Аннотация

Аннотация

Аннотация

Ühel saarekesel väikeses lagunenud hütis elasid kord mees ja naine. Nad olid suures vaesuses. Mees viis iga päev võrgud vette, et toidupoolist püüda, kuid saak oli nii väike, et hoidis neil vaevu hinge sees. Ühel päeval, kui mees läks võrke välja võtma, tundis ta seal midagi rasket. Ta suutis selle vaevu paati tõmmata! Võrk oli aga peaaegu tühi, seal siples vaid üks väike kala. Kuid see ei olnud mitte tavaline kala. Tegu oli kuldkalaga, kes ütles inimkeeles: „Ära püüa mind söögiks, hea mees! Lase mind tagasi sügavasse sinisesse vette ja ma täidan ükskõik millise su soovi. Mees mõtles ja ütles lõpuks: „Ma ei vaja tegelikult midagi. Mine tagasi vette.“
Vene muinasjutt

Аннотация

Elas kord vanapaar, kellel oli lapselaps nimega Maša. Ühel päeval otsustasid Maša sõbrad minna metsa marju ja seeni korjama ning kutsusid Maša kaasa. Tüdruk küsis vanaemalt-vanaisalt luba ja nood vastasid: „Sa võid minna, kuid hoia teiste lähedale, nii et sa neid alati näed, muidu võid ära eksida.“ Maša ja ta sõbrad läksid metsa ning hakkasid marju ja seeni otsima. Tütarlaps liikus ühe puu ja põõsa juurest teiseni. Enne, kui ta arugi sai, oli ta sõprade juurest kaugele uidanud. Ta hõikas neid, kuid keegi ei kuulnud teda ega vastanud.

Аннотация

Vene muinasjut

Аннотация

Elasid kord mees ja naine. Ühel päeval ütles mees naisele: „Vanamemm, mine kraabi jahukoti ja -püti põhja. Äkki saad nii palju jahu, et teha üks kakuke.“
Naine läks ja kraapis jahupütti ning keeras teistpidi ka jahukoti ning saigi paar peotäit jahu.
Ta segas jahu hapukoorega ja vormis taignast kakukese – väikese ümmarguse kukli. Siis küpsetas ta selle ahjus ära ja jättis aknalauale jahtuma.
Vene muinasjutt

Аннотация