Скачать книгу

on kunst; ja ainult see võib meeletult joobuda inimsoost, kellele haldjas on hälli poetanud teesklusmeele ja maskeerimisiha, viha kodukolde vastu ja rännukire.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Sainte-Beuve, Charles Augustin (1804 – 1869), prantsuse kirjanik. Oli algul seotud romantikute ringidega, hiljem pühendus kirjanduskriitikale ja – loole.

      2

      Chenier, André de (1762 – 1794), prantsuse luuletaja. Oli seotud revolutsioonisündmustega, kuid hiljem protesteeris terrori vastu. Suri tapalaval. Lõi eleegilist luulet ja poliitilist satiiri.

      3

      Nerval (Gérard Labrunie, nim. Gérard de; 1808 – 1855), prantsuse kirjanik, oli seotud romantilise voolu kirjanikega, osa teoste põhjal võib teda pidada Baudelaire'i eelkäijaks.

      4

      Maturin, Charles Robert (1782 – 1824), iiri kirjanik, romaani ja fantastilise jutustuse meistreid.

      5

      De Quincey, Thomas (1785 – 1859), inglise kirjanik. Tema autobiograafiline „Ühe inglise oopiumiharrastaja pihtimused” vaimustas Baudelaire’i.

      6

      Champfleury, Jules Husson, nim. Fleury, hiljem (1821 – 1889), prantsuse kirjanik ja kunstikriitik, realismi poolehoidja.

      7

      Le salut public – ühiskondlik päästmine, rahva lunastamine vms.

      8

      Clésinger, Jean-Baptiste, nim. Auguste (1814 – 1883), prantsuse skulptor. „Maost salvatud naine” 1847. a. Salongis tõi talle kuulsuse; Louvre’is asub ka ta Mme Sabatier’ marmorbüst samast aastast.

      9

      Ricard, Gustave (1823 – 1872), prantsuse maalija, Teise Keisririigi tunnustatumaid portretiste. Ta kuulsamaid töid on Mme Sabatier’ portree.

      10

      Gautier, Théophile (1811 – 1872), prantsuse kirjanik, romantismi pooldaja ja „kunst ku

1

Sainte-Beuve, Charles Augustin (1804 – 1869), prantsuse kirjanik. Oli algul seotud romantikute ringidega, hiljem pühendus kirjanduskriitikale ja – loole.

2

Chenier, André de (1762 – 1794), prantsuse luuletaja. Oli seotud revolutsioonisündmustega, kuid hiljem protesteeris terrori vastu. Suri tapalaval. Lõi eleegilist luulet ja poliitilist satiiri.

3

Nerval (Gérard Labrunie, nim. Gérard de; 1808 – 1855), prantsuse kirjanik, oli seotud romantilise voolu kirjanikega, osa teoste põhjal võib teda pidada Baudelaire'i eelkäijaks.

4

Maturin, Charles Robert (1782 – 1824), iiri kirjanik, romaani ja fantastilise jutustuse meistreid.

5

De Quincey, Thomas (1785 – 1859), inglise kirjanik. Tema autobiograafiline „Ühe inglise oopiumiharrastaja pihtimused” vaimustas Baudelaire’i.

6

Champfleury, Jules Husson, nim. Fleury, hiljem (1821 – 1889), prantsuse kirjanik ja kunstikriitik, realismi poolehoidja.

7

Le salut public – ühiskondlik päästmine, rahva lunastamine vms.

8

Clésinger, Jean-Baptiste, nim. Auguste (1814 – 1883), prantsuse skulptor. „Maost salvatud naine” 1847. a. Salongis tõi talle kuulsuse; Louvre’is asub ka ta Mme Sabatier’ marmorbüst samast aastast.

9

Ricard, Gustave (1823 – 1872), prantsuse maalija, Teise Keisririigi tunnustatumaid portretiste. Ta kuulsamaid töid on Mme Sabatier’ portree.

10

Gautier, Théophile (1811 – 1872), prantsuse kirjanik, romantismi pooldaja ja „kunst kunsti pärast” teoreetikuid.

11

d’Aurevilly, Barbey d’Aurevilly, Jules Amédée (1808 – 1889), prantsuse kirjanik.

12

Tannhäuser (u. 1205 – u. 1268), saksa poeet ja rändlaulik, esineb paljudes legendides ja rahvajuttudes, on tegelane R. Wagneri samanimelises ooperis.

13

Mesmer, Franz (1734 – 1815), austria arst, mesmerismi teooria looja. Selle kohaselt on inimesel eriline võime, nn. animaalne magnetism, mida saab ära kasutada ravimisel.

14

Cagliostro, Alessandro, õieti Giuseppe Balsamo (1743 – 1795), itaalia seikleja ja imearst, oli segatud paljudesse afääridesse.

15

Rops, Félicien (1833 – 1898), prantsuse kunstnik ja karikaturist, paljude fantastiliste litograafiate autor.

16

Rosenbach, Georges (1855 – 1898), prantsuse keeles kirjutanud belgia kirjanik, romaanide ja sümbolistlike jutustuste autor.

17

Villon, François (1431 – surma-aasta teadmata), suurim prantsuse hiliskeskaja poeet.

18

Houssaye, Arsène Housset, nim. Arsène (1815 – 1896), prantsuse kirjanik; kirjutas ka kujutavast kunstist ja juhtis teatreid (s.h. Comédie-Française’i).

19

Bertrand, Louis, nim. Aloysius (1807 – 1841), prantsuse poeet, romantiliste proosapoeemide autor. „Öine Gaspard” ajendaski Baudelaire’i käesolevat raamatut kirjutama.

20

René – tegelane François René de Chateaubriand'i (1768 – 1848) samanimelises romaanis.

21

Kimäär – vanakreeka mütoloogias koletis lõvi pea, kitse keskosa ja mao sabaga.

22

Minos, Aiakos ja Rhadamanthys – kreeka mütoloogias kolm allmaailma kohtunikku, olid kõik peajumal Zeusi pojad.

23

Vihje prantsuse kirjaniku Jean de La Fontaine’i (1621 – 1695) valmile „Konnad endale kuningat palumas”. Demokraatiast tüdinud konnad paluvad Jupiteri endale taevast monarh saata. Jupiter saadab konnadele kuningaks puupalgi, kuid konnad pole rahul, et valitseja ei liiguta end. Siis saadab Jupiter neile kuningaks kure ja hoiatab, et kui sellega ka rahul ei olda, saadab ta konnadele veel midagi hullemat.

Скачать книгу