LITMIR.BIZ

Скачать книгу

>Kuidas last kooliks ette valmistada

      EESSÕNA

      Tänased lapsed on targad, isegi väga targad. On teadustöid, mis väidavad, et kolme-neljakümne aastaga on koolieelikute akadeemiline intelligentsus tõusnud seitse korda. Lapsi harivad arvukad raamatud, arendavad mängud, telesaated, arvutiprogrammid. On loomulik, et iga aastaga kasvavad seitsmeaastaste laste oskused ja võimed veelgi.

      Laps õpib koos täiskasvanuga. Täiskasvanu õpetab oma eeskujuga, kuidas ümbritsevas maailmas hakkama saada, annab esimesed selgitused sotsiaalsuse ja eetika kohta. Täiskasvanu on ka see, kes harjutab koos lapsega ülesandeid, mida nõuab koolieelne õpe. Koos õppimine tähendab, et täiskasvanu pühendab lapsele aega: väike ja suur töötavad ühiselt, arutavad, küsivad ja vastavad. Täiskasvanu suunab last vastuseid leidma.

      Küsiv laps on nutikas. Tihti on lasteajakirjades ning töövihikus esitatu talle liiga kerge. Sellisel puhul peaks just siinsest raamatust abi olema. See raamat on mõeldud eeskätt kuue- kuni seitsmeaastastele lastele, kel kooliminek peagi ees, ja nende vanematele. Suuresti just viimastele. Raamatuga võivad töötada ka algklasside õpilased ja nende vanemad, sest mitmed harjutused vastavad algkoolide I kooliastme nõuetele. Niisiis võivad neid julgesti täita ka esimesi aastaid koolis käivad lapsed.

      Üha rohkem koole võtab õpilasi vastu katsete alusel, mis lähtuvad koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Kuid veel soovitakse teada, kas laps suudab taluda õpikoormust harilikust suuremas mahus. Kas laps on valmis tegema teadmiste nimel tööd ja kas vanemad last selles toetama hakkavad. Seepärast uurivad need koolid lapse teadmisi veidi kõrgemal tasemel. On hea, kui laps on õppusel vaeva näinud: koolikatsete lahingus on siis hõlpsam. Kooliminek ei ole koll, mida pere suured ja väikesed kartma peaksid. Oma esimeses selleteemalises raamatus „Juba kooli!“ rõhutasin, et vanema ja lapse koostöö ja üksteisemõistmine kujundavad rõõmsa ning positiivselt meelestatud koolimineja. Uus raamat pakub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast lähtudes mitmesuguseid ülesandeid ja peamurdmist, arendab eesti keele oskust ning üldisi teadmisi lapsest endast ja maailmast. Laps ei pea kõiki ülesandeid kohe oskama. Raamatu „Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule“eesmärk ongi panna vanemaid töötama järjekindlalt koos lastega, anda võimalus veeta ühiselt aega ja tekitada huvi koolis õpitava vastu.

      Raamatus on kasutatud väikesi trükitähti, eeldades, et õpihuvilisel lapsel on need juba selged. Kui need veel rasked tunduvad, võib lapsevanem ülesande esitada suuliselt või kirjutada see ümber suurte tähtedega. Et laps võib koolivestlusel või – katsetel saada käsklusi mitmes sõnastuses, on sarnased käsklused ka siin antud eri sõnastustes, arvud on esitatud vaheldumisi numbrite ja tekstide kujul jne. Ka on harjutustes mitmeid võõramaid sõnu, sh rahvakultuuri ja – pärandiga seotuid. Täiskasvanu ülesanne on neid sõnu lapsele tutvustada, selgitades nende sisu ja tuues näiteid kasutamise kohta. Kui tööjuhendid tunduvad keeleliselt rasked, võib vanem need ise ümber sõnastada.

