Скачать книгу

jõuda ning efektiivne lahendus leida.

       Jing, qi ja shen, veri ja kehavedelikud

      Hiina meditsiini järgi on meie käsutuses “kolm juveeli” – jing (essents), qi (energia) ja shen (vaim). Kui need kolm kalliskivi on hästi hooldatud ja säravad, on meie keha tugev, energiat on piisavalt ja vaim on rõõmus.

Jing

      Jing ehk essents asub meie neerudes ning koosneb mitmest osast:

      Eesmise taeva ehk pärilik essents – saame vanematelt kaasa sünnihetkel ning see reguleerib meie kasvu ja arengut (nii füüsilist, vaimset kui ka seksuaalset arengut).

      Tagumise taeva ehk igapäevane essents – toidust, veest ja õhust saadav igapäevane energia, mille tootmisel on põhirõhk maol ja põrnal (kõhunäärmel).

      Joonis 5. Jing’i hieroglüüf.

      Pärilikku essentsi (asub neerudes) saame sünnihetkel kaasa kindla koguse, seda ei tule elu jooksul kuskilt juurde, seda vaid kulub. Kui pärilik essents otsa saab, lõpeb ka elu.

      Päriliku essentsi kasutamisel on väga tähtis osa eluviisidel – ennast põletav ja hävitav eluviis kasutab kiiremini ära meie päriliku essentsi ja selle võrra jääb ka elu lühemaks. Ületöötamine, vähene puhkus, liigne mõnuainete tarbimine ning pidev hirmus ja stressis elamine kurnavad pärilikku essentsi kõige enam.

      Meestel muundub jing seemnevedelikuks, naistel aga menstruatsioonivereks. Liigne seksuaalne aktiivsus (meestel), eriti aga liiga sage ejakulatsioon kurnab meestel jing’i. Naistel kulub essentsi iga menstruatsiooniga, eriti aga kulutavad jing’i liiga sagedased rasedused ja sünnitused ning imetamine. Kui naine ei ole enne uue raseduse tekkimist täielikult taastunud, on see liigne koormus neerude qi’le ja jing’ile.

      Nõrk pärilik essents väljendub lapseeas füüsilise ja vaimse arengu häiretena, murdeeas aga seksuaalarengu häiretena (tüdrukutel menstruatsiooni puudumine, poistel sekundaarsete sugutunnuste väljaarenemise probleemidena). Täiskasvanueas väljendub nõrk pärilik essents seksuaal- ja reproduktiivorganite funktsioonide häiretes (libiido langus, potentsi- ja viljakusprobleemid).

      Pärilikku essentsi toetavad kõige paremini tasakaalus töö ja puhkus, täisväärtuslik toitumine, positiivsed emotsioonid ning qigong’i harjutused.

      Igapäevane essents tuleb toidust, veest ja õhust ning selle tootmisel on põhiroll maol ja põrnal (kõhunäärmel). Igapäevane essents on suureks abiks pärilikule essentsile. See aitab organismil igapäevaseid funktsioone täita ning toetab pärilikku essentsi. Kui mingil põhjusel ei ole piisavalt igapäevast essentsi (nälgimine, seedehäired vms) jääb organismil igapäevaste funktsioonide täitmiseks energiat väheks ning seda hakatakse võtma pärilikust essentsist, mille tagajärjel kulub viimast rohkem ja kiiremini.

      Vanuse lisandudes hakkab jing vähenema, väljendudes vanemas eas seksuaalfunktsiooni languses, naistel menstruatsiooni lõppemises, juuste hallinemises, hammaste väljalangemises, luude muutumises hapramaks ning kõrvakuulmise alanemises (need kõik on jing’i ja neerude qi nõrgenemise sümptomid).

Qi

      Qi tähendab hiina keeles õhku, mida hingame. Lääne kultuuriruumis on qi’d hakatud nimetama ka energiaks. Qi on vähem materiaalne kui jing (väljendub meestel seemnevedeliku ja naistel menstruatsiooniverena).

      Joonis 6. Qi hieroglüüf.

      Igal organil on oma qi, mis tagab tema funktsiooni. Näiteks on südame qi funktsiooniks südame tegevuse tagamine (vere pumpamine), mao qi väljendub toidu seedimises jne. Meie kehas liigub qi mööda energiakanaleid, jõudes iga koe ja rakuni. Qi’l on palju erinevaid funktsioone, mille kõigi eesmärgiks on tagada organismi funktsioneerimine.

