LITMIR.BIZ

      Siinkohal sai taas paika üks muslimi mõtteviise. Kui asjad valesti lähevad, siis on tegemist karistusega vähese ustavuse eest islamile. 1948. aastal teatas esimese kaasaegse islami terrorirühmituse Muslimi Vennaskonna suur teoreetik Sayyid Qutb (1906–1966) oma järgijatele: „Me peame üksnes vaatama, et märgata, et meie sotsiaalne olukord on hullemast hullem … Me heidame pidevalt kõrvale omaenda vaimse pärandi, intellektuaalse ande ja kõik lahendused, mis võiksid end ilmutada kohe, kui me neid vaid silmitseksime; me heidame kõrvale omaenda põhimõtted ja doktriinid ning asendame need demokraatia, sotsialismi või kommunismi ideaalidega.”26 Teisisõnu, ainult islam tagab edu ning islami hülgamine toob kaasa hävingu.

      Teoloogiline seos võidu ja allumise ning kaotuse ja allumatuse vahel muutus veelgi tugevamaks pärast muslimite võitu Mediina piiramisel 627. aastal. Muhammad sai taas ilmutuse, mis pani võidu Allahi üleloomuliku sekkumise arvele: „Teie, usklikud! Meenutage armu, mille osaks laskis Jumal teil saada, kui sõjavägi teie kallale tungis. Me saatsime sellele vastu tuule ja sõjamehed, keda teie silmad ei näinud.” (Koraan 33:9)

       Poliitiliselt korrektne müüt: me saame nende inimestega läbirääkimisi pidada

      Veel üks islami võtmeprintsiip formuleerus Ḥudaybiyya leppega seotud sündmuste käigus. 628. aastal nägi Muhammad nägemust, milles ta tegi palverännaku Mekasse. Tegelikult oli see paganlik komme, kuid ta soovis sellest islami osa teha, ent seni polnud see võimalik olnud, sest Meka oli quraysh’i hõimu kontrolli all. Ta käskis muslimitel palverännakuks valmistuda ja lähenes linnale tuhande viiesaja mehega. Quraysh’i hõim kohtus Muhammadiga väljaspool linna piire ja kaks poolt sõlmisid kümneaastase rahuleppe ehk hudna – Ḥudaybiyya leppe.

      Muslimid nõustusid Mekast lahkuma palverännakut lõpule viimata, aga quraysh’i hõim pidi nad palverännakule lubama järgmisel aastal. Muhammad šokeeris oma pooldajaid, nõustudes tingimustega, mis näisid neile äärmiselt ebasoodsad. Quraysh’i hõimu juurest põgenenud, kes muslimite juures varju otsisid, pidid quraysh’ide juurde tagasi saadetama, samal ajal kui neid, kes muslimite juurest põgenenud ja quraysh’ide juures varju otsisid, muslimitele ei tagastatud. Quraysh’i hõimu läbirääkija Suhayl ibn Amr kohustas Muhammadit koguni loobuma enesemääratlusest Muhammad, Jumala sõnumitooja. Suhayl ütles: „Kui oleksin täheldanud, et sa oled Jumala sõnumitooja, siis poleks ma sinuga võidelnud. Kirjuta enda nimi ja oma isa nimi.” Kaaslaste meelehärmiks Muhammad kuuletus.

      Raamat, mida ei tohiks lugeda

      „Muhammadi elu: Ibn Ishaqi tõlge teosest „Sirat Rasul Allah““ („The Life of Muhammad: A Translation of Ibn Ishaq’s Sirat Rasul Allah“); A. Guillaume; Oxford University Press, 1955. Varaseim Muhammadi biograafia – kirja pandud vaga muslimi poolt. Pea iga lehekülg purustab täielikult poliitiliselt korrektse müüdi rafineeritud ja rahumeelsest Muhammadist.

      Seejärel väitis Muhhamad muslimite üllatuseks, et nad olid võidukad olnud, ja andis edasi uue ilmutuse Allahilt: „Tõesti! Me andsime sulle ilmselge võidu” (Koraan 48:1). Tema järgijad pidid saama küllusliku saagi: „Jumal jäi rahule usklikega, kui nad andsid sulle vande puu all. Ta ju teadis, mis on nende südametes, ja ta läkitas neile Kohalolu ja tasus peatse võiduga ning rohke saagiga, mis neid ootab. Jumal on võimas ja tark. Jumal lubas teile rikkalikku saaki, mida võtate, ja tõi selle lähemale. Ta pööras teist eemale vaenlase käed, et te oleksite eeskujuks usklikele ja väärt matkimiseks ning teie juhtimiseks õigele teele.” (Koraan 48:18–20)

      Kui mõni muslim endi selt skeptiline oli, siis vaigistati tema kahtlused peagi. Quraysh’i naine ʼUmm Kulthūm liitus Mediinas muslimitega. Tema kaks venda tulid Muhammadi juurde ning palusid õde vastavalt Muhammadi ja quraysh’i hõimu vahel Ḥudaybiyyas sõlmitud leppele tagastada.27 Muhammad keeldus, kuna Allah ei lubanud seda teha. Allah andis Muhammadile uue ilmutuse: „Teie, usklikud! Kui teie juurde tulevad elama usklikud naised (Mekast), siis katsuge läbi nende usk, kuigi Jumal teab paremini, milline see neil on. Kui veendute, et nad on usklikud, siis ärge ajage neid tagasi uskmatute juurde.” (Koraan

Скачать книгу