LITMIR.BIZ

Скачать книгу

on arusaadav, miks meil seltskonnas meeled elevile tõusid. Selleks ei ole meie rahvas seda raha oma lootusrikka rahvusliku kevade tärkamise- ja õitseajal kogunud.

      Selle rahaga pidi emakeelne kõrgem kool asutatama. See mõte käib läbi korjajate ja annetajate esindajate aruannetest ja palvekirjadest korjamise asjus.

      See mõte käib läbi ka kõige kõrgemast käsukirjast, mis vastusena korjamise palvekirjadele ilmus.

      Nüüd on asjalood suuresti muutunud.

      Mitte üksi kapitali valitsemine pole omaniku käest kadunud ja kadumas. Kapital hakaku ka harilikku, igas väikeses linnakeses ja suuremas alevis ette tulevat linnakooli üleval pidama.

      Et seda ära hoida, selleks taheti Tartus 3. veebruaril (1913) avalikku koosolekut ära pidada, millest meie põllumeeste- ja hariduseseltside liikmed osa pidid võtma.

      Oma tegelasi olid koosolekule saatnud ligi poolsada hariduse- ja põllumeeste-seltsi.

      Avalik koosolek keelati ära. Kes selles süüdi, selle arutamiseks pole käesolevad read määratud. Kõik need kokkutulnud seltside tegelased astusid aga kinniseks koosolekuks kokku, et omavahel nõu pidada. Sellel koosolekul olid umbes poolesaja seltsi liikmed.

      Nagu juba lehtedest teada, võeti seal kaks põhjusmõtet vastu:

      1. Kapital saagu rahva valitud (põllumeeste- ja hariduseseltside kaudu) kogu valitseda ja määrata.

      2. Asutatav kool olgu emakeelne.

      Nii palju seltsisid oli sellepärast oma liikmed Tartusse saatnud, et keeld alles koosoleku päevale eelmisel õhtupoolel avaldati ja temast väga vähesed telefoni ja telegraafi teel teada said. Kõigi nende seltside tegelased olid ka omavahelisel nõupidamisel ja ülemaltähendatud otsused tehti ühel häälel. Koos oli inimesi pea igast maakonnast ja kihelkonnast üle kodumaa.

      Hariduse- ja põllumeeste-seltsisid on meil nende seltside aastaraamatute järele: hariduseseltsisid (iseseisvaid) 51 ja põllumeeste-seltsisid 55. Koos oli 43 seltsi, seega 40 %. Meie koosolekute kvoorumi protsenti silmas pidades on see õige suur protsent. Võib isegi ütelda, et vaevalt rohkem kokku saab.

      Eelpool tähendatud kahe põhjusmõtte seaduseks muutmiseks valiti komisjon, kes seaduse-eelnõu sellekohaselt peab välja töötama.

      See eelnõu saadetakse kõigile seltsidele kätte ja pannakse avalikule arvamisele läbivaatamiseks ette.

      Peab ütlema: asja on avalikult aetud ja rahvameelselt. Asjast pole keegi kildkonna asja teinud.

      Aga ei! On inimesi, kes teisiti arvavad.

      "Meie Aastasada" ja "Meie Kodumaa" (nr. 15) kirjutavad sõna-sõnalt: "Seekord olid arvata poolesaja seltside ja ühisuste esindajad kokku tulnud.

      Ja missuguse südamega pidid nad küll nüüd koju tagasi pöörama!

      Nagu kuulda, pidanud küll üks salkkond oma keskel mõttevahetust, kuid seal tehtud otsuseid ei tohiks ometi rahva hääleks pidada."

      "Tallinna Teataja" tsiteerib viimast lauset nähtava heameelega ja lisab siis juurde, et need, kes antud juhtnöörisid soovitavaks ei pea, tööst eemale jäävad.

      Kes ise sellest koosolekust osa pole võtnud, see arvab nende teadete järele, et kokkutulnud asemikud raske südamega koju on läinud ja üks kildkond omavahel salaja otsuseid teinud. Kes aga Tartu koosolekul on olnud, see teab, et sellest omavahelisest nõupidamisest kõigi 43 seltsi tegelased osa võtsid ja otsused ühel häälel tegid.

      "Meie Aastasada" ja teised aga teavad ütelda, et need otsused rahva hääl ei ole.

      Võib-olla. Igalt inimeselt miljoni hulgast ei saa mitte küsida.

      Aga missuguste tõenduste varal kõnelevad "M. A." ja teised? Rahva tahtmine ei ole nende arvates mitte see, et: 1) kapital rahva valitseda saagu, 2) kool emakeelne olgu, ja 3) seaduse-eelnõu kõigile läbivaatamiseks ette pandagu.

      Koos olid 40 % seltsidest, nende otsus on teada. Enne koosolekut lehtedest loetud üksikute seltside otsused käivad sellega kokku. Teist laadi arvamist ei ole kuuldud.

