LITMIR.BIZ

Скачать книгу

See on meditatsioonipraktika, uus mõistmine, see on olemuslikult meditatiivne distsipliin.

      Teine asi: pidage meeles, et mitte midagi ei juhtu lihtsalt seetõttu, et me oleme siia eraldatud paigas asuvasse meditatsionilaagrisse kokku tulnud. Kõik sõltub meie eesmärgist. Miks me oleme siia kokku tulnud? Milline on meie vaimne seisund? Kuidas me end tunneme? Siia on kogunenud väga palju inimesi, mõned on võimelised seda hinnalist võimalust kasutama ning mõned ei suuda seda üldse. Meil on kombeks oma elu tulutult elada. Palun loobuge sellest kombest nendeks kolmeks päevaks.

      Oma kodus olete te mingit kindlat tüüpi inimene. Püüdke vähemalt kolmeks päevaks harjumustest loobuda, olla teistsugune. Meie kombed on väga mehhaanilised. Kui sa tõused hommikul, siis otsid sa alati esmalt ajalehte. Kui sa ka siin hommikul tõustes ajalehte otsid, siis ma ütleksin, et sa ei ole siia kohale jõudnud. Sa oled endiselt seal, kus iganes sa olid, sest sa teed endiselt sama asja. Sa püüad tuua siia oma kodu, sa püüad elada sama elu, mida sa elasid kodus, järgida sama elustiili, mida sa seal järgisid. Sa püüad järgida oma igapäevast rutiini ning see rutiin on mehaaniline. Sinu harjumused on mehaanilised ja sa järgid sama mustrit. Sul tuleb see muster maha jätta.

      Neil kolmel päeval peaksid sa proovima elada nagu uus inimene, pidades silmas oma sisemist olemust. Võta eesmärgiks vältida sama raamistikku, sama mustrit, mis oli sul kodus. Kui sa järgid siin sama mustrit, tähendab see seda, et sa tegelikult viibid endiselt oma kodus. Siis on siiatulek olnud puhas raiskamine. Kui sa olid kodus, oli sellega kõik korras. Sellest poleks olnud mitte mingit probleemi, kui oleksid käitunud harjumuspärasel viisil.

      Pea meeles: inimene, kes on nii tugevalt seotud oma igapäevase rutiiniga, et ta ei suuda sellest välja tulla isegi natukeseks, ei suuda oma elus ealeski spirituaalset revolutsiooni kogeda. Ta hoiab end nii suletuna ja kaetuna ning tal pole piisavalt julgust, et välja tulla ning ta ei ole valmis seda isegi proovima. See on nagu puu, mis varjab end seemnes, mis ei ole valmis oma kestast välja murdma. Selline seeme ei suuda ealeski võrsuda, see ei suuda ealeski taevani tõusta, see ei suuda ealeski õide puhkeda.

      Me kõik oleme oma harjumuste vanglas kõvasti kinni.

      Esimese asjana tuleb siin meditatsioonilaagris meelde jätta, et nendest piirangutest väljamurdmisega tuleb peale hakatat. Jätke meelde, et kõigil on ridamisi väikseid harjumusi, mingeid kindlaid pisikesi käitumismustreid ning isegi väike harjumus võib sinu hinge vangistada.

      Mul oli sõber, kes oli kuulus advokaat. Tal oli komme oma pintsakunööbiga mängida, eriti siis, kui ta kohtus väitles ning tal tuli mõnel kriitilisemal hetkel sügavalt mõtelda. Kui ta oma nööbiga mängis, tundis ta oma ajus millegi vabanemist ja mõttetulv hakkas voolama. Kord oli tal kohtuasi, mis oli niivõrd kerge, et seda näis olevat võimatu kaotada. Kuid vastaspoole advokaat oli näinud, et tal on harjumus kriitilisel hetkel nööbiga mängida. Vastaspoole advokaat rääkis tema autojuhi pehmeks ja too lõikaski kuue küljest nööbi ära.

      Advokaat saabus kohtusse, pintsak üle õla rippu. Ta pani selle selga ning hakkas oma kohtuasjaga peale. Siis saabus vaidluse käigus üks kriitilisem hetk ning ta käsi liikus nööbi suunas. Kuid nööpi ei olnud! Kohe ilmusid tema laubale higipiisad. Ta kaotas kontrolli oma käte ja jalgade üle, ta haaras tooli ja istus maha. Ning ta kaotas selle kohtuasja! Hiljem ta rääkis mulle, kui üllatunud ta oli, et ühel väikesel nööbil võib olla nii suur tähendus. Kas sellisel väikesel nööbil saab olla ajule nii suur mõju? Kas inimene võib ühe nööbi ees olla selline ori, et selle kaotamine võib paisata kõik kaosesse?

      Me kõik oleme sel viisil orjad. Kui tahame oma elu suunda muuta, siis tuleb meil oma harjumused hävitada. Vahet pole, on selleks nööbi keerutamine või midagi muud. Palun näe teadlikult vaeva, et liikuda järgneva kolme päeva jooksul uues suunas. Ole teadlik, et mitte samadesse mustritesse tagasi kukkuda. Kui sa oled siin, siis siin unusta vajadus ajalehte lugeda või raadiot kuulata või sõpradega lobiseda. Nende kolme päeva jooksul lase oma harjumustel puhata. Kui mõni paar on siia koos tulnud, siis ei ole vaja üksteiselt nõuda, et te etendaksite siin abikaasadevahelist suhet. Emotsioonid, mis teid kodus vangis hoidsid, tuleb nendeks kolmeks päevaks koju jättagi. Vastasel juhul ei ole te kodunt lahkunudki ja ei suuda täielikult siin viibida.

