LITMIR.BIZ

Скачать книгу

seda näeksid. Kõik kolm silmitsesid seda näljasel pilgul. Rhaegal ajas rohelised tiivad laiali ja vehkis nendega õhus ja Viserioni kael õõtsus Dany käe liikumist jälgides edasi-tagasi nagu pikk hele madu. „Drogon,” ütles Dany vaikselt, „dracarys.” Ja ta viskas lihatüki õhku.

      Drogon liikus kärmemini kui salvav kobra. Tema suust vuhvatas oranž ja helepunane ja must leek, kõrvetades liha mustaks, enne kui see maha langema hakkas. Kui tema teravad mustad hambad selle kinni haarasid, sähvas Rhaegali pea lähemale, nagu kavatseks ta saagi oma venna lõugade vahelt ära napsata, kuid Drogon neelas lihatüki alla ja kriiskas ja väiksemal rohelisel lohel ei jäänud üle muud, kui pettunult sisiseda.

      „Jäta järele, Rhaegal,” ütles Dany pahaselt ja andis lohele laksu vastu pead. „Sa said eelmise tüki. Ma ei salli ahneid lohesid.” Ta naeratas ser Jorahile. „Mul pole enam tarvis neile söepanni kohal liha kõrvetada.”

      „Seda ma näen. Dracarys?”

      Kõik kolm lohet pöörasid seda sõna kuuldes pead ja Viserioni suust vallandus helekollane leegipahvak, mis sundis ser Jorahit kärmelt sammu tagasi astuma. Dany itsitas. „Olge selle sõnaga ettevaatlik, ser, muidu võivad nad teie habeme ära kõrvetada. See tähendab ülemvalüüria keeles „lohetuld”. Ma tahtsin valida käskluse, mida keegi muidu vaevalt ütlema juhtub.”

      Mormont noogutas. „Majesteet,” ütles ta, „kas me saaksime ehk omavahel paar sõna rääkida?”

      „Muidugi. Irri, jäta meid natukeseks üksi.” Dany pani käe Jhiqui paljale õlale ja raputas teise ümmardaja ärkvele. „Sina ka, kullake. Ser Jorahil on tarvis minuga rääkida.”

      „Jah, Khaleesi.” Alasti ja haigutav Jhiqui koperdas koilt maha, paksud mustad juuksed pea ümber sassis. Ta pani kähku riidesse ja väljus koos Irriga, sulgedes ukse enda järel.

      Dany andis ülejäänud soolaliha lohedele, kes selle üle nääklema asusid, ja patsutas voodile enda kõrval. „Istuge, tubli ser, ja rääkige mulle, mis teile muret teeb.”

      „Kolm asja.” Ser Jorah võttis istet. „Belwas Tugev. See Arstan Valgehabe. Ja Illyrio Mopatis, kes nad saatis.”

      Jälle? Dany tõmbas voodivaiba kõrgemale ja sikutas ühe nurga üle õla. „Ja miks siis?”

      „Qarthi sortsid ütlesid sulle, et sind reedetakse kolm korda,” tuletas pagulasrüütel talle meelde, sellal kui Viserion ja Rhaegal teineteist näksama ja küünistama hakkasid.

      „Üks kord vere pärast ja üks kord kulla pärast ja üks kord armastuse pärast.” Need sõnad püsisid Danyl hästi meeles. „Mirri Maz Duur oli esimene.”

      „Mis tähendab, et jäänud on veel kaks reeturit… ja nüüd ilmuvad välja need kaks. Jah, mulle teeb see muret. Ei maksa unustada, et Robert pakkus ülikutiitlit mehele, kes su tapab.”

      Dany kummardus ettepoole ja sakutas Viserioni sabast, et too oma rohelise venna rahule jätaks. Selle liigutuse juures langes voodivaip ta rinnalt alla. Ta haaras selle kähku pihku ja kattis ennast uuesti kinni. „Anastaja on surnud,” ütles ta.

      „Kuid tema poeg valitseb tema asemel.” Ser Jorah vaatas üles ja tema tumedate silmade pilk kohtus Dany omaga. „Kohusetruu poeg tasub oma isa võlad. Ka verevõlad.”

      „See noor Joffrey võib mu surma tahta… kui talle meenub, et ma elus olen. Aga mida on sellel pistmist Belwase ja Arstan Valgehabemega? Vanamees ei kanna isegi mõõka. Sa oled ju seda näinud.”

      „Jah. Ja ma olen näinud, kui osavalt ta oma sauaga ümber käib. Kas mäletad, kuidas ta Qarthis selle mantikori tappis? Sama kergesti oleks ta võinud su kõri lömastada.”

      „Oleks võinud, kuid ta ei teinud seda,” toonitas Dany. „Ta lömastas mürgise mantikori, mis pidi mu tapma. Ta päästis mu elu.”

      „Khaleesi, kas sulle pole mõttesse tulnud, et Valgehabe ja Belwas võisid mõrtsukaga liidus olla? See kõik võis olla vaid salanõu sinu usalduse võitmiseks.”

