LITMIR.BIZ

Скачать книгу

kavatses juba rünnata, kui dr Abadi haaras kirjutuslaua varjust püstoli ja suunas selle temale. „Ahmed!” karjus ta, valvur tormas kabinetti, nägi, mis on toimumas, sihtis relva Skorpionile ja kutsus kaks ülejäänud meest sisse.

      „Kes sa oled?” nõudis dr Abadi.

      „Sa tead, kes ma olen. Fawzi al-Diyala GSD-st. Direktor Najah al-Hafez saatis mu, nagu sulle öeldi!” kähvas Skorpion.

      Dr Abadi raputas pead. „Üks minu mees viibib praegu al-Diyala korteris. Näib, et ta ei tunne ennast kuigi hästi. Keegi puistas täna tema mahlaklaasi uimastit. Kas sa oled juut? Mossadist? Või hoopis BND-st? Kes sa oled?” küsis ta.

      „Mis sul sellega asja? Poliitika otsustatakse kuskil mujal,” ütles Skorpion, mõtted parvlemas peas. Keegi teine, mitte al-Hafez, oli Abadile helistanud. Islami vastupanuliikumise agent GSD-s. Loomulikult oli Abadi kahtlustanud Mossadi, aga miks ta mainis peale selle maailma kõikidest luureagentuuridest just Saksa BND-d? Kas see tähendas, et Palestiinlane viibib Saksamaal? Ükspuha kus ta ka viibiks, ei paistnud Skorpionil sellest informatsioonist kuigi palju kasu olevat.

      „Juhm! Ole sa kes tahes, aga isegi sinu naljad on juhmid. Korista ta ära,” ütles dr Abadi, sihtides püstolit kahe käega hoides Skorpioni. Üks ihukaitsja surus oma relvatoru vastu Skorpioni pead, aga teine hakkas randmeid plastsilmusega köitma. Kui käed on seotud, siis nad rahunevad, arvates, et ta on nende võimuses, mõtles Skorpion, oodates, kuni nood kaks ta järsult jalule tõmbasid. Kui Skorpioni ukse poole tõugati, tegi ta brasiilia džudžitsust laenatud jalalöögi, rabas parempoolse valvuri põrandale, pöördus selja taga oleva mehele vastu, lõi talle peaga lõua alla, haaras juustesse peidetud ühe poolega žiletitera – sedasama trikki oli Houdini kasutanud oma kuulsas paberkotist pääsemises – , lõikas plastsilmuse läbi ning surus lõuahoobi saanud mehe kägistushaardesse, hoides teda kirjutuslaua varjus, et Abadi ei näeks tulistada. Ta lõikas valvuri unearteri žiletiga läbi. Põrandale paisatud esimene mees tõstis juba relva Skorpioni poole, kuid too blokeeris krav maga võttega käe, viskus tulejoonelt kõrvale, väänas valvuri randme välja ja haaras relva, seda kõike vähem kui kahe sekundiga. Skorpion pöördus järsult, saatis kolmandale ihukaitsjale kuuli näkku ning ikka veel põlvili olles tulistas läbi kirjutuslaua, tabades Abadit kõhtu. Skorpion rullus kõrvale, Abadi tulistas lauda, kuid ei tabanud vastast. Kui esimene ihukaitsja püüdis haarata relva, kihutas Skorpion talle kuuli pähe. Ta tõusis. Dr Abadi, käsivars vastu veritsevat kõhtu surutud, tõstis relva. Skorpion tulistas, kuul tungis läbi Abadi käe kõhtu. Abadi karjatas ja vajutas päästikule, kuid kuul läks kaugelt mööda. Skorpion tulistas Abadile rinda, tappes ta.

      Alarm hakkas üürgama, kuskil kiljus naine. Skorpionile oli jäänud kõigest mõni hetk. Õnneks oli dr Abadi sülearvuti sisse lülitatud. Skorpion võttis NSA loodud spetsiaalse mälupulga ja sisestas selle arvuti USB-porti. Draivi tarkvara võttis halduri privileegi kasutades operatsioonisüsteemi üle. See haaras Abadi meilifailid, kogus kontoatribuudid, tema sissetuleva POP3 nimed ja IP-aadressid, väljuvate SMTP meiliserverite andmed ning kõvakettal olevad dokumendid ja internetifailid, mis kõik mälupulgale alla laaditi. Skorpion tõmbas mälupulga pordist ja võttis selle kaasa koos kahe püstoliga, unustamata SR-1 Gjurzat. Ta oli juba lahkumas, kuid siis meenus talle kaust, mille Abadi oli libistanud kirjutuslaua sahtlisse. Skorpion pidanuks minema, kuid miski Abadi käitumisviisis ütles talle, et on vaja riskida. Sahtel oli lukustatud, kuid luku lahtimuukimiseks ja kausta haaramiseks kulus ainult hetk. Selles näis olevat mingi venekeelne teaduslik ettekanne ning käsitsi kirjutatud tõlge „Septilise Yersinia pestis’e levitamise viisid”. Venekeelse teksti ülaservas ilutses stamp Soveršenno sekretno, mis tähendas „Täiesti salajane”, nagu igaüks CIA-s teadis. Selle pealdisega dokumente peeti luures Püha Graali ekvivalendiks. Sel hetkel polnud kaalutlemiseks aega. Ta kuulis kedagi ukse taga karjuvat. Aeg oli lõppemas. Ta toppis teksti koos mälupulgaga taskusse ja väljus kabinetist. Naine ja tüdruk seisid eeskojas ning jälgisid teda, silmad pärani.

      „Kus on häiresüsteemi pult?” küsis ta neilt.