      On lihtne kuhugi palverännule minna, kuid tõeline palverännak toimub sinu enda sees. See meditatsioonilaager ei toimu Nargolis. Kui see toimuks Nargolis, siis sa oleksid juba kohal. Aga meditatsioonilaager saab toimuda vaid sinu sees. Palveränd saab aset leida vaid siis, kui sa oled täielikult virgumisele suunatud meeleseisundis. Vastasel juhul võivad rööpad meid viia kuhu iganes, teerajad võivad viia meid kuhu tahes. Rööpad ei vii meid kunagi teekonnale iseendast eemale, me oleme alati iseenda reisikaaslaseks. Seega, selles meditatsioonilaagris on oluline see, et sa jätaksid senise iseenda koju. Kui sa ei ole senist ennast veel koju jätnud, siis palun tee seda nüüd. Nende kolme päeva jooksul käitu nagu uus inimene, kellel pole ainsatki harjumust ega mustrit. Püüa olla pisutki teadlik oma harjumustest ja mustritest, mis on sinu meelt juba tihedalt piiranud.

      Meil on tekkinud harjumus päeva jooksul pidevalt vadistada, muudkui rääkida ja rääkida ning mingist vaiksest istumisest ei saa juttugi olla. Me ei ole teadlikud sellest, et need, kes muudkui räägivad ja räägivad, ei suuda ealeski leida ülimat tõde. Ainult need, kes teavad, mis on vaikus, saavad läheneda ülimale tõele. Mitte keegi ei ole kedagi teist tõe juurde toonud ja mitte keegi ei saa ülima tõeni jõuda, kui ta ei tea seda, mis on vaikus. Me oleme rääkimisse süüvinud 24 tundi ööpäevas. Kui meil üldse tekkib mõni võimalus olla mõnda aega vaikselt, siis vaikus ise paistab tekitavat palju probleeme; me tunneme end ebamugavalt ja muretseme, kuidas oma aega veeta. Palun katseta vaikusega nende kolme päeva jooksul. Jää nii vaikseks kui võimalik. Räägi nii vähe kui võimalik, ole telepaatiline, justkui tuleks sul iga sõna eest maksta. Kui keegi saadab sulle telegrammi, ei kirjuta ta pikki lauseid. Ta jätab ebavajalikud sõnad välja ning kasutab vaid kümmet või ehk isegi kaheksat sõna. Ta jätab ebavajalikke sõnu, mida vaja ei ole, muudkui välja. Kaheksasõnaline telegramm võib olla efektiivsem kui 8000-sõnaline kiri. Kui kasutatakse vaid vajalikke sõnu, siis muutub sõnum palju kontsentreeritumaks ja palju olulisemaks; sõnad on palju intensiivsemad ja jõulisemad. Niipea, kui kasutatakse rohkem sõnu, kahaneb nende mõjukus ja tähenduse teravus. Kui kasutame suurendusklaasi, mis koondab kokku päikesekiired, saame teha tuld. Kui päikesekiired valguvad üle avarama pinna, siis ei saa nad tuld tekitada. Kui õpid selgeks vaikusekunsti, siis omandavad sinu sõnad maagilise energia. Üksainus sõna võib luua energiat ja võimekust, võib luua tuld.

      Aga meie räägime 24 tundi ööpäevas ikka lõputult ükskõik mis teemal. Me räägime asjadest, mis ei ole olulised, mis ei ole kasulikud, mis ei ole mitte kellelegi abiks. Aga me muudkui räägime ja räägime.

      Võta endale nende kolme päeva jooksul eesmärgiks, et ükski ebavajalik sõna ei lipsaks üle su huulte. Oma üllatuseks võid avastada, et on ainult paar sõna, mis on tegelikult olulised. Kuna olulisi sõnu on väga vähe, saad sa väga kergesti tundide kaupa vaikselt olla. Tegelikult võib isegi paari olulise sõna leidmine osutuda väga keeruliseks.

      Võib-olla oled sa kuulnud nime nagu Lao Tzu…

      Lao Tzu elas umbes 2500 aastat tagasi Hiinas. Igal hommikul läks ta jalutuskäigule ja temaga liitus üks tema sõber. Sõber tuli ja tervitas Lao Tzud. Umbes pool tundi hiljem vastas Lao Tzu tema tervitusele omapoolse tervitusega. Omavahel ainult niipalju räägitigi – kõigest kaks tervitust. Nad uitasid umbes kaks ja pool tundi mägedes ja suundusid siis koju tagasi. Kord tuli sõbraga kaasa ka tema külaline ning hommikusele jalutuskäigule mindi kolmekesi. Tee peal õhkas külaline: “Milline kaunis hommik! Milline suurepärane ilm!” Teised kaks olid seevastu vait. Ka külaline jäi pärast seda tähelepanekut vait. Varsti asuti koduteele. Niipea, kui nad olid koju jõudnud, sosistas Lao Tzu oma sõbrale kõrva sisse: “Palun ära homsest alates enam oma sõpra endaga kaasa too. Ta paistab olevat liiga jutukas. Me nägime ka ise, et hommik oli kaunis. Miks oli vaja seda valjusti öelda? See ei olnud vajalik. Ka meie nägime seda, me kõik imetlesime hommiku ilu. Kuid milleks sellest rääkida? Palun ära too oma lobisevat sõpra enam kaasa.”

      Sul võiks selgelt meeles püsida, milles seisneb erinevus olulise ja ebaolulise vahel. Ükskõik, mida sa ka ei

Скачать книгу