Aja jälg kivis. Hispaania - Helgi Erilaid

Скачать книгу

stiilides, mida on küll raske uskuda. Vahest puudutab see 50 ruumi, mis on lossi külastajatele avatud ja küllap ühendab neid kõiki ikka klassikaline kuninglik stiil.

      Arvud on kõnekad nagu alati.

      Madridi kuningapalees on 870 akent, 240 rõdu, 44 trepikomplekti ja 110 ust. Nii et teenijarahval ja koristajatel siin igav ei hakka. Mõned saalid olevat sama suured kui tenniseväljak, seinu ehivad vanade ja uuemate meistrite gobeläänid ja võrratud freskod või siis hõbedaga ääristatud punane samet. Rokokoostiilis pronksskulptuurid, Hiina portselan, erinevate ajastute mööbel. Kuninglik stiil!

      Palacio Reali rokokoolaadis troonisaalis on tänaseni kuningas Carlos III ajast, siis 18. sajandi teisest poolest, pärit sisustus. Saali seinu katab punane samet, sama toon valitseb tohutute põrandavaipade kaunites ornamentides. Ikka punane ja kuld. Kaks pidulikku troonitooli pjedestaalil baldahhiini all, nendeni viib neli madalat punase sametiga kaetud ja kullaga ääristatud astet. Pronkslõvid valvamas kahel pool troonipjedestaali ning trooni kohal seinal Hispaania kuningakoja punakuldne vapp. Salon del Trono suured kuldraamides seinapeeglid on valmistatud kuninglikus klaasivabrikus, seinte ääres seisab vägevate kuldsete küünlajalgadega 18. sajandi laudu, ülalt ripub alla määratu sädelev kroonlühter ja kuldsete ornamentide ning skulptuuridega piiratud lage katab meister Tiepolo fresko, millel on näha nii Olümpose jumalaid, Hispaania kuningaid kui ka maid, mida Hispaania koloniaalimpeerium kunagi valitses.

      Niisiis peaks troonisaal andma ettekujutuse ühe võimsa riigi tähtsast ja väärikast kuningast.

      Lossi põhikorrusel on kuninglik raamatukogu, kus hoitakse alal Hispaania kuningakoja sajanditevanuseid trükiseid ja käsikirju. Siin on eriti väärtuslikke ajaloolisi esemeid alates kas või Kastiilia Isabella tundideraamatust. Niimoodi kutsuti keskajal tavaliselt ladinakeelseid religioosseid, rikkalikult kaunistatud käsikirjalisi palveraamatuid, mis on äärmiselt unikaalsed, sest igast tundideraamatust on ju olemas vaid üksainus eksemplar. Sisult olid need enam-vähem sarnased – sobivate ilustustega religioossed tekstid, palved ja psalmid. Mõned raamatud olid päris lihtsad ja tagasihoidlike kaunistustega, kuid rikastele aadlikele kuulunud tundideraamatutes leidus ka eriti uhkeid, kullaga ehitud värvilisi leheküljesuurusi miniatuure.

      Madridi kuningalossi raamatukogu harulduste seas leidub ka Hispaania impeeriumi aegseid vanu maakaarte. Imekaunid on oma ajast jutustavad rikkalikud raamatuköited.

      Sammassaalist läbi portselanitoa banketile

      Vägev marmorist peatrepp oma 72 astmega juhib põhikorruselt üles. Tiepolo freskoga vahtkonnaruumi kõrval on Salon de Columnas – sammassaal. 19. sajandil võeti lossis kasutusele ülipidulik söögisaal, seni korraldati kuninglikke bankette, vastuvõtte ja pidulikke riigitoiminguid ikka sammassaalis. Siin leidub 16. sajandi pronkskujusid ja Rooma imperaatorite büste, seintel Raphaeli jooniste järgi valmistatud viis gobelääni apostlite tegudest. Sambaid on muidugi ka.

      Sammashallist ja trooniruumist edasi astuvale külastajale avanevad kuningas Carlos III eraruumid, millele on antud nende originaalse sisustaja Gasparini nimi. Oma üksildasi eineid nautis Carlos III Gasparini saalis, sest kuningannal oli oma söögisaal. Gasparini nime kandvas maalitud laega eesruumis – Antecámara de Gasparini – võib vaadelda nelja Goya maali kuningas Carlos IV-st ja kuninganna María Luisast. Järgneb Camara de Gasparini, kuninga rõivastusruum. Siin toimunud tseremoonial viibisid tavaliselt ka õukondlased ja see on ainus ruum, kus on praeguseni alles rokokoostiilis originaalkujundus – kipskrohvist kaunistused laes ja tikitud siidiga kaetud seinad.

      Päris võrratu tundub aga olevat lossi portselanituba, mille seinad ja lagi kaeti Carlos III käsul Buen Retiro töökojas valmistatud kuningliku portselaniga. Valged portselanist keerubid ja maskid rohelisest portselanist vanikute, lehtede ja viinamarjakobarate keskel moodustavad nii seintel kui ka laes armsaid põimunud kujundeid, mis hiigelpeeglites muinasjutuliselt mitmekordistuvad.