      Mõlema pilk püsis temal, kuid siis vaatas tüdruk tahtmatult esikukapi poole. Skorpion avas kapi, nägi seinal metallkarpi ja avas selle. Ta tulistas kuuli turvakaamerate salvestisse ja tõmbas kõik lülitid alla. Prožektorid väljas kustusid. Ta kuulis karjumist ja koerte haukumist ning äkki puurisid kahe automaadi QBZ-95 valangud uksesse auke. Tüdruk kiljatas, kui ema vaatas oma rinnast purskavat verd ja kokku varises. Skorpion tõukas tüdruku põrandale ja tühjendas ühe püstoli lahtipaiskunud ukse poole. Ta jooksis tagasi kabinetti, viskas Abadi sülearvuti aknasse, purustas klaasi ning hüppas välja pimedusse.

      Eesvärava poole suundumise asemel jooksis ta krundi tagaossa. Ta kuulis saksa lambakoera lõrinal endale järgnemas. See hüppab, mõtles ta. Just nõnda oli valvekoeri õpetatud. Kas haarata käest või karata instinktidele kuuletudes kõrri. Loom ründas juba. Skorpion vajas kaigast või midagi muud sobivat, kuid tal olid ainult püstol ja žiletitera. Kiiresti viskuvat koera on raske tabada, mõtles ta, pöördus, haaras kõri kallale sööstva koera kaelakarvadest ja virutas talle püstoliga vastu nina. Koer kiljatas ja ründas uuesti. Neetud põrgukoer, mõtles ta, haaras uuesti kinni ja lõi vastu nina. Loom laskis kuuldavale kileda hädahüüde ja taganes ähkides, keel ripakil. Skorpion nägi joostes lähenevat valvurit. Too peatus ja võttis laskeasendi. Skorpion viskus maha, veeretas end kõrvale ja tulistas kolm korda. Juba esimese lasu järel ei liigutanud valvur ennast enam. Skorpion ootas hetke, ronis siis krundipiiril mööda puutüve üles, kallutas enda üle lõiketeradega okastraadi, jäi oksa külge rippu ja kukutas enda alla. Ta tõusis ja sammus eemale. Kaugelt kostis lähenevate politseisireenide undamist.

      Skorpion veetis rahutu öö Saida Zaynabi rajoonis ühelt iraaklaste perekonnalt üüritud toas, relv käepärast. Oli täiesti võimalik, et al-Hafez võib ümber mõtelda ja asuda teda jälitama, rääkimata juba Hezbollah’st ja Islami vastupanuliikumisest. Öölambi valgusel püüdis ta venelaste tehnilist laadi artiklist midagi taibata. Tegemist näis olevat Vozroždenija saarel korraldatud salaeksperimentide aruandega, milles kirjeldati katkupatogeenide levitamist aerosooliga. Talle meenus, et kunagisel saarel (Ostrov Vozroždenija), mis nüüd oli Kasahstani ja Usbekistani vahel paikneva Araali järve veetaseme järsu languse tõttu poolsaareks muutunud, asus endise Nõukogude Liidu ajal salajane bioloogiasõja uurimiskeskus. Sellest tuli otsekohe teatada Rabinowichile. Ta ei tahtnud piiriületamisega hommikuni viivitada. Ta pidi Süüriast pääsema.

      Televisiooni hommiku-uudistes seisis Al Jazeera reporter dr Abadi valduse ees tänaval. Ta rääkis, et mõrvades süüdistatakse Iisraeli agente. Süüria esitas ÜRO-le ametliku kaebuse ning paljud selle liikmesriigid nõudsid juba, et Abadi tapnud Iisrael mõistetaks eriresolutsiooniga hukka.

      Keskhommikuks jõudis Skorpion tagasi Beirutisse, ületanud piiri Aleppost pärit süürlasest automüüjana. Beiruti lennujaama internetikioskis laadis ta mälupulga krüpteeritud sisu ja venelaste salaaruande skannitud koopia International Corni veebisaidile üles. Ta luges selle võrgulehele saadetud Rabinowichi kodeeritud teadet, et NSA oli jõudnud dr Abadi meiliserverite jälile. Seni polnud veel õnnestunud lahti murda paljusid kodeeritud meile, mida Abadi ja keegi Saksamaal Hamburgis asuv Mohammad Modahami olid omavahel vahetanud.

      Skorpion lendas Air France’i reisiga Beirutist Pariisi. Vahemere kohal mõtles ta kõik dr Abadiga juhtunu mõttes põhjalikult läbi. Miski Abadilt kuuldu näkitses ikka veel kuskil ajusopis, kuid ta ei taibanud, mis just. Vahepeatuse ajal De Gaulle’i lennujaamas Hamburgi-lendu oodates laenutas ta äriklassi zone de travail’is arvuti, ning otsis Google’ist septilise katku kohta andmeid. Ta sai teada, et on kolme liiki katku: buboonkatk, mida peeti keskaja musta surma põhjustajaks, kopsukatk ja septiline katk, mida kõiki tekitas toosama bakter Yersinia pestis. Vormid erinesid selle poolest, kuidas patogeen levis ning missugune kehaosa nakatus. Buboonkatk oli lümfisõlmede nakkus, kopsukatk kahjustas kopse ning septiline verd. Septilist ja buboonkatku levitasid tavaliselt nakatatud näriliste verd imenud kirbud. Kopsukatku piisknakkust kandsid edasi köhivad inimesed. Neist kolmest katkuvormist oli kõige salakavalam ja surmavam septiline katk. Inkubatsiooniperiood kestis tavaliselt kaks kuni viis päeva, mille jooksul ei ilmnenud sümptomeid. Kui patsient mõistis, et ta on haige – tal ilmnesid gripile viitavad sümptomid nagu külmavärin, palavik,

Скачать книгу