LITMIR.BIZ

      Ennemuiste elanud jõukas taluperemees, kes oma lapsi väga armastanud. Ta tahtnud neid ilma vitsahirmu ja kurja sõnata üles kasvatada. Kõik laste soovid leidnud isa poolt täitmist. Hellitustel polnud üldse piiri. Vanematest lastest kasvanud korralikud inimesed, kuid nooremast pojast ei tahtnud kuidagi asja saada. Küll katsunud isa pojale õpetada üht ja teist ametit, kuid poisil puudunud ametite vastu igasugune huvi ja nende õppimiseks tahtmine.

      Isa mõtelnud ja mõtelnud, mida küll oma noorema pojaga peale hakata. Ilma ametita oleks tal aga pärast isa surma olnud raske läbi saada. Sõbralikult andnud ta pojale nõu küll üht, küll teist ametit õppida, kuid alati vastanud poeg, et see amet teda ei huvita.

      Viimaks suutnud isa pojas siiski huvi äratada sepaameti vastu ning poeg lubanudki sepa juurde õppima minna.

      Isa otsinud ümbruskonnas kõige parema ja osavama sepa üles ning viinud poja selle juurde õppima. Ta teinud kauba kolme aasta peale, kuid nõudnud, et poeg õppides ei tohi vaeva näha. Poiss võinud sepatööd ainult pealt vaadata, ilma et ta ise ühtegi tööd kaasa oleks teinud.