      Dany naerupahvatuse peale hakkas Drogon sisistama ja Viserion lendas tiivaplagina saatel ümarakna kohale istuma. „See salanõu oli edukas.”

      Pagulasrüütli nägu jäi tõsiseks. „Need on Illyrio laevad, Illyrio kaptenid, Illyrio madrused… ja ka Belwas Tugev ja Arstan teenivad teda, mitte sind.”

      „Magister Illyrio on mind varemgi kaitsnud. Belwas Tugev ütles, et ta nuttis, kui kuulis minu venna surmast.”

      „Jah,” ütles Mormont, „kuid kas ta nuttis taga Viseryst või neid plaane, mida nad olid üheskoos teinud?”

      „Tema plaanid ei pruugi muutuda. Magister Illyrio on Targaryenide koja sõber ja jõukas…”

      „Ta ei sündinud jõukana. Maailmas, mida mina olen näinud, ei saa ükski mees lahkuse läbi jõukaks. Sortsid ütlesid, et teine reetmine saab olema kulla pärast. Kas Illyrio Mopatis armastab midagi rohkem kui kulda?”

      „Oma nahka.” Kajuti teises otsas niheles Drogon rahutult, koon auramas. „Mirri Maz Duur reetis mu. Ma põletasin ta selle eest ära.”

      „Mirri Maz Duur oli sinu võimuses. Pentoses oled sina Illyrio võimuses. Need on erinevad asjad. Ma tunnen magistrit sama hästi kui sina. Ta on salalik ja nutikas mees –”

      „Ma vajan enda ümber nutikaid mehi, kui tahan Raudtrooni endale võita.”

      Ser Jorah mühatas. „See veinikaupmees, kes üritas sind mürgitada, oli ka nutikas mees. Nutikad mehed hauvad auahneid plaane.”

      Dany tõmbas jalad teki all konksu. „Sina kaitsed mind. Sina ja mu ratsavennad.”

      „Neli meest? Khaleesi, sa arvad, et tunned Illyrio Mopatist väga hästi. Ometi tahad sa ennast ümbritseda meestega, keda sa ei tunne, nagu see täispuhutud eunuhh ja maailma vanim kannupoiss. Tuleta meelde Pyat Preed ja Xaro Xhoan Daxost.”

      Ta soovib head, manitses Dany ennast. Ta teeb kõike seda armastuse pärast. „Mulle näib, et kuninganna, kes kedagi ei usalda, on sama rumal kui kuninganna, kes usaldab kõiki. Ma mõistan, et iga mees, kelle ma oma teenistusse võtan, kujutab endast ohtu, aga kuidas ma saan Seitse Kuningriiki tagasi võita, kui ma neid ohte väldin? Kas ma pean Westerose vallutama ühe pagulasrüütli ja kolme dothraki ratsavenna abil?”

      Rüütel ajas lõua jonnakalt ette. „Ma ei salga, et sinu tee on ohtlik. Aga kui sa pimesi usaldad iga valetajat ja salasepitsejat, kes su teele satub, siis lõpetad sa samamoodi nagu su vennad.”

      Mehe kangekaelsus ajas Dany vihale. Ta kohtleb mind nagu last. „Belwas Tugev ei saanud endale ise hommikusöökigi hangitud. Ja mida on Arstan Valgehabe mulle valetanud?”

      „Ta ei ole see, keda ta teeskleb. Ta räägib sinuga julgemalt kui ükski kannupoiss eales söandaks.”

      „Ta rääkis avameelselt minu käsul. Ta tundis minu venda.”

      „Teda tundsid väga paljud mehed. Majesteet, Westerosel istub Valvkonna ülempealik trooninõukogus ja teenib kuningat nii oma mõistuse kui mõõgaga. Kui ma olen su Kaitskonna esimene rüütel, siis palun kuula mind ära. Ma tahan sulle tutvustada ühte plaani.”

      „Millist plaani? Räägi mulle.”

      „Illyrio Mopatis tahab, et sa oleksid jälle Pentoses tema katuse all. Hüva, eks mine tema juurde… aga omal ajal, ja mitte üksi. Vaatame õige, kui ustavad ja kuulekad need sinu uued alamad tegelikult on. Käsi Groleol võtta kurss Orjalaevade lahele.”

      Need sõnad äratasid Danys vastumeelsust. Kõik see, mida ta oli varem kuulnud inimturgude kohta suurtes orjalinnades nagu Yunkai, Meereen ja Astapor, oli jube ja hirmutav. „Mispärast ma peaksin Orjalaevade lahte minema?”

      „Sõjaväe pärast,” vastas ser Jorah. „Kui Belwas Tugev sulle nii meeldib, siis võid sa Meereeni võitlusareenidelt vabaks osta sadu temasuguseid… kuid mina võtaksin suuna hoopis Astaporile. Sealt saad sa osta Rikkumatuid.”

      „Neid orje,

Скачать книгу