LITMIR.BIZ

Скачать книгу

ja võtab välja paki kondoome. Ta puurib mind pilguga.

      „Ole valmis,” pomiseb ta. „Kas sa tahad, et ma lasen aknakatted alla?“

      „Mul ükskõik,” sosistan ma. „Kuidas selle ühes voodis magamisega siis õieti on?“

      „Kes ütles, et me siin magame?” pomiseb ta õrnalt.

      „Oh.” Püha põrgu.

      Ta astub aeglaselt minu poole. Enesekindel, seksikas, silmad hiilgamas, ja mu süda hakkab peksma. Veri pumpab mu kehas. Iha, tugev ja kuum, ujutab mu üle. Ta seisab mu ees, vaadates mulle silma. Ta on nii pagana kuum.

      „Võtame selle jaki ära, eks?” ütleb ta leebel toonil, võtab revääridest kinni ja libistab jaki mu õlgadelt maha. Ta paneb selle toolile.

      „Kas sul on üldse aimu, kui palju ma sind tahan, Ana Steele?” lisab ta mu lõuga silitades.

      Mu sügavaima, pimedaima koha lihased tõmbuvad kõige hõrgumal kombel kokku. See valu on nii magus ja terav, et tahaksin silmad sulgeda, ent olen hüpnotiseeritud ta pilgust, mis tuliselt minu silmades püsib. Ta kummardub ja suudleb mind. Ta huuled on nõudlikud, kindlad ja hellad, kui ta need aeglaselt minu omadele surub. Ta hakkab mu särki lahti nööpima, kattes sulgkergete suudlustega mu lõua ja suunurgad. Aeglaselt tõmbab ta mul pluusi üle pea ja laseb põrandale kukkuda. Ta astub tagasi ja vaatab mind ainiti. Mul on seljas helesinine suurepäraselt istuv sinine pitsrinnahoidja. Tänu taevale.

      „Oh, Ana,” ütleb ta tasa. „Sul on maailma kõige ilusam nahk, kahvatu ja veatu. Ma tahaksin suudelda igat sentimeetrit sellest.“

      Ma punastan. Taevakene … Mis mõttes talle armatsemine ei meeldi? Ma teen kõik, mida ta tahab. Ta võtab mu juuksekummi juuste ümbert ära ja tõmbab sügavalt hinge, kui mu juuksed kosena õlgadele langevad.

      „Mulle meeldivad brünetid,” pomiseb ta, mõlemad käed mu juustes, hoidmas mu pead paigal. Ta suudlus on nõudlik, ta keel ja huuled suruvad õrnalt minu keelt ja huuli. Ma oigan ja mu keel kohtub ebalevalt tema omaga. Ta paneb käed mu ümber ja tõmbab mind kõvasti pigistades enda vastu. Üks ta käsi jääb mu juustesse ja teine rändab mööda mu selgroogu vöökohani välja ning allapoole. Ta käsi liigub mu tagumikule ja ta pigistab seda õrnalt. Ta hoiab mind oma puusade vastas ja ma tunnen ta erektsiooni.

      Ma oigan veel kord otse ta suhu. Ma ei suuda enam endas hoida neid mäslevaid tundeid – või on need hormoonid, mis mu kehas ringi tormavad. Ma tahan teda nii väga. Ma võtan kinni ta käsivartest ja tunnen ta lihaseid. Ta on üllatavalt tugev … lihaseline. Kõhklevalt liiguvad mu käed ta näole ja juustesse. Need on nii pehmed ja sassis. Ma tõmban teda õrnalt juustest, ja ta oigab. Ta lükkab mind voodi poole, kuni tunnen, et see on põlvede taga. Ootan, et ta lükkab mu voodile pikali, aga ta ei tee seda. Ta laseb mu lahti ja põlvitab äkki. Ta haarab mõlema käega mul puusade ümbert kinni ja puudutab keelega mu naba, seejärel naksab mu puusakonti ning suundub üle mu kõhu teise puusakondi juurde.

      „Aaa,” oigan ma.

