LITMIR.BIZ

      EESSÕNA

      Hea lugeja!

      Sissejuhatavalt mõned autori selgitused ja märkused raamatu saamisloo kohta.

      Tegemist on tellimustööga. Professor Madis Habakuk tegi Eesti Pereettevõtjate Liidu (EPEL) nimel autorile ettepaneku kirjutada pereettevõtluse kohta käsiraamat 17. oktoobril 2014. Ka kellaaeg ja koht on meeles – kell 23.30 Tallinki laeval, poolel teel koju Helsingist1, kus osalesime EBS-i Helsingi filiaali nõukoja koosolekul. Peale jah sõna andmist selgus aga veel midagi: raamatuga on kiire! Vastasutatud EPEL soovib oma liikmetele ja teistele pereettevõtjatele eestikeelset teemasse sissejuhatavat raamatut. EPEL-il oli paralleelselt laual ka tõlkeraamatu variant, kuid sooviti alternatiivina pakkuda algupärandit. „Kiire” tähendas tõlkes, et 2014. aasta jõuluks võiks raamatu käsikiri valmis olla.

      Kuna teema ei olnud autorile päris uus – nii mõnigi teemakohane raamat oli läbi loetud ja servapidi sellest teemast ka tudengitele räägitud, ei tundunud kaks kuud täiesti ebarealistliku tähtajana. Kuid lihtsaks selles ajaraamis püsimine muidugi ei kujunenud.

      Meenus üks anekdoot seoses ajaga. Ühe riigilt raha saanud mittetulundusühingu (MTÜ) juht saatis tehtu kohta riigile aruande. Selgus, et nad olid aruande kohaselt töötanud ööpäevas 25 tundi. Riigiametniku küsimusele, kuidas see võimalik on, vastas MTÜ juht süüdimatult: „Me tulime iga päev tund aega varem tööle.” Kui sellisesse ajahätta tegelikult sattuda, ei tundugi see lugu enam nii naljakas …

      Selle raamatu näol on tegemist sissejuhatava käsitlusega pereettevõtluse organisatsioonist, valitsemisest ja põlvkonnavahetusest. Tegemist ei ole kokkuvõttega teadustööst, vaid pigem populaarteadusliku, teaduse valdkonda kuuluvat üldarusaadavalt esitava lugemisega. Siiski on raamatu käsikiri läbinud eelretsenseerimise (peer-review), mida kasutatakse üldjuhul teaduspublikatsioonidele pretendeerivate teoste puhul. Sellisena on raamat nüüd kasutatav ka õppekirjandusena nt ettevõtluse ja juhtimise valdkonna tudengitele.

      Kui juhtumisi peaks juristid seda raamatut lugema, siis võivad nad mitmed raamatu alajaotused vahele jätta (nt need, mis algavad lk 37, 69, 121, 175 ja 214), sest need on raamatu terviklikkuse huvides lisatud juriidilise erihariduseta lugejale vastavast teemast üldise pildi loomiseks.

      On hea tunne teada, et vähemalt üks potentsiaalne lugeja juba ootab käesolevat raamatut suure lootusega. Lugu järgmine. Ühe raamatu valmimisega seotud isiku juurde tuli käsikirja lõpliku viimistlemise ajal selle isiku endine treener – polevat telefonijutt! Treeneri jutt oli järgmine: „Sain nüüd 50! Olen olnud edukas ettevõtja, aga pean vist loodu müüki panema vaatamata sellele, et mu naine ja laps töötavad ka pereäris ja kõik on justkui hästi. Teistel pole sellist sädet! Ja ma ise tunnen ka, et fookus kipub hajuma.” Vihjatud isik soovitas treeneril ära oodata selle raamatu ilmumine, et peale selle lugemist uuesti asja arutada …

      Sellised lood teevad ühest küljest head meelt, teisalt aga vererõhk koos vastutusega tõuseb – järjest rohkem saab selgeks, et tegemist on pereettevõtluses osalejatele olulise teemaga ja lugejat ei tohi alt vedada.

      Raamatu ilmumine sai võimalikuks tellija, EPEL-i ja teiste heade toetajate abil. Oma panuse andsid ka 175-aastase kogemusega Luxembourg’is asuv Luksemburgi pank Banque Internationale à Luxembourg ja kohalik Advokaadibüroo Andresson Consulting Network. Autori siiras tänu neile kõigile!

      Suur tänu ka retsensentidele Kristel Meosele ja Aavo Koppelile, kelle asjalikud märkused ja soovitused aitasid raamatut paremaks teha.

      Ja lõpuks kummardus kallile kaasale Tiiule, kes tagas autorile kirjutamiseks „kõik mugavused” ja tegi käsikirjale ka esimese korrektuuri.

      Head lugemist!

      Autor

      Viimsis 23.12.2014. a kell 14.00 käsikirjale punkti pannes

      SISSEJUHATUS

      Ettevõtlus ei ole meelakkumine, see on elamise viis. Ettevõtlus ei sobi kõigile – õieti öeldes sobib see vähestele. Enamik inimkonnast eelistab müüa oma tööjõudu. Ilmselt valitseb selles küsimuses nõudmise-pakkumise tasakaal – ettevõtlusega tegelejatele on vaja tööjõudu, töövõtjatele aga tööd ja leiba. Töövõtjaid on alati rohkem.