      Ilmatu suur kuninglik söögi- ja banketisaal kujundati 1879. See on uskumatult rikkalikult sisustatud ruum, kus kulda pole kokku hoitud. Ornamentidega kaunistatud kuldplaadid ehivad seinu ja lagesid ning raamivad maale, freskosid ja Hollandi gobelääne, laest ripub alla sädelevaid kroonlühtreid, kõikjal on kalleid vaase ja tikitud eesriideid. Ühest ruumi otsast teise ulatub määratu laud, mille taha mahub pidulikel õhtusöökidel 160 külalist. Lauda katvale lumivalgele linale ilmub banketiõhtutel kogu kuninglik toredus – lauahõbe, portselan ja kristall.

      Mitte igas Euroopa kuningalossis pole kuninglikku apteeki. Madridi lossis on. Selle sisustas Felipe II juba 1594. aastal.

      Apteegis on mitu väikest ruumi, seinariiulites kaunistatud siltidega looduslike ravimite laekad ning spetsiaalselt kuningliku apteegi jaoks valmistatud keraamilised rohupurgid ja pudelid. Kulda on jätkunud ka nende ruumide kaunistamiseks. Siinses farmaatsiamuuseumis hoitakse alal sajandite jooksul Hispaania kuningliku perekonna liikmetele määratud ravimite retsepte.

      „Karl V Mühlbergi lahingus”

      Hispaania kuningakoja relvade ja raudrüüde kollektsiooni peetakse maailma väärikaimaks. Siin leidub ajaloolisi relvi ja kuninglikke raudrüüsid juba 15. sajandist. Osa raudrüüdes kuningaid istub raudrüüdega kaetud hobuste seljas ja on päris uskumatu, et elus hobune sellise koletu rauakoorma all kokku ei langenud. Üks, ka kunstilises mõttes kõige väärtuslikumaid ajaloolisi esemeid on Carlos I täisrelvis raudrüü, mida monarh kandis Mühlbergi lahingus. Tegemist oli järjekordse ususõjaga aastal 1548 ning Hispaania sõjavägi, mida juhtisid kuningas Carlos I ja Alba hertsog, tegi Elbe jõe ääres peetud lahingus saksa protestantide väed pihuks ja põrmuks.

      Kohe pärast seda ajalukku läinud võitu maalis Tizian kuninga kuulsa ratsaportree „Karl V Mühlbergi lahingus”, mis on välja pandud siinsamas Madridis Prado hiigelmuuseumis.

      Kuningas istub Tiziani maalil oma tulisel mustal ratsul, pikk oda käes. Mühlbergi lahing võideti varahommikusel ajal, kui vaenlane rünnakut oodata ei osanud, ja tundub, et just seda hetke on kujutatud ka maalil. Päevavalgus alles hakkab tumeda öötaeva üle valitsema. Taustal on rahulik maastik ja Elbe jõe sinakas lint, kaunis must hobune on kaetud maheda roospunase vaibaga – puha lainelised servad ja tupsud – ning hobuse pead ja ka kuninga raudkiivrit ehivad suured ja uhked roospunased suletutid.

      Väärikas habemik kuningas istub oma säravas raudrüüs sirgelt, paremas käes pikk oda, vasak hoiab ratsmeid. Üle raudturvises kuningliku rinna on seotud lai roospunane lint. Tiziani kaunis, sügav punane.

      Kunstitundjad on leidnud selles ratsaportrees mõndagi ühist Rooma imperaatorite, eriti Marcus Aureliusega. Ja on muudki sümboolset, kas või viiteid renessansiaja Kristuse sõduritele ja uuele, kristlikule Herculesele, kes võidab kõik oma vaenlased.

      Karl V ratsaportree kuulub Tiziani kuulsaimate teoste hulka. Ja kuninga ajalooline raudrüü on Hispaania kuningapalee relvade ja raudrüüde kollektsioonis uutele põlvedele vaatamiseks väljas. Palacio Realis on hulk maailmakuulsat kunsti – Velázqueze, Tiepolo, Gasparini, Caravaggio ja Goya maale, kauneid vanu gobelääne, portselani, mööblit – nii et igat sorti ülistusnimede seas on paleed kutsutud ka üheks Euroopa tähtsaimaks muuseumiks.

      Lossi viimane elanik

      Kuni aastani 1931 elasid selles hiiglaslikus muuseumis Hispaania kuningad, viimasena Alfonso XIII, kes tuli ilmale pärast oma isa, Alfonso XII surma ning kuulutati lausa sünnihetkel kuningaks. Tema valitsemisaeg oli 1886–1931. Kuni noore kuninga 16. eluaastani valitses regendina tema ema, kuninganna Maria Christina.

      Alfonso XIII elus oli mõndagi tähelepanuväärset. Prantsuse ajaleht „Le Figaro” kirjutas 1901. aastal, et noor Hispaania kuningas on kõige õnnelikum ja kõige armastatum valitseja maailmas. Esimese maailmasõja ajal jäi Hispaania neutraalseks riigiks, kui aga pärast keerulisi poliitilisi afääre 1931. aastal Teine Hispaania Vabariik välja kuulutati, sõitis Alfonso XIII Rooma. Oma riigi troonist ta siiski ei loobunud. Algas Hispaania kodusõda ja on teada, et septembris 1936 teatas kindral Franco Alfonso XIII-le, et hispaania natsionalistid teda kuningana ei tunnusta.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст

Скачать книгу