ТОП просматриваемых книг сайта:
Emotsionaalne esmaabi. Guy Winch
Читать онлайн.Название Emotsionaalne esmaabi
Год выпуска 2015
isbn 9789949523733
Автор произведения Guy Winch
Жанр Психотерапия и консультирование
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Pessimistlike stsenaariumide pähetungimist ei õnnestu tõenäoliselt tõkestada, ent parim viis oma hirmudest ja alati halva eeldamisest jagusaamiseks on sihipäraselt visualiseerida edu stsenaariume, mis oleksid ühtaegu mõistlikud ja realistlikud. Kujutledes mõttes, kuidas me tegevust saadab edu, paneme neid eduvõimaluste tekkides paremini tähele ja suudame ära kasutada. Näiteks võiksime endale aru anda, et peol viibivad inimesed võivad olla sõbralikud, avalad ning rõõmuga valmis meiega tutvuma ja vestlema. Isegi kui me ei tutvu uute inimestega, on ju täiesti võimalik, et veedame vägagi kenasti aega paari sellise inimese seltsis, keda me juba tunneme. Õhtu lõpuks võib koguni tekkida plaan nendega lähitulevikus veelgi kohtuda.
Lionelil tuli üle saada arvamusest, et mitte ükski mängija maleklubis pole temaga suhtlemisest huvitatud („Miks nad peaksid tahtma minuga suhelda? Ma olen kaheksakümneaastane!“). Pärast seda kui Stanley Lionelile ära ütles, oli ta äärmiselt tõrges kellelegi teisele lähenema. Kõige tähtsam ülesanne oli panna ta mõistma, et ka tema ise on selle olukorra tekkimises osaline.
„Lionel, te näete asju liiga negatiivselt,“ seletasin ma talle. „Jah, nad ei ole teid oma seltsi kutsunud, aga teie pole neile selleks ka vähimatki võimalust andnud. Nad ei tea teist mitte midagi, ei teie elust ega te mõtetest ja tunnetest.“
„Nii et teie arvate ka, et sel pole mõtet,“ noogutas Lionel.
„Ei, vastupidi. Ma tahan öelda, et asi pole nii lootusetu, nagu tundub, ja teie saate seda olukorda muuta. Laske neil teid tundma õppida. Ajage nendega pisut juttu, visake natuke nalja, kiruge ilma, küsige, mis nad nädalavahetusel tegid. Püüdke paar nädalat nii käituda ja ma kinnitan teile, et nad on hoopis rohkem valmis teiega läbi käima, isegi Stanley.“
Lionelile ei meeldinud üldsegi mõte maleklubi liikmetega vestlust algatada, aga kui ma tuletasin talle meelde ta sõjaväelist kogemust ja kirjeldasin seda ülesannet kui lahingumissiooni, mis tal tuleb täita, jäi ta lõpuks nõusse. Pärast mõnda nädalat juhuslikke jutuajamisi võttis ta südame rindu ja kutsus ühe klubiliikme kohvi jooma. Mitu nädalat hiljem kohtusid nad õhtusöögil. Rääkisin Lionelile, kuidas ma tema saavutusi imetlen. „Ma tean, kui raske oli avaneda ja vestlema hakata, aga mul on tohutult hea meel, et te seda tegite. Ma olen kindel, et sama on võimalik ka teiste klubiliikmetega. Kes teab,“ lisasin ma, „võib-olla joote ühel päeval isegi Stanleyga koos kohvi.“
„Seda ei juhtu,“ ütles Lionel kohe.
„Jälle see negatiivsus,“ hoiatasin mina.
„Seda lihtsalt ei juhtu,“ kordas Lionel.
„Tõesti?“ küsisin. „Miks siis?“
„Stanley on surnud.“
Lionel jutustas, et Stanley oli surnud kahe nädala eest. Tema surm oli ajendanud teisi klubi liikmeid omavahel rohkem rääkima ja üksteisele lähenema. Nad otsustasid minna kuu lõpus Stanley mälestusteenistusele ja siis läks ka Lionel ühes nendega.
Veel üks väärsuhtumine, millega üksildus meid ahistab, on see, et me kaldume eeldama, nagu suhtuksid teised meisse halvemini, kui nad seda tegelikult teevad. Toby, noor hiljuti töö kaotanud mees, langes masendusse, kui pühad saabusid ja healt sõbralt ei tulnudki kutset iga-aastasele jõulupeole (sõber töötas samas firmas edasi). Toby oli veendunud, et sõber ei taha enam temaga tegemist teha sellepärast, et ta on vallandatud. Ma teadsin, et hiljuti oli muutunud Toby meiliaadress (ta oli kasutanud ka isiklikuks kirjavahetuseks töökoha aadressi), ja soovitasin tal vaadata spämmkirjade kausta. Ja ennäe, seal oligi kutse, ning see oli seal juba ammu olnud. Pea kaks nädalat oli Toby tundnud end reedetuna ja kurvastanud sõpruse lõppemise pärast, kuigi tegelikult ei olnud juhtunud midagi (aga kui ta oleks ilma igasuguse seletuseta jätnud sõbra peole minemata, poleks see sõprus võib-olla pikalt enam püsinud).
