Kahe ilma vahel - Jüri Vilms

Скачать книгу

üle eraõppeasutustes, mis rahaministeeriumi ja politseivalitsuse all seisavad, ja seaduse-eelnõu Balti rüütlimõisate eesõiguste ärakaotamise üle.

      Välja töötatud on veel mitmed Baltimaa omavalitsusesse puutuvad seaduse-eelnõud, mis aga veel riigivolikogusse sisse antud ei ole.

      Selle läbi, et ühe laiema kirjanduslise ettevõtte juhtimine vanema, mitmekülgselt ettevalmistatud mehe kätte läheb, saab vististe Eesti ajakirjandusesse mitmeti uut värskendust, tõsidust ja tüsedust tulema. – "Tallinna Teataja" nr. 221, 27. IX (10. X) 1911, lk. 3.

      4

      III jao sissejuh. § I.

      5

      Sealsamas § II.

      6

      Siinkohal olgu tähendatud, et käesolevas artiklis kõne tsiviil- ehk nõudmiste-seadustest on.

      7

      III jao sissejuh. § III.

      8

      III jao sissejuh. § III märkus 2.

      9

      Seaduste kogu X köide, I jagu, Tsiviilsead. § 1–77.

      10

      Seaduste kogu XI köide, I jagu, Võõr. Usk. Põhjuskiri § 182–187, 199–268, 727–729, 736–745.

      11

      III jao §§ 3 ja 4.

      12

      III jao sissejuh. § IV.

      13

      III jao sissejuh. § VIII.

      14

      III jao sissejuh. § IV.

      15

      C. Erdmann. System des Privatrechts der Ostseeprovinzen, Band I, § 22.

      16

      III jao sissejuh. § IX ja XXXIV.

      17

      Liivimaa Talupoja-õigus § 938.

      18

      Eestimaa Talurahva-õigus § 1045.

      19

      III jao sissejuhat. § XI.

      20

      III jao sissejuh. § XIII.

      21

      Sealsamas § XIII.

      22

      Kombe-õiguseks (Gewohnheitsrecht, обычное право), kutsume niisuguseid harilikke viise või kombeid, mis nende alatise tarvitamise läbi rahva seas seaduste jõu on saanud.

      23

      III sissejuh. XXIV ja XXV.

      24

      Sealsamas § XXVII.

      25

      Õigusevõimeks (Rechtsfähigkeit, правоспособность) nimetame seda omadust, mis inimest õiguste omaniku võimuliseks teeb.

      26

      Sealsamas § XXVIII.

      27

      Sealsamas § XXIX.

      28

      Kudas valitsemise- (ehk administratsiooni-) võimude poolt väljaantud sunduslised määrused asja käsitavad, sellest allpool.

      29

      § 7.

      30

      § 5.

      31

      § 4.

      32

      § 6.

      33

      § 8.

      34

      § 9.

      35

      § 10.

      36

      § 13.

      37

      § 11.

      38

      § 14.

      39

      § 15.

      40

      § 16.

      41

      § 18.

      42

      § 20.

      43

      § 21.

      44

      Riigikorra ja seltskondlise rahu alalhoidm. määr. § 16, p. 2.

      45

      Kuritööde ärahoidmise ja lõpetamise seadus (Уставъ о предупрежденiи и пресеченiи преступленiй) § 135.

      46

      Riigivolikogu valimiseseadus § 79.

      47

      Sealsamas §§ 84 ja 301.

      48

      Sealsamas § 78.

      49

      Sealsamas § 77.

iVBORw0

1

seltskond– siin ja edaspidi kasutatud tähenduses 'ühiskond' (Toim.)

2

Eeltööde komisjoni, kelle hooleks seaduseprojekti väljatöötamise ja tarviliste allkirjade kogumine jäeti, valiti koosolejate seltside tegelaste poolt 7 liiget: Eesti Aleksandri kuratooriumi esimees adv. Jaakson Riiast, cand. J. Tõnisson, adv. J. Vilms Tallinnast, koolidirektor P. Põld ja adv. K. Parts Tartust, cand. K. Päts ja adv. Jürine Tallinnast. Kui nendest komisjoniliikmetest mõni seda tööd oma peale ei taha võtta, võib komisjon ise uusi liikmeid juurde valida. Komisjoni kutsub kokku cand. J. Tõnisson. – "Päevaleht" nr. 29, 4. II 1913, lk. 2.

3

[=Osaühisuse "Ühiselu" ajalehtede uus peatoimetaja=] Osaühisuse "Ühiselu" juhatuse ja nõukogu poolt on selle ühisuse ajalehtede peatoimetajaks tuntud vanem Eesti ajakirjanik [K. Päts] valitud, kes selle ameti vastu on võtnud ja oktoobrikuu esimestel päevadel ühisuse lehtede juhatuse oma hooleks võtab.

K. Päts, kes omal ajal "Teataja" asutamisega niihästi Eesti ajakirjandusse kui ka Tallinna seltskondlisse elusse niipalj

Скачать книгу