LITMIR.BIZ

Скачать книгу

informeeris väejuhti olukorrast. Olukord ei olnud kiita. Nõukogude pool, mis oli vägesid ilmselt juba nädalaid koondanud, oli tunginud üheksas kohas üle käänulise 1600 kilomeetri pikkuse piiri, mis kaht riiki eraldas, ning andis pealöögi Karjala kannasel. Niukkaneni hinnangul oli sisse tunginud väekontingendi suurus vähemalt kaks miljonit meest, keda toetas vähemalt viis tuhat raskesuurtükki ja mitusada tanki ning ka tuhat lennukit. (Need arvud olid mõnevõrra paigast ära: esmane löögijõud oli nelisada tuhat meest, kaks tuhat tanki, kaks tuhat välisuurtükki ja kakssada lennukit; sõja lõpuks tugevdati kohalolekut märkimisväärselt.) Lisaks Helsingile saabus teateid õhurünnakute kohta ka paljudest teistest Soome linnadest, sealhulgas Viiburist ja Lahtist.

      See polnud veel kõik. Lahingusse astus ka Nõukogude sõjalaevastik, mis ründas ägeda suurtükitulega mitut saart ja rannikukindlust: Kreml kavatses hävitada selle, mida ei õnnestunud läbirääkimistega kätte võita.

      Kui Mannerheim oligi rünnaku ulatusest või tema ees seisvast koletu suurest ülesandest heitunud, siis ei näidanud ta seda välja. Nagu ta märkis, üllatas teda ainult Vene väe hulk keskrindel Laadogast põhja pool, kus oli peale tungimas vähemalt üks terviklik diviis (põhjapoolsemate rinde-eendite kohta tal veel andmeid polnud). Aga ta oli kindel, et sellega on võimalik toime tulla.8

      Järgmiseks külastas Mannerheim president Kalliot, kelle juures ta tühistas oma kõige viimase tagasiastumispalve ja võttis ametlikult üle sõjaväe ülemjuhataja koha, ning naasis siis koju.

      Kuuldused Mannerheimi taas ametisse määramisest levisid kiiresti. Enamikule soomlastest andis see teadmine juba kõik. Tol ööl, kui Helsingi taevas visklesid leegid, kirjutas Elliston vapustavast mõjust, mida Mannerheimi tagasitulek rahvale avaldas: „Helsingi varemete vahel kõndides nägin, kuidas müürilehti [teatega Mannerheimi ametisse nimetamisest] üles pandi. Võin pea anda, et ükski avalik teadaanne pole ühtegi rahvast edukamalt võitlusmeeleollu häälestanud kui uudis Mannerheimi määramisest sõjaväe ülemjuhatajaks.”

      Teine õhurünnak, lühem, kuid hävitavam ja veel suurema arvu lennukitega, algas kell 14.55, kui Helsingi oli just esimesest toibumas. Seekord kandsid Nõukogude lennukid aga ainult lõhke- ja süüteaineid.

      Nagu ka esimese reidi ajal, mis ilmselt oli suunatud äsja avatud Malmi rahvusvahelise lennujaama vastu, jättis „Stalini kotkaste” ründetäpsus taas tublisti soovida. Sihikule võeti Helsingi raudteejaam, kust Paasikivi oli palju kordi tagajärjetutele läbirääkimistele sõitnud, aga tegelikult tabasid pommid vaksaliesist suurt väljakut ja liinibussi, milles õnneks ei viibinud ühtegi reisijat. Foto põlevast bussist on üks ajalukku jäädvustatud kujutistest selle terrorirünnaku kohta, mis järgmisel hommikul maailma ajalehtede esiküljed vallutas.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Eesti keeles: Max Jakobson, Talvesõja diplomaatia, 2004 (toim).

      2

      Uuriva ajakirjanduse, aga ka ilukirjanduse poolest tuntud nädalaleht Collier’s ilmus aastatel 1888–1957. Kõrgajal, Teise maailmasõja päevil, ulatus selle lugejaskond 2,5 miljonini.

      3

      Yrjö-Koskinenile tekitas noot väga suurt tuska, sest ta oli välisministrina 1932. aastal sõlminud kahe riigi vahel vastastikuse mittekallaletungilepingu. Kui sõda oli puhkenud, kasvas tema kimbatus veelgi, sest venelased sulgesid ta koos personaliga Moskva Soome saatkonnas sisuliselt barrikaadide taha ning saatsid alles hiljem rongiga Riiga, kust ta lõpuks Helsingisse tagasi jõudis.

      4

      Lars Rafael Melander (1896–1962) oli Mannerheimi soosik ja kindralstaabi välisosakonna ülem aastatel 1937–1939, enne kui temast sai Talvesõja ajal luurega tegelnud kindralstaabi 2. osakonna juht. Et ta ei tulnud sõjaasjadega toime, tagandati ta sellelt positsioonilt, kuid 1941. aastal sai ta seletamatul kombel uuesti kindralstaabi luureülemaks.

