Tark lapsevanem - Thomas Gordon

Скачать книгу

mõistab saatja sõnumit valesti, ent kumbki ei tea seda.

      Oletagem siiski, et isa otsustab dekodeerimise õigsust kontrollida – et olla kindel, kas ta pole valesti aru saanud. Seda saab teha nii, et ta edastab oma mõtted – dekodeerimise tulemuse – lapsele: “Sa tahad veel enne magamaminekut väljas mängida.” Kuulnud isa tagasisidet, saab laps talle öelda, kas dekodeerimine läks õigesti või ei.

      LAPS: Ei, isa, ma ei mõelnud seda. Ma olen näljane ja tahaksin, et õhtusöök juba rutem valmis saaks.

      ISA: Ah soo. Sa oled väga näljane. Aga äkki tahad sa vahepeal midagi näksida? Me ei saa süüa enne, kui ema koju tuleb – umbes tunni aja pärast.

      LAPS: See on hea mõte. Ma arvan, et ma näksingi midagi.

      Kui isa peegeldas esmakordselt lapse sõnumit, kasutas ta aktiivset kuulamist.

      Meie näites sai isa lapse sõnumist algul valesti aru, kuid saatis tagasiside põhjal veel ühe koodi, mis oli kooskõlas sõnumi tegeliku sisuga. Oleks ta lapse sõnumit kohe esimesel korral õigesti dekodeerinud, näinuks protsess joonisel välja selline:

      Järgnevalt toome veel mõned näited aktiivse kuulamise kohta:

      1.

      LAPS (nutab): Dylan võttis minult veoauto ära.

      VANEM: Sul on selle pärast paha olla – sulle ei meeldi, kui ta nii teeb.

      LAPS: Just nii.

      2.

      LAPS: Tyler läks puhkusereisile ja mul ei ole nüüd kellegagi mängida. Ma kohe ei tea, mida peale hakata, et lõbus oleks.

      VANEM: Sa tunned Tylerist puudust ja mõtled, mida toredat võiksid sa peale hakata.

      LAPS: Jah. Tuleks mul ometi midagi pähe!

      3.

      LAPS: Arva ära, kas mul on sellel aastal lollakas õpetaja? Ma ei suuda teda taluda.

      VANEM: Kõlab, nagu oleksid sa oma õpetajas tõepoolest pettunud.

      LAPS: Jah.

      4.

      LAPS: Tead mis, issi? Ma tegin jalgpallimeeskonna!

      VANEM: Sa oled selle üle tõesti uhke.

      LAPS: Selge see!

      5.

      LAPS: Isa, kui sina alles poiss olid, mis sulle siis tüdrukute juures meeldis? Mis tegi tüdruku sinu jaoks huvitavaks?

      VANEM: Kõlab, nagu tahaksid sa teada, mida teha, et poistele meeldida?

      LAPS: Jah. Miskipärast tundub mulle, et ma ei meeldi neile, ja ma ei tea, miks.

      Kõigis neis näidetes dekodeeris vanem lapse tunded – selle, mis lapse “sees” toimus – õigesti. Iga juhtumi puhul kinnitas laps vanema dekodeerimise täpsust lausega, mis andis edasi sõnumi: “Sa kuulsid mind õigesti.”

      Seega püüab vastuvõtja aktiivse kuulamise puhul mõista, mida saatja tunneb või mida tema sõnum tähendab. Seejärel paneb ta selle arusaama sõnadesse (kood) ja läkitab tagasi, et saatja võiks selle õigsust kinnitada. Vastuvõtja ei saada oma sõnumit – näiteks hinnangut, arvamust, nõuannet, loogilist seisukohta, analüüsi või küsimust. Ta annab tagasisidet ainult selle kohta, mida saatja sõnum tema meelest tähendas – ei vähem ega rohkem.

      Järgmiseks toome ära ühe pikema vestluse, kus vanem kasutab järjekindlalt aktiivset kuulamist. Pange tähele, kuidas laps iga kord tagasiside õigsust kinnitab. Pöörake tähelepanu ka sellele, kuidas aktiivne kuulamine aitab lapsel jätkata juttu, minna sügavamale ja arendada oma mõtteid. Kas tajute muutust? Vaadake, kuidas laps hakkab probleemi ümber sõnastama, heidab seejärel pilgu endasse ja teeb algust probleemi lahendamisega.

      MARIA: Ma soovin, et jääksin ka ükskord haigeks nagu Tanya. Tal ikka veab!

      ISA: Sul on tunne, et elu on sinu vastu ebaõiglane.

      MARIA: Jah. Tema võib koolist puududa, aga mina ei saa seda kunagi.

