Maalehe maasikaraamat - Väino Eskla

Скачать книгу

Eriti sobivad varajased sordid Lõuna-Eestisse, sest nende kasvatamisega saab seal niigi varajast saaki veelgi varasemaks muuta. Põhja-Eestis varajaste sortidega suurt ei võida, sest saagiperiood langeb Lõuna-Eesti maasika tippajale. Põhja-Eestis oleks kaubanduslikul eesmärgil kasulikum kasvatada hiliseid sorte, sest ka hilise maasika hind on kõrge.

      Meie katsetuste, aga ka tootjate tähelepanekute põhjal on puuviljanduskomisjon koostanud Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistu. Iga paari aasta järel vaadatakse nimekiri kriitiliselt üle ning täiendatakse uute ja paremate omadustega sortidega.Vanad, oma aja ära elanud või mõne olulise puudusega sordid arvatakse sortimendist välja. Uued sordid lähevad esialgu nimekirja perspektiivsortidena. Järgneval nimekirja korrigeerimisel võetakse nad nimekirja juba kas äriaia, äri- ja koduaia või koduaia sortidena. Sordid, mis perspektiivsordina komisjoni lootusi ei ole õigustanud, võetakse sortimendist välja. Kõige kindlam on valida kasvatatavad sordid soovitussortimendist. Kui tootja leiab kasvatamiseks sobiva sordi puukooli kataloogist, ka välispuukoolist, on see algul kindlasti riskiga seotud. Hea on, kui valik osutub õigeks ja kasvatamine õnnestub, kuid võib juhtuda, et mujal palju kiidetud sort ei taha meie kliimaoludes edeneda.

      Puuviljanduskomisjoni soovitusel on Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimekirjas 2010. aasta seisuga maasikasordid ‘Bounty’, ‘Honeoye’, ‘Florence’, ‘Induka’, ‘Jonsok’,‘Polka’,‘Senga Sengana’,‘Sonata’ ja ‘Venta’.

      Sordinimistu on taas korrigeerimisel ning avaldatakse 2013. aastal uuendatud kujul. Muudatuste kohta saab infot Internetist aadressil www.aiandusliit.ee.

      KÜSI ASJATUNDJALT NÕU …

      Algajal maasikakasvatajal tasub enne istandiku rajamist kindlasti nõu küsida suurematelt tootjatelt, kellel on juba pikemaajalised kogemused:

      • Valdis Kaskema Nõo vallas Tartumaal (www.eestimaasikas.ee)

      • Tõnu Oksa Marjamaa talu Tartumaal (www.marjamaatalu.ee)

      • Raja talu Saue vallas Harjumaal (www.maasikad.net)

      Kuna (mikro)kliimaolud on Eesti väiksusest hoolimata üsna erinevad, tuleb neid sordivalikul kindlasti arvestada (mulla lõimis, maa reljeef, niiskusolud jm).

      Järgnevalt kirjeldame nii soovitusnimistus olevaid sorte kui ka neid, mis meie seniste ja ka käimasolevate katsete põhjal Eestis kasvatamiseks üldiselt sobivad, kuid pole soovitussortide hulka arvatud kas mõne olulise puuduse või liiga lühiajalise katsetuse tõttu.

      Kuna uusi maasika kui lühiajalise kultuuri sorte aretatakse kiiresti juurde, siis võib siinne sortiment juba mõne aasta pärast muutunud olla. Seepärast on kasvatajal otstarbekas heita aeg-ajalt pilk Internetiaadressile www.aiatark.ee, kust saab sortide kohta täiendavat teavet.

      Sordikirjeldused on rühmitatud viljade valmimise järjekorras, alustades varajastest ja lõpetades hilisemate sortidega. Rühmades on sordid tähestikulises järjestuses. Praegustel andmetel on Eestis varaseima valmimisajaga sort ‘Emily’, hiliseimad aga ‘Judibell’ ja ‘Malwina’. Viimased alustavad valmimist alles siis, kui varasemate saak on juba korjatud.

      SORTIDE KESKMISI VALMIMISAJA ARVESTAMINE

      • varajane juuni III dekaadist alates

      • varasepoolne juuni viimasest viispäevakust alates

      • keskvalmiv juuli I dekaadist alates

      • hilisepoolne juuli 2. viispäevakust alates

      • hiline umbes kolm päeva pärast hilisepoolset

      Tegelikult erineb sortide valmimisaeg nii aastati kui ka piirkonniti.

