LITMIR.BIZ

Õieti on siin mitu ajalugu. On tõikade ajalugu – juhi, sõja ja võitude lugu. Vallutuste ja vägivalla lugu. Ent see on vaid raam; keskmes on teine, salajasem ja suurem ajalugu – inimese ihade, tungide ja unistuste lugu. Hirmu, armu, ilu ja kaemuse lugu. See, mis jätkub ka sajandeid hiljem, kui tõigaloo kangelased ammuilma on kadunud; see salajasem lugu kestab siinsamas ja täna, kui me igapäevas taas kirjutatakse vallutustest ja vägivallast, võõrastest meie keskel või piiri taga. Vaadates võõrasse ajaloos, jutustab Nikolai Baturin seda inimlikult tuntavamaks meis enestes, praegu ja homme.

Подробнее

Raamat "Saku Õlletehas 195. Eesti õllekultuuri edendamine 1820-2015" käsitleb Saku Õlletehase arengut aastatel 1820–2015. See on kõigepealt Tsaari-Venemaa, siis Eesti Vabariigi aeg, järgnevad Nõukogude Eesti algusaastad ning Saksa okupatsiooni aeg. Omaette peatükid on pühendatud Nõukogude Eesti aastakümnetele ja taastatud Eesti Vabariigi ajale. NB! E-raamatu näol on tegemist lühitutvustusega paberraamatust ja maht on 17 lk.

Подробнее

Elulooraamat „Peeter Simm. Eesti filmi partisan” tutvustab režissööri, kelle jaoks ei ole miski võimatu. „Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kel on relvaks käes konservikarbi kaas,” teab Simm. Kui vaja, filmib Simm sooja suveõhtut, hoolimata lumesajust. Kui vaja, süvendab jõesängi. 35 võtteplatsi-aasta jooksul on ta teinud 9 mängufilmi, 7 lühifilmi ja 16 dokfilmi. Tema loodud on nii Eesti kalleim mängufilm „Georg” kui ka ilma rahata tehtud „Vereringe”. Raamatu autor Evelin Kivimaa on lisaks Simmile endale küsitlenud ka 25 tema lähikondlast. Selgub, et kogu Simmi elu ongi üks kino. Isegi tema eraelu on nagu Brasiilia seriaal – aga karastatud mehena saab Simm ka sellega hakkama!

Подробнее

Ajal, mil Euroopa Liidu reakodanik on harjunud sisustama oma külmkappi supermarketist ostetud anonüümsete purgikestega ega tee loodusesse sattudes vahet kuuse ja kase vahel, mõjub Onu Bella otsekui mõni Jules Verne’i kangelane, kes üksikule saarele jõudes millestki puudust ei tundnud. Ammendamatud teadmised kokakunsti ning aianduse valdkonnas muudavad Onu Bella alistamatuks – tema oskab iga puuoksakese enda heaks tööle panna, näiteks hõlmikpuu lehtedega peseb ta pead ning tulemus saab hea. Arusaadavalt ei hoia Onu Bella oma teadmisi endale, vaid jagab lahkelt lugejatega. Seetõttu on tegemist väga praktilise teosega, mida võib lugeda ka kui koka- või nõuanderaamatut. Aga kuna autoriks on Onu Bella, siis lisandub sellele veel palju muud. Sest onud võivad rääkida millest tahes, alati on huvitav. Teate ju küll – hunt vaatab ikka metsa poole, sama lugu on onudega! Meeldivat külaskäiku ja tundke end Onu Bella juures nagu kodus! Andrus Kivirähk (kirjanik)

Подробнее

Morten Viks on esimese klassi õpilane. Tema isa on kaugsõidukapten, kes seilab ookeanil, kus elavad lendkalad. Jõulude ajal meisterdas isa pojale laeva. Laev on kiilu ja tüüriga. Punaste purjede ja mastikorviga. Kaljas Salamander. Morten on oodanud pikisilmi kevadet, mil jäävangist vabaneb oja, mis suundub merre. Ojakaldal mängides rändab ta Salamandriga kujuteldavatel meredel ja maadel, elab läbi torme ja väldib salakavalaid karisid ning võitleb hirmuäratavate merekoletistega. Aga ühel päeval algab seiklus, mis on põnev ja natuke hirmus ka.

