LITMIR.BIZ

Лекция к выставкам в Пушкинском музее и музее Прадо. Много ли вы знаете женщин – художниц? А женщин – академиков искусства? А женщин, которыми восхищались, как равными себе по таланту, Ван Дейк и Микеланджело? А между тем, у нас есть отличный шанс с ними познакомиться, причем чрезвычайно близко. До 31 марта в ГМИИ им. Пушкина проходила выставка «Артемизия Джентилески и современники», а с 22 октября по 2 февраля 2020 года в Прадо в рамках празднования 200-летия музея откроется масштабная ретроспектива Софонисбы Ангиссолы – и имена двух этих женщин навеки вошли в историю. Софонисбу Ангиссолу называли первой художницей эпохи Возрождения, она писала портреты королей Испании, дружила с королевой и заслужила похвалу Микеланджело. Артемизия Джентилески стала первой женщиной, принятой в Академию живописного искусства во Флоренции, она переписывалась с Галилеем, дружила с Ван Дейком, её называли «реинкарнацией Караваджо» и «первой феминисткой». И на примере судеб этих двух художниц, полных невероятных событий и удивительных фактов, Татьяна Пигарёва, филолог-испанист, искусствовед, руководитель отдела культуры Института Сервантеса в Москве, расскажет о роли женщины в истории искусства – и, конечно же, познакомит нас с Артемизией Джентилески и Софонисбой Ангиссолой.

Подробнее

Книга поэта, прозаика, мистика Аркадия Ровнера посвящена жизни и учению легендарного основателя «четвертого пути» Г. Гурджиева и его самого знаменитого ученика П. Успенского. Головокружительные концепции вечного возвращения и эзотерического христианства, путешествия Гурджиева и Успенского на Восток в поисках утраченного знания, их встреча и последующие годы учительства и ученичества, наконец, работа героев книги с последователями «четвертого пути» в разных странах – вот далеко не полный перечень тем, затрагиваемых автором.

Подробнее

В этом издании собраны воспоминания студентов и преподавателей философского факультета МГУ 50–60-х гг. прошлого столетия. Это было время кризиса догматического марксизма-ленинизма, на основе которого строилась университетская программа преподавания философии. На факультете возникали новые реформаторские концепции о предмете философии, расширялась сфера изучения истории философии, появлялись новые философские дисциплины. Всё это привело к острому столкновению догматизма и новаторства, дискуссиям о предмете философии. В центре книги – знаменитое обсуждение тезисов преподавателей Э. Ильенкова и В. Коровикова. Оба преподавателя были изгнаны с факультета. Но в конечном счете победило новаторское мышление, которое открыло путь к творческому развитию философской науки.

Подробнее

Raamat sarjast "Kirjanikud omavahel". Sirje Kiin on valdavalt pühendunud kirjanikele, keda ta on uurinud aastaid: Marie Under, Kersti Merilaas, Ivar ja Astrid Ivask, Juhan Viiding. Kuid ta kirjutab ka neist, kellega elu on teda kokku viinud väljaspool Eestit: Arved Viirelaid, Urve Karuks, Juhan Kristjan Talve. 1980. aasta autentsed päevikumärkmed avavad ajaloolise 40 kirja sünniloo taustu. Saate veel teada, milline oli Wellesto kirjandusrühmitus ning kes peitusid Sirje Sinilinnu, Ene Hölderlini ja Max Harnooni varjunime taga.

Подробнее

Peeter Sauter (snd 1962) kirjutab raamatus „Põrsa paremad päevad“ kohtumistest vägagi erinevate tekstitegijatega. Korüfeedega kõrvuti vilksatavad algajad ja literaadid väljastpoolt Eestit. Läbivad teemad on – mida annab autorile kohtumine teiste kirjanikega ning kirjanikkond kui suur imaginaarne pseudopere. Peeter Sauter on omanäolisemaid eesti kirjanikke, kelle täpsed ja teinekord halastamatult selged kirjeldused inimestest neid otsekui röntgeniga läbi valgustavad. Teos kuulub sarja „Kirjanikud omavahel“, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Подробнее

Dirigent Eri Klas on eriline fenomen Eesti kultuuriloos, kes koos Georg Otsa, Gustav Ernesaksa, Neeme Järvi ja Arvo Pärdiga kuulub Eesti muusikamaailma superviisikusse. Ta on olnud staar džässmuusikuna ja Eesti Raadio meeskvarteti lauljana. Ta on mängeldes ületanud lõhe kergemuusika ja klassika vahel, provintsi ja metropoli vahel, Eesti ja välis-Eesti vahel. Dirigent on side lava ja orkestri vahel, aga Eri Klas on ühendanud ka ajastuid ja kultuuriruume. Eesti kultuuri suursaadikuna on tema teod, nagu Rahvusooper Estonia lähetamine Stockholmi või Pariisi, jäänud tänaseni ületamatuks. Loomulikult mõjutas Eri kujunemist tema enda eriline isiklik lugu, mida me selles raamatus samuti ei unusta. Erilisest Erist räägivad Heli Lääts, Peeter Saul, Eino Baskin, Kalju Terasmaa, Mai Murdmaa, Helgi Sallo, Aivar Mäe, Jüri Leiten, Ariel Klas, Erkki-Sven Tüür, Hans Mirka, Toomas Velmet, Arne Mikk, Jaan Talts ja paljud teised.

Подробнее

Arvo Valton (snd 1935) portreteerib raamatus „Ühises hoovuses“ seitsetkümmet viit eesti kirjanikku ja kirjandustegelast, ning oma eeskujude, sõprade ja kolleegide kaudu ka iseennast. Need portreed on ausad, harivad ja rohkete huvitavate detailidega. Koloriidi neile lugudele annab Elu ise – Valtoni ja tema pere küüditamine, kirjanikutöö nõukogude tsensuuri pihtide vahel, soome-ugri asja ajamine taasiseseisvunud Eestis. Lugude sagedaseks tegevuspaigaks on kirjanike liit ja Tallinnfilm. Et Valtoni juured ulatuvad Hiiumaale, on raamatus ka tubli annus hiiu huumorit. „Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Подробнее

Sarja "Kirjanikud omavahel" kuuluv raamat koosneb kahest osast. Esimeses meenutab autor soome, saksa, vene ja eesti literaate, kellega ta on kokku puutunud. Teises osas peatub ta aga pikemalt sellel ühel, kellega elu raamatu autori mitmeks aastaks lähemalt ühte viis. See ei ole ainult meenutus, see on ka purunenud armastuse lugu.

Подробнее

Sarja "Kirjanikud omavahel" kuuluv raamat käsitleb autori kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja traagilised mälestused.

Подробнее

Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku mõtteruumi uus salapärane nimi – Fanny de Sivers (1920‒2011). Pärnus sündinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija jõudis enne Teise maailmasõja puhkemist õppida Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi päritolu tõttu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jätkas akadeemilisi õpinguid erinevates Euroopa ülikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjäärist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tõttu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustäratavalt mitmekülgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise järel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid väga erinevatel teemadel. Käesolev kogumik on esimene köide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalaküsimus, jõulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema põnevat isikut ja elukäiku.

Подробнее