      VARAJASED SORDID

      ‘Chambly’ ‘Emily’ ‘Clery’ ‘Honeoye’ (soovitussort 2010) ‘Darselect’ ‘Rumba’ ‘Delia’ ‘Sürprise des Halles’ ‘Dukat’

      VARASEPOOLSED SORDID

      ‘Blink’ ‘Kent’ ‘Helean’ ‘Korona’ ‘Induka’ (soovitussort 2010) ‘Polka’ (soovitussort 2010) ‘Iris’ ‘Vantage’ ‘Jonsok’ (soovitussort 2010) ‘Venta’ (soovitussort 2010)

      KESKVALMIVAD SORDID

      ‘Dange’ ‘Redcoat’ ‘Elsanta’ ‘Sallybright’ ‘Gudleif ’ ‘Sonata’ (soovitussort 2010) ‘Lucy’ ‘Tenira’ ‘Marmolada’

      HILISEPOOLSED JA HILISED SORDID

      ‘Bounty’ (soovitussort 2010) ‘Malwina’ ‘Dania’ ‘Nida’ ‘Elegance’ ‘Pandora’ ‘Fenella’ ‘Pegasus’ ‘Florence’ (soovitussort 2010) ‘Redgauntlet’ ‘Harmonie’ ‘Salsa’ ‘Hiku’ ‘Senga Sengana’ (soovitussort 2010) ‘Judibell’ ‘Stolo’

      TAASVILJUVAD EHK REMONTANTSORDID

      ‘Ostara’ ‘Selva’ ‘Rapella’ ‘Tango’

      Varajased sordid

      ‘Chambly’

      Aretanud Shahrokh Khenizadeh Kanadas Quebecis (Agriculture Agri-Food) 1982. aastal sortide ‘Sparkle’ ja ‘Honeoye’ ristamisel.

      VILJAD sügavpunased, läikivad, keskmise suurusega, koonilised, valkja kaelaga, Tupplehed tagasikäändunud ja hea käitlemiskindlusega. Viljaliha punane, tihe, väga hea maitsega, sisaldab 5,2 % suhkruid, 1,3 % happeid ja 67 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, suhteliselt hõreda tumerohelise lehestikuga. Lehekeste servad veidi ülespoole rulluvad. ‘Chambly’ on keskmise saagikusega ja üsna talvekindel.

      HAIGUSED. Suhteliselt vastupidav lehti kahjustavatele seenhaigustele.

      ‘Clery’

      Aretatud Itaalias Consortzio Italiano Vivasti’s. Polli aiandusuuringute keskuses sordiuurimises alates 2010. aastast.

      VILJAD erepunased, suured, ühtlased koonilised, hea käitlemiskindlusega. Viljaliha punakasroosa, tihe, väga hea maitsega. PUHMIK keskmise kasvutugevusega, kirjanduse andmetel on õied kevadistele öökülmadele hea vastupidavusega.‘Clery’ on saagikas, siiani on talveoludele hästi vastu pidanud.

      HAIGUSED. Hea vastupidavusega hahkhallitusele. Kirjanduse andmetel on vastupidav ka juurehaigustele ja lehti kahjustavatele seenhaigustele.

      KASVUOLUD. Sobib kasvatada ka rasketel muldadel ning tunnelis ja kasvuhoones (kasvab hästi ka nõrgema valguse ja madalama temperatuuri juures).

      ‘Darselect’

      Aretanud Hubert Darbonne Prantsusmaal (S. C. Darbonne, Milli La Foret) 1989. aastal sortide ‘Elsanta’ ja ‘Parker’ ristamisel. Pollis sordiuurimises 2010. aastast.

      VILJAD suured, telliskivipunased, läiketa, koonilised, väga hea käitlemiskindlusega. Tupplehed suured ja tugevalt viljale kinnitunud. Viljaliha keskmise tihedusega, nõrgalt ebaühtlase punase värvusega, meeldiva maitsega, sisaldab 5,7 % suhkruid, 0,9 % happeid ja 74 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. Mujal tehtud uurimistes rõhutatakse selle sordi head maitset ja tugevat aroomi. PUHMIK jõulise kasvuga, üsna tiheda keskmise kuni tumerohelise läikiva lehestikuga.‘Darselect’ on küllaltki lühikese saagiperioodiga. Esialgsetel andmetel talvekindel ja üsna hea saagikusega. Soomes on valminud samal ajal kui ‘Honeoye’, sobib ajatamiseks ja kasvuhoones kasvatamiseks (talub temperatuuri kõikumisi). Sordilt on saadud Soome suurimad viljad.

      HAIGUSED JA KAHJURID. Suhteliselt vastupidav hahkhallitusele

Скачать книгу