Подробнее

„…ma kuulsin, et sa olevat ütelnud, et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.“ Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.

Подробнее

Sellest raamatust leiad ülevaate erinevatest hoidistamisviisidest alates vanaemade ajast pärit hapendamisest ning soolamisest kuni tänapäevase sügavkülmutamiseni välja. Autorite poolt valitud soolased ja magusad retseptid, kokku 76 hoidist, on kogumik nii traditsioonilistest kui ka trendikamatest ja kaasaaegsematest hoidistest. Seega leidub huvipakkuvat nii noorele kui vanemale perenaisele, aga ka meesperele, kes saab kaasa lüüa kala ja liha säilima panemise juures.

Подробнее

«Lapsepõlveradadel» on kolmas kogumik lapsepõlvemeenutusi, mida on jutustanud meie tuntud ja tunnustatud inimesed – kirjanikud, kunstnikud, muusikud, näitlejad, poliitikud, sportlased. Nad räägivad oma lapsepõlvekodust, lähedastest, koolist ja sõpradest. Mälestustest koorub esile, mida kõige väärtuslikumat on kaasa saadud lapsepõlveradadelt, mis on neid kujundanud ja suunanud elukutse valikul. Lapsepõlvelood on pärit Vikerraadio saatesarjadest «Lastetuba» ja «Lapsepõlvelood» ning jõudnud raamatukaante vahele. Kes on selles raamatus? Martin Veinmann, Toomas Vint, Aleksander Eelmaa, Mait Malmsten, Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Marju Länik , Andrus Vaarik, Viire Valdmaa, Andrus Kivirähk, Anne Veski, Anne Reemann, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik, Priit Aimla, Ira Lember, Rein Maran, Enn Vetemaa, Ferdinand Veike, Jaan Tätte, Viive Noor, Hannes Kaljujärv, Andres Tarand, Kristiina Ojuland, Aleksei Tammiste, Viljar Loor, Ülo Nugis, Ingo Normet, Signe Kivi, Tiia Kriisa, Maria Klenskaja, Peeter Saul.

Подробнее

Mõtted ja tunded ning see, mil moel lahendame oma igapäevaseid probleeme määrab selle, kas üldse ja millised haigused meil välja kujunevad. On olemas kindel seos nende dramaatiliste sündmuste vahel, mis tekivad inimese elus järsku, ning tekkinud haiguste vahel. Need teadmised on inimestel alati olemas olnud, kuid nüüd on need ka teaduslikult tõestatud. Esimesena kirjeldas neid seoseid Saksa arst dr. Hamer ja need uuringud on aluseks sellele, mida nimetatakse metameditsiiniks. 
Metameditsiin ei ole ravimeetod, vaid aitab inimesel mõista, missugused emotsionaalsed okid on seotud konkreetse haigusega. Seda mõistes on võimalik vabaneda hirmust, mis haarab raske diagnoosi saamisel. Oma emotsioone läbi töötades on inimesel võimalik oma paranemisele kaasa aidata. 
Raamatu autorid tunnevad põhjalikult metameditsiinilist lähenemist haigustele ja kirjeldavad teaduslikel uurimustel põhinevat lihtsalt ja mõistetavalt. Raamatus on põhjalik tabel, mis kirjeldab konkreetset emotsionaalset okki ja tekkida võivat haigust. 
Lisaks sellele kirjeldavad 8 inimest, kes on saanud tõsise diagnoosi, oma haiguse ja paranemise lugu.

Подробнее

Karina peab tegema oma elu kõige raskema otsuse. Ta teab, mida temalt oodatakse, aga ta kardab… ta kardab ka poissi, kes bussis tema taga istub ja teda… nuusutab. Ega ei ole äkki see hull, keda Õekeppijaks kutsutakse? Väikeses maakohas varitseb tundmatu oht- lukustatud majja on maha jäetud väike laps ja kartulikeldrisse on peidetud terve kandekotitäis raha. Aida taga kõrges rohus lebab aga liikumatlult keegi… Kuues sõrm on Helga Nõu kolmas noorsooromaan( varem ilmunud Pea suu ja Tõmba uttu ning pälvis 2003.aastal noorsooromaanivõistlusel ühe kolmest võrdsest esimesest auhinnast.

Подробнее