ТОП просматриваемых книг сайта:
Süda võtab sõna. Rein Vahisalu
Читать онлайн.Название Süda võtab sõna
Год выпуска 2011
isbn 9789949218370
Автор произведения Rein Vahisalu
Жанр Современные любовные романы
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Jutt tüürib sinna, et virvendusarütmiaga haigetel võib ajapikku südamekotta tromb tekkida, tingimused selleks on olemas. Kui pikk võiks see protsess ajaliselt olla? Arstiteadlased koos praktikutega on siin kehtestanud väga range ajalimiidi. Kui arütmia on kestnud alla kahe ööpäeva (48 tundi), siis võib südame rütmi taastada elektrilise impulsiga. 200džauline laeng paneb südame millisekunditeks seisma, kuid see on piisav virvendamise summutamiseks ning siinussõlm saab taas alustada oma normaalset tööd. Kui on möödunud rohkem aega, siis elektrilist impulssi teha ei tohi, sest südamekojas pesitsev tromb paisatakse esimese normaalse kokkutõmbe ajal vatsakesse, sealt liigub edasi, kuni jõuab ajuarterisse, kus tekitab ummistuse/purustuse, mida nimetatakse ajuinfarktiks ehk insuldiks.
Trombide avastamiseks tehakse ultraheliuuringuid.
Kui ekstrasüstolid on meie kõigi igapäevane asi, siis kodade virvendusarütmia on harvem nähtus, kuid siiski väga levinud südamerütmihäire. Peamised siinussõlme rajalt mahavõtmise põhjused on lupjunud veresooned, südame klapirikked, kilpnäärme ületalitlus, alkoholi liigtarvitamine ning viimasel ajal üha hoogu koguv närvipinge ja stress.
”Täna öösel me ei maga,” ütleb 48aastase mehe abikaasa polikliiniku kabinetis. ”Nonoh, miks ei maga siis? Vaatate Carmen Kassi või?” Mees ja naine vaatavad mulle mõistmatult otsa. Nad on rohkem vene- kui eestikeelsed ja ei saa aru, et ma viitasin eesti filmile “Täna öösel me ei maga”.
Hoolitseval abikaasal on suur mure. Viimase kuu jooksul on tema mehel kaks korda süda rütmist välja läinud ja just nimelt öösel, ja nad on kiirabi kutsunud. Kaks päeva tagasi oli mees taas haigla valvetoas. Kodade virvendus oli tal kestnud neli tundi. Patsient oli hirmunud, rinnus oli raske ja ta pidi sügavalt hingama. Erilist kloppimist ta ei tundnud, küll aga ebamugavat südame visklemist. Pulss oli ebaregulaarne ja 114 korda minutis. Nii et ainult neli tundi kestnud, võttis valvearst ajafaktori kui tähtsa fakti teadmiseks, see jättis talle vabad käed ka elektriimpulss teha, kui muud ravivõtted ei aita. Arst rääkis neile ka trombidest, verevedeldajatest ja elektrišokist ja et tuleb tingimata teha südame ultraheliuuring. Õnneks taastus abikaasal õige rütm pooleteise tunni pärast, kui veeni olid tilgutatud vastavad ravimid, ja mees pääses pärast paaritunnilist jälgimist koju. Sel korral on mõlemal arstile palju küsimusi.
”Kas süda jääbki nüüd rütmist välja käima, millal järgmine kord on?”
”Seda ei oska keegi ennustada. Teeme ära südame ultraheli, uurime kilpnääret, ühesõnaga, katsume välja selgitada põhjused, miks rütmitekitaja oma ülesandeid ei täida. Kuidas alkoholiga suhted on?”
Abikaasa vaatab mulle etteheitvalt otsa: ”Milleks selline küsimus? Aga miks meile räägiti valvetoas südametrombidest?”
”See oht tekib siis, kui süda on pikalt rütmist väljas olnud, kui ravimite ega elektriimpulsiga ei õnnestu enam õiget rütmi taastada.”
”Kas on juhtunud, et ka impulss ei taasta õiget rütmi?”
”Muidugi on, ja mitte harva. Siis on siinussõlm väga haige, et ta ei reageeri – näiteks verevarustuse häired, infarkt läbi tehtud.”
”Ja siis peab eluaeg kaootilise rütmiga elama?”
”Jah, aga selle rütmiga võib elada küll, kui südame eest hoolitsetakse ja tarvitatakse verevedeldajaid. Et trombid ei tekiks.”
”Aga miks ei või elektriimpulssi teha, kui rütmihäire on kestnud neli või viis päeva?”
Selgitan neile elektriimpulssravi põhimõtet, trombi teekonda südamest ajju, ajuinfarkti ja lisan, et nii pika aja möödumise korral tuleb sellise olukorra vältimiseks enne impulsi tegemist kuu aja jooksul tarvitada verevedeldajaid.
Õnneks näitasid uuringud, et mehel on süda terve. Ultraheliga tuvastati normaalsed südamekambrid ja – klapid, ka kilpnääre oli korras. Seega närvid! Kuhjunud närvipinge, füüsiliselt passiivne eluviis, pealetükkiv tüütu abikaasa? Selge, et nii osavõtlik abikaasa kardab öösel magama jääda, ta on koos mehega ootel ja ärevuses. Aga ikkagi, miks see juhtub just öösiti? Pärast patsiendile tehtud ööpäevast rütmimonitooringut saame selgituse. Öösel kella 4 ajal on mehe pulss ööpäeva kõige aeglasem – 43 lööki minutis. Meenutuseks, et eelmised rütmist väljaminekud toimusid umbes samal ajal. Nüüd läheb käima juba uus film, eelmise järg – “Öös on asju”. Jällegi kodumaine, puhas eesti toode, seekord vene näitlejaga. Mis asju öösel aetakse? Ja mida öö üldse inimorganismile tähendab? Selge, et südamerütm aeglustub, vererõhk langeb ja keha puhkab (hing võib aga rändama minna küll). Öösel korraldab südametööd puhkuse ja taastumise eest vastutav vaagusnärv oma keemiliste virgatsainetega, kellele päeval toimetanud adrenaliinitoimkond on oma valvekorra üle andnud. Kuid nendevaheline tasakaal peab kellaajast olenemata püsima jääma ja kui öösel jääb pulss liiga aeglaseks, siis vaagustoonus domineerib liialt.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.