LITMIR.BIZ

      Kui tihti võiks eesmärke üle vaadata ja täiendada? Siinkohal pole kindlat ajalist nõuet. Mõistlik on olla kaine ning kaalutlev – aastavahetuse eufoorias antud lubadused hakata heaks või loobuda suitsetamisest surevad koos jõulupuuga. Eesmärkide üle vaatamine peaks olema regulaarne, soovitatavalt vähemalt kaks korda aastas. Kui eesmärgid aasta jooksul muutuvad, ei juhtu midagi halba. Muutuvad tingimused, muutuvad olukorrad – elu vajab korrektuure. Ühele konkreetsele eesmärgile lukustudes, et miski muu elus ei ole enam oluline, teed endale karuteene tänu keskkonna pidevale muutumisele. Näiteks sportlane, kelle elu ainuke eesmärk on tulla olümpiavõitjaks, võib loobuda kõikidest muudest huvidest. Elus võib aga kõike juhtuda – näiteks vigastus, mis muudab tipptulemuse saavutamise võimatuks. Sellise inimese maailm variseb kokku ja ta ei suudagi antud olukorrast välja tulla. Seetõttu tuleb pidada meeles, et eesmärke peab olema mitu ja need võivad muutuda. Muutub ju kogu maailm meie ümber, miks mitte ka meie ise.

      Olukorra analüüs

      Eesmärgid saime paika. Ma tean, kuhu ma tahan jõuda. Enne, kui minema hakata, oleks hea teada, kus ma praegu asun. Olen ma eesmärgist kaugel? Mis suunas peaksin hakkama minema? Ehk ajajuhtimise kontekstis – kuidas kasutan oma aega praegu? Kas tegelen projektidega, mis tunduvad hetkel tähtsad, kuid ei ole tegelikult seotud minu pikaajaliste eesmärkidega? Või olen pigem hõivatud esmapilgul vähemtähtsate projektidega, aga mis tegelikult viivad minu püstitatud eesmärkidele lähemale?

      Ajakasutamise hindamine hõlmab muu hulgas toimetulemist igapäevaste probleemidega. Nagu eelpool juba selgitatud, ei tähenda tegevuste rohkus iseenesest veel probleeme ajajuhtimisega. Samuti ei tähenda ülesannete vähesus ajajuhtimise probleemide puudumist. Üks olulisemaid hindamismeetodeid on subjektiivne enesehinnang – kas ma olen rahul sellega kuidas ma oma ajaga toime tulen? Kui vastus on “ei”, tuleb vaadata põhjuseid ja otsida lahendusi.

      Ajaplaani koostamine

      Plaani, mida ei ole võimalik töö käigus muuta, ei ole võimalik ellu viia.

      Ajaplaani on eesmärkide püstitamisega võrreldes lihtsam koostada. Kasutame ju iga päev plaane ja tegevuskavasid. Näiteks, kuidas jõuda lähimasse poodi.

      Lihtne? Ajaplaan on sisuliselt tegevuskava, kuidas jõuda enda püstitatud eesmärkideni. Kuigi enamik inimesi teavad, mida nad tahavad, puudub neil plaan selle saavutamiseks. Kuidas aga saavutada oma tulemusi, kui sul pole plaani? Hästi sõnastatud eesmärgid aitavad ise plaani koostamisele kaasa.

      Näiteks:

      Eesmärk nr 1: Viie aasta pärast oskan nelja võõrkeelt

      Olukorra analüüs: Praegu oskan ühte võõrkeelt, kolm on puudu

      Tegevusplaan:

      Eesmärk nr 2: Olen 40aastaselt nelja lapse isa

      Olukorra analüüs: Praegu pole ühtegi last, pole isegi potentsiaalset laste ema

      Tegevusplaan:

      Nali naljaks, aga täpselt nii näevad välja plaanid, mis viivad püstitatud eesmärkidele lähemale. Heal plaanil on vahe-eesmärgid, mille saavutamist on võimalik jälgida. Vaheeesmärkide saavutamine on ka hea motivaator – liiga kaugete eesmärkide puhul kipub jaks otsa saama. Veel üks hea plaani tunnus on, et seda saab muuta – plaan on vahend (Rooma viib rohkem kui üks tee!). Plaani tuleb muidugi muuta enne, kui tähtajad kätte jõuavad!

       Nimekirjad

      Nimekirjade koostamine on üks ajaplaani lihtsamaid variante. Nimekiri on hea abimees, et tekitada endale ülevaade tegevustest või jooksvatest projektidest. Ajajuhtimise guru David Allen ei ütle küll “All I need is love” (ingl – kõik, mida vajan, on armastus), vaid “All I need is lists” (ingl – kõik mida vajan, on nimekirjad)6. Nende abil saab tegevusi prioriseerida, nad võiksid olla olemas nii personaalse kui ka tööalase tegevuse jaoks. Mõned nimekirjad on pikaajalised – näiteks eesmärgid ja tegevused, mis on vaja järgmise aasta jooksul saavutada. Mõned aga käivad vaid järgmise päeva kohta.

      Veel üks alternatiivne (ehkki mitte kõige parem) nimekirjade pidamine on post-it-märkmepaberite kleepimine oma arvutiekraani ümber. Nii on tähtsad märksõnad pidevalt silme ees.

      Aja efektiivne kasutamine

      Aja efektiivse kasutamise etapp on eelmistest erinev, kuna see toimub tegelikult kogu aeg. Seda siis paremini või halvemini, kuidas parasjagu välja tuleb. Loomulikult on ajajuhtimist korraldada seda lihtsam, mida paremini on tehtud varasemad etapid.

      Ressursi kulu ajajuhtimise ettappide lõikes

      Kasutame analoogiat autoga liikluskeerises tormlemisest. Autot hästi juhtides on vajalik tunda teooriat ja omada praktilist kogemust. Samas ei hakka me liikluses enne manöövrit mõtlema, et, ahaa, käiguvahetuseks nüüd vasakuga sidurile, siis parema käega käigukang uude asendisse, siis vasaku jalaga sidur üles ja pisut paremaga gaasi… Kui me liikluskeerises peaksime selliseid detaile teadlikult läbi kordama, hakkab meie kohustusliku kindlustuse makse tänu korduvatele avariidele valuläve ilmselt ületama. Piisab, et

Скачать книгу