõstuki ja võimsa pikapiga.”
Neiu näol vilksatas naeratus. Ta laskus veel mõne jala võrra allapoole. Valge T-särk liibus ta seljale ning selle alt paistis kaunis pesu.
”Tahate, aitan teid?” pakkus mees.
”Tänan, saan ise hakkama.”
Gabe teadis, et kui naisterahvas on juba midagi otsustanud, on parem talle mitte vastu vaielda. Seda oli talle õpetanud ema.
”Olen kindel, et saate.”
Järgmisel sekundil tütarlaps vääratas ja libises. Gabe`il tuli neidu põlvede alt toetada, et see ei kukuks. Paistab, et hommik pole alanud sugugi halvasti. Peab Franki kondiga kostitama. Gabe naeratas oma mõtte peale ning aitas neiul jalgele tõusta.
”Tänan.”
Gabe oli seda meelt, et sellised kaunid olevused nagu naised on kingitus kõrgemalt poolt. Neid tuleb jumaldada ja hellitada. Gabe`ile naised meeldisid ning see, kes praegu tema ees seisis, ei olnud erand.
”Alati teie teenistuses, mileedi.”
Vastupidi Gabe`i ootustele tütarlapse täidlased huuled ei naeratanud vastuseks tema repliigile. Selle asemel lõi neiu lõua ette ning see liigutus võimaldas Gabe’il paremini tema nägu silmitseda. Kui ta veel päikeseprillid eest võtaks! Tütarlapse näol ei olnud meiki, ta polnud kasutanud isegi huulepulka, ent selleks polnud ka mingit vajadust. Tema loomulik ilu köitis pilku. Tema sirget peent nina, täidlasi huuli ja kõrgeid põsesarnu oleks kadestanud iga fotomodell. Ainsaks puuduseks oli määrdunud laik paremal põsel, ent see muutis tütarlapse veelgi võluvamaks.
Heitnud pilgu ahvatlevatele kumerustele, mis T-särki pingutasid, tundis Gabe, kuidas kuum hoog temast üle käis.
Äkki tundus mehele, et ta on seda neidu juba kusagil näinud.
”Ega me varem kohtunud ole?”
”Ei,” vastas tütarlaps. Jõudsin siia alles eile päeval.”
See on tema esimene hommik Berry Patchis. Pole möödunud veel üheksat tundigi, ja nad on juba peaaegu tuttavad. Just õige aeg soetada uusi sõpru. Frank oli maitsva pala kindlasti kuhjaga ära teeninud.
Gabe püüdis meenutada, kus ta võis seda neidu varem märgata.
”Mulle tundub siiski, et olen teid kusagil näinud.”
Tütarlaps hammustas huulde.
”Ilmselt ajate mind kellegagi segamini.”
”Olete selleks liiga ilus, et võiksin teid kellegagi segamini ajada.”
Neiu kehitas õlgu.
”Olen teid kindlasti kusagil näinud. Kohe tuleb meelde.”
Metsistunud aias vilksatas orav. Frank haugatas, tõusis rohult ja lonkis peremehe juurde.
Tütarlaps karjatas ning haaras Gabe`i käest. Päikeseprillid kukkusid maha, pesapallimüts lendas peast ning lainelised kastanpruunid juuksed voogasid kosena neiu seljale. Ta surus oma näo Gabe`i rinnale.
Gabe embas neidu tugevasti. Mehele meeldis hoida teda oma käte vahel, ei meeldinud aga see, kuidas tütarlaps värises. Isegi chihuahuad, keda Frank mängu ajal halastamatult piinas, kartsid teda vähem.
”Istu!”
Frank kuuletus. Tähendab, kutsikate kooliks ja dressuuriks polnud asjata aega ega raha raisatud.
”Trepile! Kohe!”
Koer liipas kuulekalt maja poole.
Gabe hoidis tütarlast endiselt oma embuses. Lõpuks tundis ta, et neiu on pisut rahunenud.
”Kas teiega on kõik korras?”
Kõnetatu ei kostnud vastuseks sõnagi, surus vaid end veelgi tihedamini mehe vastu. Gabe`ile see meeldis. Tõsi, Gabe oleks eelistanud, et tütarlaps emmanuks teda mitte seetõttu, et ta kartis, vaid seetõttu, et mees on talle sümpaatne.
”Kui ei, pole midagi hullu,” lausus Gabe. “Mul pole selle vastu midagi, et teid emmata. Sellist õnne ei lange mulle just iga päev osaks. Kõigest üle päeva…”
Neiu puhkes helisevalt naerma.
”Mis su nimi on?” küsis Gabe.
Pärast mõningast kõhklemist vastas tütarlaps: “Faith.”
”Ilus nimi,” lausus mees. “Mina olen Gabe. Ja meil on ebameeldivusi, Faith.”
Neiu haaras tal tugevamini käest.
”Midagi hullemat kui koer. Sulle siit ei paista, aga teisel pool tänavat piilub ribikardinate vahelt proua Henry ja tal on telefon käes. Küllap ta helistab parasjagu kas proua Bishkole või proua Lloydile. See kolmik levitab kuulujutte üle kogu Berry Patchi. Mina ei ole sellest kindlasti huvitatud ja arvan, et ka sina mitte.
”Ainult mitte seda! Midagi hullemat ei saa välja mõeldagi.” Faith tõmbus Gabe`ist eemale. “Aitäh sulle.”
”Pole tänu väärt.”
Gabe märkas, et Faithi juuksed pole ühtlaselt kastanpruunid, vaid tiikpuu värvi heledamate salkudega, mis helkisid vasena päikese käes. Pikad kiharad raamisid kaunilt neiu nägu ning langesid õlgadele, nii et tütarlaps pidi neid aina seljale lükkama.
Gabe ohkas sügavalt.
Nad polnud kunagi kohtunud, ent Gabe teadis, kes see neiu on. Mees teadis temast kõike. Kuidas ta küll kohe ära ei arvanud? Faithi ei saa ometi kellegagi segamini ajada.
Täidlased huuled, mis lausa sunnivad suudlema. Naeratus, mis on võimeline sulatama jää igas südames. Väljendusrikkad rohelised silmad, mille pilgu eest pole võimalik midagi varjata ning mis võtavad meestelt enesekindluse. Pahmakas lainelisi kastanikarva juukseid, mida tahaks nii