LITMIR.BIZ

       Bolšoje spasibo!

      Aivo Vahtrik:

      Mäletan kohtumist kõrge NATO ohvitseriga. Oli mingi suur NATOga seotud projekt ja mina, kes ma inglise keelt ei oska, olin seal abiks. Sain oma asjad ilusti tehtud ja hakkasin lahkuma. NATO kolonelleitnant oli aru saanud, et minuga inglise keeles rääkida pole mõtet, aga tundus, et ta tahtis mind siiski tänada. Tõstis siis uhkelt käe, lõi kulpi ja ütles kõlava häälega: “Bolšoje spasibo!”

      Vingetest projektidest on mul veel meeles arvutite paigaldamine koolidesse. Ühe kuuga oli vaja installida ja paigaldada 1000 arvutit ning 75 serverit. Kõik töötas nagu kellavärk! Sellist konveieritööd ei ole varem ega hiljem nii suures mahus tehtud.

      Omanäolised tiimid ja eriline juht

      Meenutavad Aare Vahtrik, Aivo Vahtrik, Eero Tammelaan, Erki Ella, Martin Tann ja Andrus Lippmaa

      Erki esimene töö oli integreerida MicroLinki Helmeselt ostetud IT-halduse tiim. Veidi aega hiljem liideti see Aivo tiimiga. Sellest ajast mäletab Erki igapäevaselt kasutusel olnud hüüdlauset: “Appi tuleb stiilne viisik!“, sest ATK5 oli grupi nimi ja neid oli ka kokku viis. Erki lisab, et see hüüdlause tulenes ühest teleris jooksnud reality show’st, aga erinevalt telesaatest nende tiimis poistelembust loomulikult polnud – lihtsalt oli tugev tiimitunne.

      Hiljem asus Erki juhtima üle-eestilist IT-halduse gruppi. Väljakutse oli tõsine, sest tiim on sisuliselt virtuaalne – kõik on üle riigi laiali. Aare ja Aivo ütlevad Erki kohta tunnustavalt, et tema tiim on Eesti Vabariigis ainulaadne, sest suudab ainsana pakkuda kogu riiki katvat tervikteenust. Ükski teine firma pole suutnud seda järele teha. Aivo ja Aare kostavad nagu ühest suust, et see tuleb usaldusest – Erkit usaldatakse.

      MicroLinki praktikale

      Meenutab Martin Tann

      Tulin MicroLinki praktikale 2006. aastal. Pidin tulema üheks kuuks, aga jäin terveks suveks, sest oli põnev ja tegevust jagus. Mäletan, et praktika lõpus oli Toomas Altveega, tolleaegse ATK juhiga jutt, et kui ma kunagi kooli lõpetan, siis tean, kuhu tulla – MicroLink ootab mind. Juhtus aga nii, et tööd oli palju ja ma hakkasin juba kooli kõrvalt töövõtulepinguga väikestviisi tööle. Kui kool sai läbi, tulin püsivalt ja täiskohaga.

      Mulle tuleb meelde lugu, kuidas me koos Kaido Järvemetsaga suutsime terve MicroLinki võrgu maha tõmmata. Katsetasime uusi seadmeid ja ühendasime juhtmeid erinevatesse switch’idesse, kui tuppa tuli murelik Sven Enno. Tal olevat suur jama, sest MicroLinki võrk on maas. Viga otsides tõid jäljed ATKsse. Selgus, et noored IT-spetsid olid suutnud ühe võrgujuhtme mõlemad otsad samasse switch’i ühendada ja terve firma sellega muust maailmast virtuaalselt eraldada.

      Esimestest tööaastatest on mul veel meeles seik, kuidas teine IT-spetsialist helistas mulle ja palus minna ühe kliendi juurde. Ma ei olnud varem seal käinud. Olin autoroolis ja küsisin veidi ähmi täis peaga: “Kus see klient asub?” Mees vastu: “Lauteri tänaval.” Mina uuesti: “Kus see asub?” Spetsialist kostis juba närvilisel toonil, et Olümpsi kõrval, mille peale mina uuris süüdimatult: “Kus see on?” Hiljem, kui ma kontorisse jõudsin, küsis tiimikaaslane mult irooniliselt: “Oled sa Võrust või? Ei tea, kus asub Olümpia hotell!” Ja mina vastasin naerdes: “Olen jah!”