      ISA: Sa sooviksid samuti koolist puududa.

      MARIA: Jah. Mulle ei meeldi iga päev koolis käia – muudkui käi ja käi. Ma olen sellest tüdinud.

      ISA: Sa oled koolist väsinud.

      MARIA: Vahel ma lausa vihkan seda.

      ISA: Kool mitte ainult ei meeldi sulle, vaid vahel sa lausa vihkad seda.

      MARIA: Just nii. Ma vihkan koduseid ülesandeid, ma vihkan tunde ja ma vihkan õpetajaid.

      ISA: Sa vihkad kooli juures kõike.

      MARIA: Tegelikult kõiki õpetajaid ma ei vihka – ainult kahte. Ühte ma ei talu üldse, tema ongi kõige hullem.

      ISA: Nii et üks on sulle eriti vastumeelne, mis?

      MARIA: Pole kahtlust! See on see õpetaja Barnes. Ma ei salli teda silmaotsaski. Ja ta jääb meile terveks aastaks.

      ISA: Sa oled temaga pikaks ajaks seotud.

      MARIA: Jah. Ma ei kujuta ette, kuidas ma selle välja kannatan. Sa ei taha teada, mida ta teeb! Iga päev peab ta meile pika loengu – ta seisab niimoodi naeratades (demonstreerib) ja räägib, kuidas üks vastutustundlik õpilane peaks käituma, ja loeb ette kõik need asjad, mida tuleb teha, et temalt A saada. See on jälk.

      ISA: Kogu see värk ajab sind marru.

      MARIA: Jaah. Teda kuulates võiks arvata, et A saamine on võimatu – kui sa pole just geenius või õpetaja lemmik.

      ISA: Sul on juba ette tunne, et oled kaotanud, sest arvad, et A-d sa nagunii ei saa.

      MARIA: Jah. Ma ei mõtlegi mingiks pugejaks hakata – teised lapsed vihkavad selliseid. Ma ei ole niigi eriti populaarne. Mulle tundub, et ma ei meeldi paljudele tüdrukutele (pisarad).

      ISA: Sa ei tunne end populaarsena ja see häirib sind.

      MARIA: Muidugi häirib. Üks tüdrukute kamp on eriti populaarne – nad on üle kooli tüdrukud. Ma sooviks ka nende hulka pääseda, aga ma ei tea, kuidas seda teha.

      ISA: Sulle meeldiks sellesse rühma kuuluda, aga sul pole aimugi, kuidas seda saavutada.

      MARIA: See on tõsi. Ausõna, ma ei tea, kuidas tüdrukud sinna pääsevad. Nad ei ole kõige ilusamad – vähemasti mitte kõik.

      Neil ei ole ka kõige paremad hinded. Mõned saavad küll häid hindeid, aga enamikul on need kehvemad kui mul. Ma lihtsalt ei saa aru.

      ISA: Sa oled üsna hämmeldunud ega mõista, mille alusel tüdrukud sinna rühma pääsevad.

      MARIA: Nojah, üks asi on see, et nad kõik on sõbralikud – nad räägivad palju ja, noh, sõbrunevad teistega kergesti. Nad ütlevad esimesena tere ja vestlevad vabalt. Mina nii ei oska. Mul lihtsalt ei tule sellised asjad välja.

      ISA: Arvad, et äkki see neid sinust eristabki.

      MARIA: Ma tean küll, et ma ei ole tugev suhtleja. Ma võin ühe tüdrukuga vabalt juttu ajada, aga mitte terve kambaga. Siis olen ma vait. Mul ei tule midagi pähe, mida öelda.

      ISA: Ühe tüdruku seltsis tunned end mugavalt, aga paljude tüdrukute seas mitte.

      MARIA: Ma kardan alati, et ütlen midagi lollisti või valesti või midagi seesugust. Nii ma lihtsalt seisan ja tunnen, et mind on välja jäetud. See on nõme.

      ISA: Sa vihkad seda tunnet.

      MARIA: Ma vihkan seda väljaspool olemist, aga ma kardan ka vestlusse sekkuda.

      Selles lühikeses vestluses isa ja Maria vahel heidab isa kõrvale oma mõtted ja tunded, et kuulata, dekodeerida ning mõista Maria mõtteid ja tundeid. Pange tähele, kuidas isa tagasiside algab tavaliselt sõnaga “sina”. Pange tähele ka seda, et Maria isa ei kasutanud ühtegi suhtlemistõket. Toetudes järjekindlalt aktiivsele kuulamisele, näitas ta üles mõistmist ja empaatiat Maria tunnete suhtes, ent jättis vastutuse probleemi

Скачать книгу