Üksildus võib panna meid kahtlema sõprade suhtumises meisse, ent alati tuleks oma kahtlusi tasakaalustada meenutustega ühisest minevikust ja koos oldud ajast, mil sõprus tekkis, ning sellest, mis seda aegade jooksul hoidis. See aitab meil end rahustada, et tõenäoliselt on meie sõprussuhted palju püsivamad, kui meie oma üksildusest toituvate hirmude mõjul arvame.
Keskkooliõpetaja Serena, kes oli teinud läbi välise muutuse paksukesest sekspommiks, arvas samuti teadvat, mida teised inimesed mõtlevad ja mida temast tahavad. Ta oli kindel, et kõik talle tähelepanu osutavad mehed teevad seda üksnes tema välimuse pärast ega kavatsegi huvituda tema „tegelikust“ minast. Ta välimus kahtlemata köitis mehi, kuid kindlasti oli neile tähtis ka tema isiksus. Tegelik põhjus, miks enamik mehi teda uuesti kohtama ei kutsunud, oli naise reserveeritud ja kinnine olek.
Paar aastat hiljem kohtas Serena ühel peol juhuslikult meest, kellest ta arvas, et too oli ta ära tõuganud. Naine oli ääretult üllatunud, kui mees teda sõpradele tutvustas: „See on Serena, see kaunitar, kes pärast ainsat kohtamist mind maha jättis.“ Ilmselt oli mees tõlgendanud naise kinnisust huvi puudumisena. Kui Serena oleks olnud usaldavam ja oma huvi välja näidanud, oleks mees teda rõõmuga teistki korda kohtama kutsunud.
Kui me end üksildasena tunneme ja tõrjumist kahtlustame, on meie hirmud mõistetavad, ent kui neile voli anname, juhtubki just see, mida me üritame vältida. Meil tuleb oma sisemisest skeptitsismist võitu saada ning suhtuda usaldavalt nii uutesse inimestesse kui ka neisse, kellega meil juba suhted on.
Kroonilise üksilduse tõttu suhtume endasse kui karmide olude passiivsesse ohvrisse ning tunneme end jõuetuna oma isolatsiooni sotsiaalses, emotsionaalses või intiimsuhete plaanis muutma. Ehkki need tundmused võivad olla väga tugevad, põhinevad need siiski liialdatult negatiivsetel ja pessimistlikel arusaamadel. Alati on võimalus oma olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Tähtis on üritada, kuna igasugune tegutsemine parandab enesetunnet ja muudab meid tuleviku suhtes optimistlikumaks. Lionelil oli toatäis maletajaid, kelle seast uusi sõpru leida ja valida. Serenal oli arvukalt mehi, kes püüdsid tema tähelepanu köita, ja Tobyl hulk inimesi eelmisest töökohast, kes olid huvitatud temaga sõpruse jätkamisest. Kuid üksilduse mõjul hakkasid nad kõik tajuma oma olukorda sellisena, nagu oleks nende võimalused väga piiratud.
1. Vaadake läbi oma telefoninumbrid, meiliaadressid ja sotsiaalmeedia kontaktid ning tehke nimekiri inimestest, keda te peate oma sõbraks või heaks tuttavaks.
2. Märkige iga inimese nime juurde, millal te temaga viimati kohtusite või ühenduses olite, ning koostage koondnimekiri neist inimestest, kellega te pole tükk aega kontaktis olnud.
3. Järjestage nimestik selle alusel, kellega koos te olete kunagi varem ennast kõige paremini tundnud. See ongi järjestus, millises järjekorras peaksite nimekirjas olevate inimestega kontakti võtma. Võtke ühendust vähemalt ühe-kahe inimesega nädalas ja tehke võimaluse korral ettepanek kohtuda.
4. Minge kooskäimisi ja üritusi kajastavatele veebikülgedele ning tutvuge mitmete eri kategooriatega. Näiteks Meetup (meetup.com) on veebikülg, kuhu kogutakse üritusi ühiste huvide, hobide, kirgede või ametitega inimeste jaoks. Isegi kui te ei leia konkreetset kooskäimisvõimalust, mis sobiks teie huvidega, leiab sellistelt võrgulehekülgedelt ideid uuteks tegevusteks või hobideks, mis võiksid teile huvi pakkuda.
5. Määratlege vähemalt kolm tegevust või teemat, millega te võiksite tegelda (näiteks raamatuklubi, täiskasvanute kursused, matka- või jalgrattasõidurühmad). Otsige internetist üles teie elukohale lähimad kooskäimiskohad.
Soojendage oma nimekirja abil üles vanad sõprussuhted ja uurige võimalusi luua uusi.
Doseerimine: viige läbi täielik ravi ja vajadusel korrake, kuni olete oma suhtlemise ja kohtamised taastanud.
Toime: korrigeerib piinarikkaid väärarusaamu ja väldib isetäituvaid ennustusi.
Kasulikud kõrvaltoimed: leevendab