      Aga see ei ole siiski "rahva hääl"…

      Selle järgi oleks siis rahva hääl: kapital ärgu saagu rahva valitseda, kool ärgu olgu emakeelne ja seaduse-eelnõu ärgu pandagu avalikule arvamisele läbivaatamiseks ette…

      Või ehk mitte? Aga missugune siis? Senikaua kui teie tehtud otsused rahva hääle vastaseks tunnistate ja oma "vaimus ilmutatud" rahva häält ei avalda, võib ainult seda arvata. Ja et Teie arvamine seaduse eeltöö kohta niisugune on, seda olete juba ka teadlikult näidanud.

      Ja kord võtab ehk keegi Tartus tehtud otsuse vastane riigivolikogus sõna ja ütleb: "Ettepandud eelnõu ei ole sugugi eesti rahva tahtmine, seda kõneleb see jagu eesti ajakirjandust, mille kandidaat eesti rahva saadikuna siin saalis istub ja mis sellepärast rahva häält paremini tunneb kui ligi pooled rahva asutatud seltside koosolekud. Ei ole aga rahva tahtmine see, et kapital tema kätte saaks, siis on praegune seisukord kõige soovitavam, sest teistsugust rahva tahtmist pole see osa ajakirjandusest mitte avaldanud." Ja sellel tulevasel eelnõu vastasel on täielik põhjus nii rääkida ja ta võib oma sõnu dokumentaalselt tõendada. Ja tõsise rahvakultuuri soovijad vaadaku pealt, kuidas "sotsiaalvabameelsed" ja rahvameelse saadiku "rahvameelsed" toetajad rahva paremat mõtet hauda aitavad kanda.

      "Salkkond inimesi koos…"

      Need saadikud olid vist sellepärast salkkond, et "Meie Aastasada" oma sabadega selle "salkkonna" kokkukutsuja ei olnud. Oo! Oleks tema kokkukutsuja olnud, küll nad siis juba rahva asemikud oleksid olnud.

      Ja nõnda on see meil ikka. Kui su poliitiline vastane midagi teeb, millega sa õieti leppida võiksid, siis ei tohi sa sellega mitte leppida. Käesolevate ridade kirjutaja on ühiskondlikes ja poliitilistes vaadetes koosoleku kokkukutsujate eesotsas seisjate vastane. Sellepärast ei või aga seda maha kiskuda, mis su vastase poolt õige on, mida sa ise ka õigeks pead pidama. Ei või seal vastu töötama hakata, kus asja pärast koos peab tõmbama.

      Siin ei olnud ühtegi salkkonda! Kõik, kes Tartusse olid tulnud, olid nõupidamisel. Rohkem seltsisid kokku saada on vaevalt võimalik.

      Tehtud otsused on rahva hääl, rääkigu "Meie Aastasada" ja teised, mis tahes. Teistsuguseid otsuseid ja arvamisi pole kuskil kuuldud, kui sellel koosolekul tehtud.

      Nähtavasti on "Meie Aastasaja" meestel arvamine: "Kõik, millest meie vastased osa võtavad, on juba a priori rahva tahtmise vastu, sest meie pole seal eesotsas ja sellepärast: maha see!"

      Saagu aru, kes suudab, ja olgu nõus ka, kes suudab!

      "Salkkond" valis eelnõu väljatöötajateks täiesti lahkuminevate vaadetega mehed ja mitte ühest rühmast üksinda. 2

      Tühipaljas irisemine ja asjata närimine on meilgi verevaeseks jäänud.

      "M. A." kirjutab: "Ja missuguste südametega pidivad nad küll nüüd koju tagasi pöörama?"

      Ma ütlen: Missuguse südamega ja peaga on küll "Meie Aastasaja" juhtkirjanik need read kirjutanud!

      UUS KODANLIK ERAKOND

      Uus liit on Eestis loodud: "Ühiselu" ajalehtede liit.

      Tallinna elanikud ei imesta liialt selle liidu üle. Iseäranis ei imesta vist need, kes Tallinna omavalitsuses ja avalikus elus keevat teeklaasivõitlust tunnevad. Siin on kuuldud, kuidas teatavalt poolt kellelegi avalikus elus surma ja hukatust ette kuulutatakse ja ootad, millal see hirmus hävitav jõud liikuma hakkab, mis vastase peab kaotama. Ootad aga asjata! Midagi ei tule. Ja siis kuuled: nemad on liitu astunud.

      Nii ei imesta meie ka siis, kui kuuleme, et Tallinna mehed uue liiduga suuremas stiilis maha on saanud.

      Mis meid sõna võtma sunnib, on need suured lubamised, tõotused ja ähvardused, mis selle liidu asutamise puhul liidu asutajate ja liikmete poolt avaldatakse.

      "Tallinna Teatajas" nr. 288 kirjutab liidu asutamise puhul n: "Kõige suuremad jõud hakkavad meie avalikus elus alles

Скачать книгу