ТОП просматриваемых книг сайта:
Austraalia. Ann Hannula
Читать онлайн.Название Austraalia
Год выпуска 2013
isbn 9789949489893
Автор произведения Ann Hannula
Жанр Книги о Путешествиях
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Korterid Surfers Paradise’is
Populaarne majutusviis Kullarannikul on lühiajaliselt üüritavad korterid, millest suur osa asub rannaäärsetes kõrghoonetes. Nagu korterites ikka, on neis olemas köök, kuid puuduvad hotelliteenused (toateenindus, restoranid). Üürnikutele jääb seega vaba voli otsustada, kas einestada väljas või kokata ise.
Backpackers in Paradise
Väiksema reisieelarvega maailmaränduritele pakub peavarju YHA noortehostelite ketti kuuluv Backpackers in Paradise. Tube on seal nii suuri (4–12 in) kui ka väikeseid (1-2 in). Bussijaam jääb kiviga visata ja randa on lühikese jalutuskäigu tee.
Korteriperemees Nick oli omamoodi sell, kes ikka ja jälle meid oma tegemistega üllatas. Kord oli ta eelmise öö peomeeleolus väikese pardipoja koju vedanud. Teatega „Vaadake, mis ma leidsin – pardibeebi!” avaldas ta tõsimeeli soovi pardipoiss adopteerida ja lemmikloomaks kasvatada. Nagu meie ristküsitlusel selgus, siis lapseröövi ta siiski ei sooritanud, vaid korjas piuksuva ja üksi jäetud pardipoja üles maja taga asuvast pargitiigist. Seekord sai Nick käsukorras soovituse pardibeebi loomaarsti juurde viia. Ühel õhtul olime aga hirmust kanged, kui Nick oma pea äkki rõdukardinate vahelt sisse pistis. Tüüp oli võtmed ära kaotanud ja pidas kõige lihtsamaks mööda palmipuud teisele korrusele ronida. Tarzan-Nicki loogika, mis sellest uksekellast ikka niisama töristada. Hoia ja keela.
Kui Brisbane’i kodus oli meil traadita internet, siis noorhärra Nick oli meie sissekolimise hetkel internetist sama kaugel kui põhjapoolus lõunapoolusest. Paar nädalat selgitustööd ja utsitamist viisid siiski sihile: saime endale sissehelistamisega ühenduse, mis Austraalias ei kuulu sugugi ainult vanaema maakodusse. Interneti sisseseadmisega on lõunamandril omajagu tööd. Telefonioperaatorite pakkumised varieeruvad seinast seina, kusjuures paljudel säästupakettidel on allalaaditavatele gigabaitidele märkimisväärsed piirangud, nii et muusika ja filmide uuenduskuur tuleb mõneks ajaks heaga ära unustada.
Need kohalikud eestlased!
Oma kodu leitud, tuleb otsida omad. Juba ühel oma esimestest väljasõitudest Kullarannikule komistasime peatänaval kogemata otsa vähe pikema Surfersi staažiga Tiidule. „Nii me siin vaikselt elame,” ütles Tiit tookord kohaliku elustiili iseloomustamiseks. „Varavalges tõuseme, surfame, mõne tunni töötame, surfame, sööme ja siis, nagu ikka – surfame.”
Peagi järgnes lõbusale tänavakohtingule veiniõhtu, millest sai alguse üks Austraalia-aja toredamaid bandesid. Headel aegadel oli Surfersis koos enam kui kümnepealine kohalike eestlaste kommuun, eesotsas Sunrise bulevardi surfipesa residentide Tiidu, Pafi, Meli ja Clifiga. Veiniaurud, tantsuhoos purunenud klaasid, naermisest valusad kõhulihased, õhtujuhiks Bob Marley. „Sun Is Shining” oli, on ja jääb kõikide Buffalo sõdalaste hümniks. Ja päike paistis südames edasi ka siis, kui kojumineku ajaks oli ilmataat otsustanud meile selja keerata ja surfiparadiisi vallutas kõmisev tormitaevas.
Omasid on tore kohata. Eriti veel siis, kui nad kihutavad jõulupühadeks külla mandri vastaskalda Metsikust Läänest, ainsaks liiklusvahendiks läbi Nullarbori kõrbe ustav 80ndate Mazda Molly. Jällenägemisrõõm oli suur, kui ühel õhtul istusid kodutrepil isandad Jarz ja Tiit nagu Potsataja ja Gena kunagi. Hea töö!
Sun Is Shining
Sun is shining, the weather is sweet, yeah Make you wanna move your dancing feet now
Jõulud Surfers Paradise’i moodi
Jõuluostlemine oli aukartustäratav. Ostukäru sai kõikvõimalikku väärt kraami täis laotud ja truu sõbra Molly põhi kriipis koju sõites nurruvalt vastu maad. Alustades kolmekilosest sealihakäntsakast ja saksa hapukapsapurgist, lõpetades kartulisalatitooraine ja šokolaadiga kaetud mudakoogiga (mud cake). Ees ootas kolmekäiguline jõululaud, millega sai selgeks ammutuntud moraal: pole tähtsust, kus maailma nurgas parajasti viibid, seapraad kartulite ja hapukapsaga olgu jõululaual nagu kord ja kohus olemas.
