Lembitu - Mart Helme

Скачать книгу

ja laienemisega pärast 1208. aastat. Igatahes kohtame saarlasi ja sakalasi mitmel ühisretkel, mis viitab sellele, et maakondade vahel pidi olema regulaarne teabevahetus ja ettevõtmiste koordineerimine. Samas olid vahetud kontaktid kahe naabermaakonna vahel ometi mõnevõrra piiratud, sest Sakala merepoolsem osa oli idapoolsemate piirkondadega võrreldes tunduvalt hõredamalt asustatud ning kohati lausa inimtühi, seda looduslike tingimuste – ulatuslike soode, põlismetsade ja liivikute tõttu.

      Igatahes olid saarlased koos ridalastega need, kes Skandinaaviast lähtuvad löögid vastu võtsid, ja võimalik, et nende tuntud sitkus, agressiivsus, sõjaline võimekus, kontroll lähemate merealade üle, alaline valmisolek enesekaitseks ja kättemaksuhimu olid põhjusteks, miks taanlased 1219. aastal oma pealöögi sihtisid hoopis Revala e. Rävala randa, mitte Saaremaale või Ridalasse.

      Võime seega konstateerida, et oma lähemate naabrite ja tavapäraste vastaste seas võisid muistsed eestlased tunda end võrdlemisi kindlalt, sest vähemalt vaadeldaval ajal polnud keegi neist sõjaliselt eesti hõimudest sedavõrd üle, et oleks suutnud siin oma tahtmise püsivalt maksma panna. Pigem võime täheldada, et 12. sajandi II pool on hoopis eestlaste välispoliitilise ja sõjalise aktiivsuse tõusu perioodiks. Seda tunnistavad nii siinsete rannamaakondade, eriti aga Saaremaa paljukardetud tegutsemine Läänemerel ja Skandinaavia rannikul, eestlaste valusad tasu- ja rüüsteretked Vene vürstiriikidesse kui ka alaline vaen lätlastega, kes Henriku sõnul kibedalt eestlaste ülekohtu all kannatasid.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Nimed, mis esinevad vaid Henriku “Liivimaa kroonikas”, on esitatud samal kujul nagu kroonikas (erandiks nimi Lembitu). Raamatu lõpus on toodud isiku- ja kohanimede register koos nimevariantidega. – Toim.

      2

      Siin ja edaspidi kasutame lihtsuse mõttes kõigist erinevatest eesti, läti, liivi, leedu või vene hõimudest kõneldes üldnimetust, jäädes hõimunime juurde vaid juhtudel, kui see on konkreetselt vajalik ning põhjendatud.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAQCAwMDAgQDAwMEBAQEBQkGBQUFBQsICAYJDQsNDQ0LDAwOEBQRDg8TDwwMEhgSExUWFxcXDhEZGxkWGhQWFxb/2wBDAQQEBAUFBQoGBgoWDwwPFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhb/wAARCAGeAlgDASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEAAwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSExBhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElKU1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD5n8HanLFrmkzx2Eerx+Y6DTryNpI5wR

1

Nimed, mis esinevad vaid Henriku “Liivimaa kroonikas”, on esitatud samal kujul nagu kroonikas (erandiks nimi Lembitu). Raamatu lõpus on toodud isiku- ja kohanimede register koos nimevariantidega. – Toim.

2

Siin ja edaspidi kasutame lihtsuse mõttes kõigist erinevatest eesti, läti, liivi, leedu või vene hõimudest kõneldes üldnimetust, jäädes hõimunime juurde vaid juhtudel, kui see on konkreetselt vajalik ning põhjendatud.

Скачать книгу