      Tööjõudu peabki olema veidi rohkem, kui on tööd, mida pakkuda, vastasel juhul puuduks konkurents ja surve ise ettevõtjaks hakata või selleks äriühing asutada. Riiklik sotsiaalkindlustus peab muu hulgas tagama neile, kes on jäänud (ajutiselt) tööta, töötuks jäämise ajaks asendussissetuleku, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid ning pakuks tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal.

      Käesolevas raamatus ei käsitleta ettevõtlust selle üldises mõttes, vaid fookuses on pereettevõtlus. Selle üle, milline osa kogu Eesti ettevõtlusest on hõlmatud pereettevõtlusega, võib vaielda, sest Eestis adekvaatset statistikat selle kohta ei ole. Küll aga võib suures plaanis väita, et umbes pooled Eestis tegutsevatest väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKE) kvalifitseeruvad pereettevõteteks. Juba see teadmine on piisav argument pereettevõtlust käsitleva raamatu kirjutamiseks.

      Eestikeelset pereettevõtlust käsitlevat kirjandust pole raamatupoodidest ja internetikauplustest praktiliselt leida. Seetõttu on käesoleva raamatu eesmärk tutvustada laiemale lugejaskonnale seda, mida võõrkeelsetes allikates pereettevõtluse kohta suures plaanis kirjutatakse, mida uuritakse ja millist kogemust omatakse. Autor ei tee saladust ka sellest, millised seisukohad tal endal käsitletava teema osas on välja kujunenud.

      Üks raamatu alaeesmärke on korrastada pereettevõtlusega seonduvat terminoloogiat. Nii saavad määratletud mõisted pereettevõtja, pereettevõte, perekontor, pereadvokaat, perepea jt.

      Mõni lugeja võib enne raamatu lugemist küsida, mis vahet on osaühingul, mille osad kuuluvad ühele perele, võrreldes osaühinguga, mille osad kuuluvad erinevatele ettevõtlikele inimestele. Ega mingit nähtavat formaalset vahet ei olegi – osaühing on osaühing. Seadus ühe pere liikmetele kuuluva äriühingu osas mingeid erisusi ei sätesta. Seega on eristamise alused mujal kui formaaljuriidikas. Teoreetikud on neid erisusi otsinud ja selgitanud, mistõttu võib sissejuhatavalt osundada mõnele neist, mille poolest perele kuuluvat äriühingut saab eristada n-ö tavalisest äriühingust või ka börsiettevõttest: 1) kindel peresisene omanikering; 2) orienteeritus pikaajalisele strateegiale; 3) avalikustamiskohustuse madal lävi; 4) tippjuhi positsiooni peresisene kontinuiteet.

      Kõik ettevõtlikud inimesed teavad, et ettevõtlus tähendab riskide võtmist. Lisaks sellele on pereettevõtluses vähemalt üks risk rohkem – see on peresisese konflikti oht, mis võib hävitada kogu ettevõtlusega saavutatu, kahjustades ühtlasi ka peresuhteid kuni fataalsete tagajärgedeni välja.

      Mõned autorid on pereettevõtluse iseloomustamiseks loetlenud pereettevõtluse võimalusi koos võimalike riskidega nii: 1) pereväärtused võivad luua konkurentsieeliseid, kuid pidevad pereliikmetevahelised konfliktid õõnestavad seda; 2) pereliikmetest tippjuhid on äriühinguga rohkem seotud ega vaja kuigi palju kontrollimist, kuid pereliikmetest tippjuhid võivad osutuda vähem kvalifitseerituks ja vähem kompetentseteks, mistõttu nad tegutsevad oma huvides ja vajavad rohkem kontrolli; 3) pereliikmed on orienteeritud pikemaajalistele strateegiatele, kuid osa pereliikmeid soovib maksimeerida lühiajalisi dividende; 4) pereettevõtlus on fokuseeritud jätkusuutlikele ärimudelitele, kuid pereettevõtluse riskiks on ettevõtte elukaarega seonduv. (Koeberle-Schmid, Kenyon-Rouvinez ja Poza 2014).

      Nende ja teiste pereettevõtluse (äri)riskide maandamiseks ei ole siiani midagi muud välja mõeldud kui ühinguvalitsemise võtted kombinatsioonis ühinguväliste perekonna otsustamiskogude tegevusega. Nendest on siiani eesti keeles vähe (kui üldse) kirjutatud, mistõttu saab käesolev raamat ühe olulise lünga täita.

      Lisaks tuleb öelda, et pereettevõtteid iseloomustavad ka omanikeringist tõusetuvad unikaalsed probleemid, mis ilmnevad reljeefsemalt just põlvkonnavahetuse kontekstis.

      Pereettevõtluses on ühinguvalitsemise eesmärk õilmitsev pere ja sellele kuuluv äriühing ning nende hea majanduslik ning emotsionaalne väärtus (Koeberle-Schmid, Kenyon-Rouvinez ja Poza 2014).

      Raamat on üles ehitatud järgmiselt. Esiteks antakse ülevaade pereettevõtluse olemusest ja seotud põhimõistetest.

Скачать книгу