Kolmas Vabadussõda - Aivar Kivisiv

Скачать книгу

mis juhtub, kui kogu see informatsioon saadakse turvaauditi käigus kätte ja antakse terroristide käsutusse. Üsna selge on see, et kui pahalased teavad metoodikaid ja eriseadmete asukohta, on laevakompaniil väga keeruline, kui mitte võimatu, terroriakti reisilaeva vastu ennetada. Eesti riigi ja laevafirmade maine allaviimiseks on üks terroriakt küllaltki hea vahend. Venemaa on viimasel ajal teinud suuri kampaaniaid Eesti maine rikkumiseks. Teades, et Venemaal inimelu ei maksa midagi, pean sellist stsenaariumit võimalikuks. Ma siiski loodan, et selleni Venemaa eriteenistused ei lähe.“

      „Olen nõus, et terroriaktini ilmselt ei minda, aga täiesti välistada sellist võimalust ei saa. Näiteks oleks mugav hävitada Venemaale ebameeldivat poliitilist eliiti, kui laeval on piisav kontsentratsioon selliseid inimesi. Lisaks saaks süü ajada islamistide või kehvast tehnikast tingitud õnnetuse kaela.“ Kinnitas Ain Troll Tiit Naerise arvamust.

      Tiit jätkas: „Teine probleem on laevade kontroll sadamates. Laeva turvalisuse ja evakuatsiooni plaanid peavad sobituma sadama turvasüsteemidega ehk laeva ja sadama turvasüsteemid peavad moodustama terviku. Siit järeldus: laeva turvaauditi läbiviimiseks on vajalik ka sadama turvasüsteemide dokumentatsioon. Järgmine järeldus eelmisest väitest lähtuvalt: mingi aja jooksul on Vene Laevaregistril peale kõigi Eesti laevade turvadokumentatsiooni ka kõigi Eesti sadamate turvadokumentatsioon. Võtame Muuga sadama, kus paikneb erinevates terminalides kõrvuti suurtes kogustes ohtlikke kaupu nagu näiteks naftasaadused ja mineraalväetised. Saadakse teada, kus miski kaup täpselt asub, samuti on teada täpsed ligipääsuteed. Lisaks on olemas tuletõrjehüdrantide ja – komandode asukohad. Muuga sadamas on võimalik korraldada selline pauk, et pool Tallinnast on varemetes. Ka väiksem pauk võib viia sadama pikemaks ajaks rivist välja. Mõelge ise: kui sa kõiki algandmeid tead, mis siis viga kindla peale terroriakt korraldada. Süütad naftaterminali, enne sulged ligipääsuteed ja viid rivist välja hüdrandid. Õige tuulesuuna puhul ei võta palju aega, kui mineraalväetiste terminal paneb ära sellise käraka, et Muuga sadamast on järgi ainult must auk.“

      „Mul on, Tiit, sulle küsimus. Kas sõjasadamate plaanid ka võivad sattuda Vene Laevaregistri kätte?“ küsis Andres.

      „Otseselt mitte, aga kaudselt jah,“ vastas Tiit. „Miinisadamas ei käi minu teada ükski tsiviillaev ja järelikult ei ole ka võimalik sadama plaane kätte saada. Sõjalaevade turvaauditi õigust selles nimekirjas olevatel juriidilistel isikutel ei ole. Kui aga mõni Eesti laevaregistris olev laev peaks silduma Miinisadamas, siis selline juriidiline võimalus tekkib. Asi on selles, et Eesti sõjalaevad käivad ka teistes Eestis paiknevates sadamates, kuhu neil on oma ülesannete täitmiseks vaja siseneda.

      „Sadamaid loetakse riigi strateegilisteks objektideks nii või teisiti,“ täiendas Ain Troll ja jätkas: „Sellise tundliku informatsiooni nagu sadamate plaanide ja turvaskeemide sattumine mittesoovitavate isikute kätte on lubamatu. Hetkel on asi eriti piinlik, kuna on tegemist meisse hetkel vaenulikult suhtuva riigi asutusega, mis ei ole kuidagimoodi sõltumatu ekspertettevõte. Mis puudutab sinu näiteid Muuga sadama suhtes, Tiit, pean ka neid stsenaariume võimalikeks. Ma ei usu küll, et just poolt Tallinna tahetakse pilbasteks lasta, küll võidakse tekitada õnnetus, mis viib sadama pikaks ajaks rivist välja. Kindlasti ei juhtu see lähima paari aasta jooksul, sest Venemaale on seda transiidikanalit naftaekspordiks väga vaja. Asi muutub siis kui Ust-Luuga sadam on täielikult valmis ehitatud ja võimeline üle võtma läbi Eesti liikuvad transiidi vood. Oluline on ka see, kes sadamas ja üldse transiidi sektoris töötavad. Raudteel, Tallinna ja Muuga sadamas, samuti toetava ettevõtluse sektoris töötab valdavalt niinimetatud venekeelne elanikkond. Kui Muuga sadamas käib pauk ja sadam on vähemalt pool aastat rivist väljas, jäävad tuhanded sadama ja raudtee töölised tööta. Esimese rahulolematuse laine tekitab plahvatus sadamas, kus kindlasti on hukkunuid. Eestit süüdistatakse saamatuses, oma elanike, eriti venekeelse elanikkonna töökeskkonda ja tööohutusse leiges suhtumises. Tööpuuduse tõus tekitab rahulolematust ja inimesi kutsutakse tänavatele protestima. Protestiaktsioonide käigus lisanduvad sotsiaalvaldkonna nõudmistele otsesed poliitilised nõudmised. Ühesõnaga, on võimalik kogu riik viia ebastabiilsesse olukorda, kust valede otsuste tulemusel võime jõuda kuhu iganes. Halvimal juhul on võimalik isegi riigikorra muutmine.