      5

      Üks Nõukogude Liidu mitmekülgsemaid ja soositumaid literaate Nikolai Virta (1906–1976) tõusis esile 1935. aastal romaaniga „Üksindus”, mis Stalinile teadaolevalt väga meeldis. Hiljem kirjutas ta oma sõjakogemuste põhjal ka filmistsenaariume, oli ka üks „Stalingradi lahingu” (1948–1949) käsikirja autoritest.

      6

      „Pystykorva” ehk M/27 oli Soome variant Mossin-Nagant’i standardsest poltlukuga vintpüssist, mille võttis esimesena kasutusele Vene tsaariarmee.

      7

      Tegelikult ei rajatud kaitsevööndit sinna, kuhu Mannerheim oli algul käskinud, vaid Soome staabiülema, kindralmajor Oscar Enckelli 1919. aasta korralduse järgi teisele joonele. Kindlusrajatised ise projekteeris peamiselt kolonelleitnant Johan Fabritius prantslasest majori J. Gros-Coissy abiga.

      8

      See kohtumine Niukkaneniga, kes oli ametlikult Mannerheimi ülemus, võis vabalt olla nende kõige sisukam omavaheline vestlus kogu sõja ajal, kuna nad ei sallinud teineteist. Sestpeale Mannerheim peaaegu ignoreeris kaitseministrit. Ka Mannerheimi mälestustes pole Niukkaneni kordagi mainitud.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wAARCAMgAhYDAREAAhEBAxEB/8QAHwAAAQQCAwEBAAAAAAAAAAAAAAYHCAkFCgIDBAEL/8QAcBAAAQQBAwMCAwQEBwYPCgEdAgEDBAUGAAcRCBIhEzEUIkEJFTJRI0JhcRYkUmKBkaEXM3J3sbYKGDc4OVd2gpKXtcHR1fAZJTRDU1aWorfT4SYnNnWztMIoZXN0h6ayxdLxNWZ4KURHZ4aTlaWn/8QAHgEAAQQDAQEBAAAAAAAAAAAAAAIDBAUBBgcICQr/xAB3EQABAgQDBAQHBwwKDQgGBA8CAQMABBESBQYhBxMiMTJBQlEIFFJhYnHwFSNygYKRoQkzdZKVorGytMHC0RYXNjc4s7XS0+EYJDlDU1VWV3R21OLxGSU0NVSFlPJFZXO2xOQnKERjZISjwyZ3ltVGR2aDpKXj/9oADAMBAAIRAxEAPwDf40QQaIINEEGiCDRBBogg0QQaIINEEGiCDRBBogg0QQaIINEEaHu/Mox6jt8oqMu9q7qbhmr3okrfK5daJ+Pn34TX2vyI6qZRye0glb7kYeunL/ojcfl42pS6LnnPz6uDcOP4wlL9f+sJmEQiJ+X7PZPOt5jl0cDHnnxyi+F+vKfu/Zxpu2/XlWMoqpyWkcUbJEHs8AnPHCL4/p450oUJFAR5wq9KkpdL2+aE9llCzkeN3dPNB5yNKgveojTiNryDThCCqqfyu1f6dIxGRDEMOnJN0VJt4FFbfMnKLjAMVdwbGcLxGVIQfYdClw15kiKUVkwH2cfzbHpchPRjV1zFhcOL5Xslqyi8+eV7lTzrzm0YyOOYe85wty7ogV3S6aJHt2badxfLGMS7Pvj85LG5w+du7l+aLVnBGTDDuccJiUyLhK2nJek82Kpx+a8ca9MnQxHnu3Brw+SVseCwI2JgrQQXZcreLlcKrCMp6VxqU8/NrYsb4Z4khOtKXquxyLlHJCd3g+BHxqqlZQkccN1gWybVbCTpWr3+dY2bEcTA2W2Zaecf3wpvRWlomnUGnLzwuOOPCe3CKnH5rz5558+2pzvP5Kxqtaxy1Ggg0QR53lDsNT7exOVVS4QRT3UlIl4BE/PUpkBJSu6Ipr0fvvJh1tCIxQa3L3fqTn6ov+6Fd/8AYPbrosxKrzfc6nxmz/hvuGrcOBJjz7wQK7Fe0IrZEq96qnHy/reNfLbwqRl3tsmLG0SGJSOHDwFdRUZ74+8vgIG/J+Ddg6TYk26WL4qSCY2LQil7SoXEiFbwlHC4+0/sawrKhx7BczyembsEg0tu9jMyBIuY6H2CDD5toBd35omvO25HyNY9cJiSHcqENBWkObt51GdcW51xVRcL6cK/CcGfmV7km6yyWcea7UvOF8U+IuKvcfp/q/n7aN0CDW3WFDPqRCiEnEsWzV7RMR4b

1

Eesti keeles: Max Jakobson, Talvesõja diplomaatia, 2004 (toim).

2

Uuriva ajakirjanduse, aga ka ilukirjanduse poolest tuntud nädalaleht Collier�

Скачать книгу