      Qi funktsioonid

      1. Transformatsioon – toidu muundamine ja ümbertöötlemine kehale vajalikeks aineteks (mao ja põrna qi).

      2. Transport – vajalike ainete viimine kudede ja rakkudeni (põrna ja südame qi) ning mittevajalike eritamine (neerude, kusepõie ja soolestiku qi).

      3. Hoidmine ja tõstmine – organite hoidmine õiges kohas ning vere hoidmine veresoontes (põrna qi).

      4. Kaitsefunktsioon – organismi kaitse väliste haigustekitajate eest (kopsude qi).

      5. Soojendamine – kehatemperatuuri säilitamine (neerude ja põrna qi).

Qi liigid

      Qi väljendub oma funktsioonide täitmiseks erinevatel viisidel.

       Yuan qi – pärilik qi – asub neerudevahelises piirkonnas, mille nimetus on Ming Men (Elu Värav). Yuan qi on tihedalt seotud jing’iga (päriliku essentsiga) ning see on organismi liikumapanevaks jõuks, toetades kõikide organite qi’d ja tagades organismi funktsioneerimise.

       Gu qi – toidu qi, mis pärineb maost ning millest saab ümbertöötlemisel zhen qi ja veri.

       Zong qi – pektoraalne ehk rinnapiirkonna qi on vaheprodukt qi tootmise protsessis. Zong qi asub rinnakorvi piirkonnas ning aitab kopsudel ja südamel oma funktsiooni täita. Seda toodetakse gu qi’st ja kong qi’st.

       Kong qi – õhu qi, mida hingame kopsudega sisse ja kasutame kehale vajaliku qi tootmiseks.

       Zhen qi – peamine qi ehk qi tootmisprotsessi lõpptulemus, mida saab organismi eluliste funktsioonide toimimiseks kasutada. Koosneb ying qi’st ja wei qi’st.

       Ying qi – toitev energia, mis liigub keha sisemuses koos verega. Selle ülesandeks on niisutada ja toita organeid, kudesid ja rakke.

       Wei qi – kaitseenergia, mis liigub keha väliskihis (naha all ja lihastes) ning mille funktsiooniks on kaitsta keha väliste haigustekitajate eest. Lääne meditsiini mõistes võiks see tähendada immuunsust. Wei qi teine funktsioon on keha soojendamine. Kui wei qi on nõrk, on meil immuunsus madal ja haigestume kergesti. Kui kaitseenergia on tugev, jääb inimene harva külmetushaigustesse.

Qi tootmine

      Qi tootmisel osalevad mitmed organid. Neist tähtsaimaks peetakse magu ning põrna (kõhunääre). Hiina meditsiinis on ütlus: “Kui magu ja põrn on tugevad, siis on ka kõige raskema haiguse puhul prognoos hea. Kui aga magu ja põrn on nõrgad, siis on ka kerge haiguse prognoos halb.” See tähendab, et magu ja põrn on eluks vajaliku qi tootmisel väga tähtsal kohal. Niikaua, kui need organid on tugevad, jagub organismil piisavalt ying ja wei qi’d.

      Joonis 7. Qi tootmine.

      Qi tootmisel toimub toidu esmane töötlemine maos ja kaksteistsõrmiksooles põrna yang’i (kõhunäärme seedeensüümid) kaasabil. Põrna yang’i nimetatakse ka “seedimise tuleks”. Esimesel qi tootmise etapil maos eraldatakse toidust gu qi ehk toidu energia, mis saadetakse põrna qi abil üles kopsudesse, kus see ühineb kong qi’ga (õhu energia). Selle tulemusena tekib zong qi (pektoraalne energia), mida saab kasutada vaid rinna piirkonna organite tööks (süda ja kopsud). Ülejäänud keha jaoks tuleb seda energiat veel töödelda. Selleks tuleb appi neerudega seotud yuan qi (pärilik energia), mis aitab muuta zong qi zhen qi’ks (peamiseks energiaks), mis omakorda koosneb ying ja wei qi’st.

      Kui meil on tugev magu ja põrn, suudame toota piisavalt ying ja wei qi’d, mis tagab

Скачать книгу