      Võimalusel lõimivad ülesanded eri valdkondi, soodustamaks lapse arusaamist maailmast kui tervikust ning eri õppeainete ja eluvaldkondade seostest. Nii pole näiteks eraldi tekste lugemise harjutamiseks. Lugemist saab treenida, lugedes arvutusülesandeid, millest osa on esitatud jutukeste kujul. Samuti pole eraldi välja toodud muusika- ja kunstiõpetust. Nendega seotud teemasid on kaasatud teiste valdkondade ülesannetesse. Varjatud kujul on lisatud teadmisi rahvakultuurist ja identiteedist, samuti last sotsialiseerivaid teemasid (suhtumine nõrgemasse, nt erivajadustega inimesse, heategevus, oma vara jagamine jne). Muidugi on ülesanded ainult näidised, mille põhjal täiskasvanu võib soovi ja vajaduse korral koostada sarnaseid harjutusi. Ülesannete raskusaste on erinev, raskemad on märgitud tähega R. Lisaküsimust, tähistab täht L ja näpunäidet ülesande hõlpsamaks lahendamiseks täheühend NN. Raske lisaülesande tähis on LR. Vajadusel on peatüki ees selgitatud, kuidas last sellega tegelemisel nõustada ning abistada. Keerukamatel juhtudel on antud ülesannete vastused ja selgitatud lahenduskäiku. Kui laps esimesel korral ülesande loogikast aru ei saa, ei peaks vanemad ehmuma, vaid selgitama, mida on vaja teha. Eeldatavasti annab selle raamatuga mängida-harjutada terve koolieelse aasta. See ongi õppimise raamat, kus protsessi korratakse ja tulemuseni jõutakse ajapikku. Hoolitsege, et kui laps vastab suuliselt, kasutab ta täislauseid, s.o vastab mitte ühe sõnaga, vaid küsimusest tuletatud lausega (Mis on Eesti pealinn? – Eesti pealinn on Tallinn). Ja veel üks nõuanne vanematele. Ärge sundige last vägisi õppima. Veenge teda, et õppimine on tore ja äratage temas huvi ülesannete vastu, rääkige nendest rohkem, tooge näiteid, siduge olmega. Kui laps hetkel teiega töötada ei soovi (aga vaevalt ütleb keegi ära, kui ema-isa oma hinnalist aega tema jaoks kulutavad), oodake, kuni soov tekib. Lapse ind on edu pant.

      Loodan, et raamat on põnev ja pakub pinget nii lapsele kui ka lapsevanemale. Nende pähklite koor võib olla kõva, aga tuumad on magusad. Head maiustamist!

Jaanuar 2009LOONE OTS

      LOOGIKA JA TEADMISED

      Seitsmeaastaselt lapselt ootame, et ta oskaks olendeid, esemeid, nähtusi jne liigitada sarnaste tunnuste alusel. Seega peaks ta oskama ka leida erinevusi, mõistma, kui mingi loetelu liige sinna omaduste poolest ei sobi. Samuti peaks ta oskama lisada liikmeid sarnaste tunnustega hulgale, nt jätkama loetelu. Tal peaksid olema põhiteadmised looduse ja ümbritseva kohta, seda ka üsna argielulises mõttes (toiduainete mahtude erinevus, kõnekeelsed väljendid arvude kohta jne). Laps peaks teadma, milleks kasutatakse olmelisi esemeid, nt millest ehitatakse maja, kui suured võiks olla seinaplokid või kahhelplaadid jne. Loomulikult lõimuvad selle osa ülesanded ülejäänud teemadega, nt looduse või arvutamisega.

      1. JOONI ALLA ÕIGE VASTUS.

      4) Mitu tulpi on kümneses kimbus?

      tosin pool tosinat kümme üheksa

      5) Mitu jalga on kassil?

      rohkem kui 5 rohkem kui 2 vähem kui 4 vähem kui 3

      6) Mitu sulge on linnul?

      viiskümmend sada viissada palju

      7) Mida sul on kõige rohkem?

      silmi juukseid jalgu varbaid

      8) Millise toidu jaoks kulub kõige rohkem jahu?

      kaste kotlet keeks salat

      9) Mida mahub ühte kasti kõige rohkem?

      liitriseid piimapakke sajagrammiseid teepakke poolekiloseid kohvipakke viie lehega nätsupakke

      10) Mida on pooleliitrises purgis kõige vähem?

      riisi mannat mune herneid

      11) Milline kümnest esemest kimp tuleb kõige jämedam?

      pliiatsid sukavardad niidijupid spagetid

      12) Milline virn tosinast esemest tuleb kõige madalam?

      telliskivid põrandaplaadid paberilehed ajakirjad

      2. TÕMBA MAHA SEE, KES EI SOBI RITTA. PÕHJENDA.

      1) Mäger, merilõvi, rott, ahven, siga, lammas.

      2) Kärp, nugis, rebane, hiir, kobras, saarmas, orav.

      3) Hirv, põder, metskits, karu, kass, hunt, ilves.

      4) Koer, sisalik, põder, hunt, kaljukits, pandakaru, ahv.

      5) Kassikakk, sinikaelpart, püü, teder, metsis, rukkirääk, rästas.

      6) Hirv, naarits, metskits, põder, põhjapõder, kaelkirjak, sebra.

      7) Vaal, tuur, angerjas, ogalik, tursk, haug, kilu.

      8) Herlane, mesilane, lutikas, lepatriinu, maipõrnikas, päevakoer, jaaniuss.

      9) Nastik, rästik, kobra, püüton, boa, kuningmadu, konn.

      10) Känguru, elevant, ninasarvik, gasell, metskits, jõehobu, pandakaru.

      V: 1) Ahven, sest ta on ainsana kala. 2) Hiir, kes ei ole ainsana karusloom. 3) Kass, sest ta on ainsana koduloom. 4) Sisalik, sest ta ei ole ainsana neljajalgne ega imetaja.

Скачать книгу