      Ärge liialt ehmuge, parem käsitleda kohe kõigepealt võimalikke mustemaid stsenaariume, kui olla liigselt sinisilmne. Meie idanaaber on küllalt ettearvamatu ja läänemaailmas kehtiv loogika ei pea seal paika.“

      „Ma ei olegi väga ehmunud, aga nii otsest avaldust sinu poolt ka ei oodanud. Mul tuli lihtsalt üks asi meelde.“ Andres pidas pausi ja jätkas. „Mulle rääkis üks tuttav IT-mees, et Eesti Lootsi infosüsteemi haldab üks vene sõjaväe raadioluure eksohvitseri staatusega mehe firma. Kui julgelt spekuleerida, võib järeldada järgmist. Kuivõrd vene eriteenistused teavad, mis kaubad sisenevad ja väljuvad ja mis kaubad mis koguses paiknevad sadamas, siis saavad nad doseerida pommi suurust ehk tekitada vajaliku suurusega plahvatuse. Ma läksin oma spekulatsiooniga vist vähe liiale.“

      „Võib-olla tõesti, sest nendest allikatest ei saa andmeid raudtee transiidivoogude kohta. Teisalt teevad kodanikud ettevõttest Spacecom kõvasti tööd, et oma turuosa suurendada. Ilmselt te mõlemad teate, kui sõbralikke avaldusi jutumärkides nad Eesti riigi suhtes esitavad.“ Tiit pidas lühikese pausi ja jätkas: „Veel üks tähelepanek, mis võib viidata Vene Laevaregistri poolt läbi viidavale luuramisele. Kui teised auditeerijad tavaliselt dokumente laevalt minema ei vii ja allkirjastavad dokumendid kohapeal, siis Vene Laevaregister viib alati kogu paketi dokumente endaga kaasa ja toob järgmisel päeval allkirjastatult tagasi. Minu arvates ei ole mingit mõistlikku vajadust neid kaasa võtta.“

      „Täitsa võimalik, aga mul on ettepanek otsad kokku tõmmata,“ võttis Ain Troll jutu kokku. „Ma palun, Tiit, pane minu jaoks kokku üks põhjalikum memo, kus on detailselt kirjas, mis seaduste vastu on eksitud ja mis seadustele tugineb see määrus. Lisaks soovin linke seaduste täistekstidele, et saaksin koos Riigikogu fraktsiooni juristiga koostada järelpärimise Veeteede Ametile ja Majandusministeeriumile. Oleks hea, kui saaksid kuidagi sellest määrusest koopia teha. Saada materjal Andresele ja tema toimetab materjali minule. Ma sain aru, et sa ei taha oma tegevust väga kõvasti avalikustada oma töökoha pärast.“

      Mehed leppisid kokku, et kahe nädala jooksul paneb Tiit vajaliku materjali kokku ja hiljemalt kuu aja pärast on järelepärimine esitatud.

      Käes on detsember ja käimas erakonna jõulupidu. Andres Aavik ja Ain Troll on šampuseklaasid kokku löönud ja istuvad mõnusalt juttu ajama. Pärast viieminutilist vaba vestlust küsib Ain Troll: „Kuule, Andres, kuhu on kadunud sinu sõber Tiit Naeris? Kas ta on sulle mingit materjali saatnud või ei viitsi sa ise enam sellega tegeleda?“

      „Sellest ajast kui sa taganttorkimise mulle üle andsid, olen nädalapooleteise tagant helistanud või meili saatnud, aga tulemust siiani ei ole“

      „Mis ta sulle vastab?“ küsis Ain.

      „Aega vähe, kuidagi ei jõua. Soovitas mul ise neid ingliskeelseid dokumente uurida. Ma siis ütlesin, et saada lingid, aga neid ta ka ei saatnud.“

      „Selge. Ma proovisin ka korra teemat uurida, aga tööd on meeletult, pealegi ei jaga ma merendusest suurt midagi. Terminoloogia on ikka väga spetsiifiline,“ tunnistas Ain.

      „Ma proovin uuel aastal veel Tiitu tagant torkida, äkki saab mõne sammukese asjaga edasi,“ lõpetas Andres teema.

      Oli 2006. aasta mai lõpu laupäeva ennelõuna. Andres sõitis oma autoga Tiit Naerise poole koju. Eelmine päev olid koos istunud Ain Troll ja Andres Aavik ning võtnud vastu otsuse tegeleda agressiivsemalt Eesti laevaderegistrisse kuuluvate laevade turvaauditi teemaga. Probleem oli terav, et mitte öelda põletav, ja aega oli möödunud peaaegu aasta. Selge oli see, et ainult fraktsiooni jõududega oleks pädeva järelepärimise koostamine olnud ülejõu käiv. Veeteede Ametile ebapädeva järelepärimise esitamine oleks aja raiskamine või isegi mainet kahjustav tegevus. Ametnikel on komme ennast kaitsta tihti tähte närides või viidates küsimuse ebatäpsusele. Ebatäpsus võimaldab, piltlikult öeldes, aia asemel rääkida aiaaugust. Kokkuvõttes tähendaks see lõputut dokumentide pingpongitamist ja halvemal juhul suuremat kära Riigikogus või meedias, kus tehakse küsijast loll, kes võiks

Скачать книгу