LITMIR.BIZ

Käes on jõulud ja Dossie jaoks näib kõik laabuvat. Tema poeg Clem ja imearmas viieaastane pojapoeg Jakey on kolinud Cornwalli, et tema läheduses olla. Naine on edukas ettevõtja ja pakub maakonnas toiduvalmistamise teenust. Ainus, mida ta praegu vajab, on õnn armastuses. Dossie ebatraditsioonilist peremudelit täiendab vaimustavalt ekstsentriline Janna: sooja südamega suuremeelne naine, kes hoolitseb kohalikus kloostris veidravõitu nunnade eest. Huumorimeel, heasüdamlikkus ja siiras sõprus aitavad sõlmida nende vahel tugeva sideme. Aga õdede tavapärane elu peab läbima mitu katsumust, kui nende kauni ajaloolise kodu ümber hakkab hiilima ahne kinnisvaramaakler. Kas omavahel lähedaseks saanud kogukond, kus kõik üksteisest sõltuvad, peab vastu järgmiste jõuludeni? Ja mida on nad selleks ajaks õppinud perekonna tõelisest väärtusest ja sellest, kui oluline on kusagile kuuluda?

Подробнее

Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu. Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad ja kajastavad teineteist, andes tulemuseks perekonnaloo täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit.

Подробнее

„Harbini ööliblikad” kirjeldab 20 aastat kunstnik Boriss Rebrovi elust. Rebrov lahkub seitsmeteistaastase noorukina koos Judenitši armeega Venemaalt, kaotab teel Revelisse perekonna, otsib võõras riigis omale kohta, töötab fotoateljees, peab päevikut, maalib ja laseb märkamatult end kaasa kiskuda Vene fašistliku partei tegevusse. „1920.–1940. aastate Eesti meenutab uppunud laevas tekkivat õhupatja – see on nagu ime, kuid lühiajaline, ebakindel: pruugib laeval vaid natuke kõikuda ning mull kaob. Niivõrd habrast iseseisvust nautis minu arvates tolleaene Eesti. Mingisuguseid paralleele meie ajaga ma ei tõmmanud. Kuigi mulle sümpatiseerib ajaloo tsüklilise arengu teooria, kirjutasin ma seda romaani nii, nagu ei teaks ma tulevikku – seda, et puhkeb Teine maailmasõda, et sellele järgneb 50 aastat NSV Liidu koosseisus.” (A. Ivanovi usutlusest ajalehele Severnoje Poberežje.)

Подробнее

„Vait olla ja edasi teenida” on tempoka arenguga lugu noorte meeste ajateenistusest Eesti Kaitseväes. Humoorika stiiliga on autor püüdnud edasi anda sõjaväeelu argipäeva, mis kohati areneb lausa absurdini. Peategelane Mike, ülekaaluline egoistist Vilde, tülinorija Kanter, karm, kuid pehme südamega mehemürakas Tölp, range leitnant Pilberg ja paljud paljud teised tegelased püüavad ennast selles karmis maailmas maksma panna. Olles astunud ajateenistusse, kogevad loo tegelased, et tegu ei olegi kohaga, kus õppused, kord ja distsipliin käsikäes käivad. Sekka tuleb ka napsutamist, hüppes käimist ja kauneid naisi. Paraku ei puudu siit ka tõsised mured ja kurvad sündmused.

Подробнее

Paljud inimesed kardavad oma probleemidega arsti juurde tulla ja loevad pigem hingeelu ja toimetuleku teemalist kirjandust. Käesolevas raamatus on pikaajalise kogemusega psühhiaatri Eha Pähni kirjad erinevas vanuses ja erinevate muredega abivajajatele. Kirju on kokku 15, neist üks iseendale. Teos ei paku probleemidele küll otseseid lahendusi, sest need on enamasti individuaalsed, autori lähenemisnurgaks on pigem inimeses hea ja arenemisvõimelise otsimine, temaga kaasaminek elu keerdkäikudes ja elurabast koos väljatulek. Kirjade vahele on pikitud ka autori mõtisklusi elulistel teemadel, armastusest, kannatusest ja eluväärtustest. Kirjastiil on kujundlik, võrdluspiltidega loodusest, kirjandusest, emotsionaalselt haarav, intiimne ja mõttejulge. Autori elulugu on varem avaldatud raamatus „Eesti rahva elulood”, 2. osa.

Подробнее

“12 jõulujuttu” koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

Подробнее

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha.

Подробнее

Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui saatus paiskab Joeli kokku jõukast perest pärit tüdrukuga, vallandub armastusest, vihkamisest, unistustest ja valedest läbipõimunud ohtlik sündmustejada, mis viib meeleheitlike tegudeni. Marek Kahro (snd 1987) debüütromaan Kaljud ja kameeleonid pälvis Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel III koha.

Подробнее

Betti Alveri preemia laureaat "Raamatuid, kus lihtsalt ilma liiga suure pretensioonita jutustatakse lugu, jääb üha vähemaks. Kivirähi Andrus ei jaksa selliseid nii palju kokku kirjutada, kui lugejaid oleks. Siis peab keegi talle appi tulema ja Taavi Jakobson tulebki. Kui tõsist kirjandust on tihti nii väsitav lugeda, et juba pärast paari lehekülge tahaks pool tundi puhata, siis Jakobsoni lugemine läheb ludinal. Juttu tuleb teadlasest, füüsikust, kelle avantüür kasvab tal üle pea, aga füüsikast ei pea laskma end heidutada – hea kirjanik kirjutab ikka inimestest ja nende soovidest ja muredest, ükstapuha, mis ametis tegelased on. Peeter Sauter „Tõelise jumalaosakese“ lugejatele on mul omast kogemusest kaks hoiatust. Esiteks, kui loete seda enne laeva või lennuki peale minekut, võtke tarvitusele abinõud, mis teile aja kulgu meelde tuletavad ja reisile hilinemist väldivad, sest raamatu sündmustikku ja aruteludesse on end kerge ära kaotada. Teiseks, ärge lugege seda avalikus kohas, sest teie naeruturtsatused võivad ümbritsevate inimeste poolt esile kutsuda rohkem mõistmatuid pilke kui soovite. Hannes Tamjärv

Подробнее

Vana legendimaiguline lugu Ameerikast räägib telekast seepi vaatavast naisest, kes nutab. Mees tuleb reklaamipausi ajal elutuppa ja küsib: „Mis viga, kallis?“ Naine vastab häbenedes: „Ei midagi, kallis, seep läks silma.“ Loodan, et see seep hakkab silma. – - – - – Sõna seep ise tuli meiemail käibele ameerika seebireklaamide kaudu, mida hakati televisioonis torkama pikkade halearmsate filmide vahele. Tavalised olid nn. seebiooperid, kus keegi ei saanud enne lõppu aru, kes on kelle isa, ema, laps; vanavanematest rääkimata. Sekka ikka paksult armastust. – - – - – Selleski seebis ei saa lugeja kohe pihta, kes on kellega ja kuidas seotud. Isegi autor ei tea veel, et Dagmari ja Toreadoori vahel tekib kaarleek, ega sedagi, et Maadu on juba rase ja peale tulemas on nais-alkohoolikute neljas põlv…

Подробнее