Üksteist eestlast (Annuška ja Kairts, Paff ja Tiit, Jarz ja Tiit, Härms ja Anni, Mel, Kalju aka Cliff ja Henn) kuumast küdeva surfiresidentsi kuulsas elutoas esiisade tava naljalt ei unustanud. Seapraad tiksus viimaseid minuteid, ahjukartulid võtsid viimaseid pruunistumisseansse, saksa hapukapsas podises viimaseid tuure potikaane all ja nii meie jõuluõhtu põhikäik lõpuks valmis saigi. Kiidusõnadega ei oldud kitsi. Olgugi, et südasuvine seapraad ajas eestlased austraallasest naabri basseini salaja jahutust otsima. Ei tea, kas samal põhjusel, aga hiljem märkasime ka Secret Santa seljas rannakostüümi ja peas sombreerokübarat. Jõuluvanale kostunud etüüdid olid muidugi klass omaette ja kingivalikki lõunamandrile kohane. Kuidas muidu saaks jõululaupäevale järgneval raskel hommikul kõhuli kingiks saadud boogieboard’il lainetes hullata. Nii möödusid jõulud 2006 üheteistkümne Aussie-eestlase jaoks. Teisiti kui tavaliselt. Soojemalt kui tavaliselt. Kodust kaugemal kui tavaliselt. On asju, mida võtame sageli iseenesestmõistetavalt, kuigi ei tohiks. Kõige kallimad inimesed jäid seekord liiga kaugele.
Kuidas austraallased ise jõule tähistavad, kui pehme valge lumi sulaks minutiga, ehtne kuusepuu kaotaks okkad päevaga ja jõuluvana saanisõit jookseks varem või hiljem liiva? Nii nagu põhjapoolkeral, on ka lõunas jõulud armastuse, andeksandmise ja südamerahu aeg, mis veedetakse enamasti oma kõige lähedasemate pereliikmete seltsis. Kuna suurel osal austraallastest kattub südasuvine jõuluaeg pikema puhkusega töölt või koolist, siis nauditakse koos rannamõnusid ning kõikvõimalikke jahutavaid vaba aja tegevusi nagu ujumine, surfamine, kalapüük ja piknikud. Et niigi kõrgete termomeetrinäitude juures (kohati kuni 40 °C) kuumarabandusest vähegi hoiduda, asendavad ahjusooja seapraadi maakera kuklapoolel jahedad mereannid, külm kana-, kalkuni-, lamba- või loomaliha, pasta ja värske salativalik, mida magustoiduna kroonivad Pavlova, jäätisepallid ja erinevad troopilised puuviljad. Kuuma hõõgveini asendab liitrite viisi külma vahutavat õlut. Ja põhjapõtradelt võtavad juhtimisõiguse üle kuus valget känguru (six white boomers).
Six White Boomers
Six white boomers, snow white boomers
Racing Santa Claus through the blazing sun
Six white boomers, snow white boomers
On his Aus-tra-lian run
Suurem jõulusööming pere keskis peetakse inglispäraselt esimesel jõulupühal ehk 25. detsembril. Jõulupüha eelõhtul käiakse kirikus kesköisel missal, millele järgneb unetu öö nii mõnegi kingiootuses väikese pereliikme jaoks, et juba varavalges pakikesed kuuse alt lagedale tirida. Teine jõulupüha kannab samuti briti traditsioonide kohaselt Boxing Day nime, ja kuigi sel päeval harrastatakse rohkelt spordimänge, ei ole neil võitluskunstidega mingit pistmist. Nagu austraallastele kohane, võetakse sel päeval kätte hoopis kriketikurikad ja avapaugu saab Sydney-Hobarti vaheline jahisõit.
Lisaks vanaema jõululauale on üks osa austraallasi aga sisse harjutanud veidi teistmoodi kombe, millega meil õnnestus tööalaselt kokku puutuda hotellis Sheraton Mirage. Kuuekümne ümmarguse lauaga täidetud ballisaalis jagasid üüratult suurt buffet’ jõulurooga sajad pidulised, kes ühel või teisel põhjusel eelistasid veidi elavamat meelelahutust kodusele jõulurahule. Olgu selle veidi harjumatu jõulutavaga, kuidas on, mõned asjad ei muutu. Põue poeb tuttav jõulurõõm, kui perekonnad ja põlvkonnad jõululaua taga kokku saavad, kui vanavanemad lastelastega mängivad, kui kõige pisemad päkapikud oma esimesi jõule tervitavad. Paljude maailma rahvaste sulatusahjus Austraalias on südantsoojendaval jõulutundel lihtsalt kordades rohkem kultuuriliselt erinevaid tahke.
Häid jõule! Merry Christmas! Frohe Weihnachten! Buon Natale! Feliz Navidad! Kala Christouyenna! Kung His Hsin Nien bing Chu Shen Tan!