      Näha teda põlvili enda ees, tunda endal tema suud on nii ootamatu, nii kuum. Mu käed on ta juustes, ma sikutan neid õrnalt, püüdes vaigistada oma liiga valju hingamist. Ta vaatab üles minu poole läbi oma võimatult pikkade ripsmete, silmad põletavalt suitsuhallid. Ta käed liiguvad ülespoole ja teevad lahti mu püksinööbi, ning ta avab luku. Ta ei pööra minult silmi, ja ta käed liiguvad mu püksivärvli alla tahapoole. Need libisevad aeglaselt mu tagumikult reitele, lükates teksased alla. Ma ei suuda mujale vaadata. Ta peatub ja limpsab huuli, kaotamata silmsidet. Ta kummardub ettepoole ning ta nina jääb mu häbemele. Ma tunnen teda. Seal.

      „Sa lõhnad nii hästi,” pomiseb ta ja sulgeb silmad, näol ehe nauding. Ta kergitab end natuke, tõmbab katte voodilt maha, siis lükkab mind õrnalt, nii et ma kukun madratsile.

      Ikka veel põlvitades haarab ta mul jalgadest kinni ja tõmbab jalast mu Converse‘i kingad ning sokid. Ma tõusen küünarnukkidele, et näha, mida ta teeb. Ma hingeldan … sest tahan teda. Ta võtab mul kandadest kinni ja pigistab kergelt mu pöida. See on peaaegu valus, aga ma tunnen selle mõju oma roietes. Ma ahmin õhku. Mulle otsa vaadates tõmbab ta keelega üle mu pöia ja puudutab seda hammastega. Ma oigan … kuidas saab see tunda olla seal? Ma kukun ägades selili voodile. Ma kuulen tema tasast naeru.

      „Oh, Ana, mida ma sinuga teeksin,” sosistab ta. Ta võtab ära mu teise kinga ja soki, tõuseb siis püsti ja võtab mul teksased jalast päris ära. Ma laman ta voodil, seljas ainult rinnahoidja ja aluspüksid, ja ta silmitseb mind.

      „Te olete väga kaunis, Anastasia Steele. Ma ei suuda ära oodata, kuni ma teie sisse pääsen.”

      Püha jumal. Tema sõnad. Ta on nii võrgutav. Ta teeb mu hingetuks.

      „Näita mulle, kuidas sa endale naudingut valmistad.“

      Mida? Ma põrnitsen teda.

      „Ära ole häbelik, Ana, näita mulle,” sosistab ta.

      Ma raputan pead.

      „Ma ei saa aru, millest sa räägid.” Mu hääl on kähe. Ma vaevalt märkan seda, olles ihast pimestatud.

      „Kuidas sa rahulduse saad? Ma tahan näha.“

      Ma raputan pead.

      „Ma ei saagi,” pomisen ma. Ta kergitab kulme, hetkeks hämmastunud, ja ta silmad tumenevad, ning ta raputab uskumatult pead.

      „Hästi, vaatame, mida meil selles suhtes teha annab.” Ta hääl on vaikne, ent selles on väljakutset ning oivalist himurat ohtlikkust. Ta avab püksinööbid ja tõmbab teksased aeglaselt alla, pilk kogu aeg minul. Ta kummardab üle minu ja mul randmetest kinni haarates tõmbab mu jalad kiiresti laiali ja ronib nende vahele voodisse. Ta on nüüd minu kohal. Ma vingerdan suurest ihast.

      „Ole paigal,” pomiseb ta, kummardab alla ja suudleb mu reie sisekülge, liikudes suudlustega ülespoole, aluspükste õhukesele pitsile.

      Oh … Ma ei suuda paigal püsida. Miks ma ei või liigutada? Ma väänlen ta all.

      „Me peame su paigalolemist harjutama, kallis.” Ta liigub suudlustega üle mu kõhu ja surub keele mu nabasse. Ikka ülespoole suundudes katab ta suudlustega mu ülakeha. Mu nahk lõõmab. Ma olen õhevil, mul on korraga liiga kuum ja liiga külm, ning ma küünistan lina enda all. Ta heidab mu kõrvale ja ta käed liiguvad mu puusale, edasi vöökohale ja sealt rinnale. Ta vaatab mind üksisilmi ning ta ilmest ei saa midagi välja lugeda. Ta võtab ühe mu rinna õrnalt pihku.

      „Sa sobid mu pihku ideaalselt, Anastasia,” pomiseb ta ning pistab nimetissõrme mu rinnahoidjasse ja tõmbab selle õrnalt alla, vabastades rinna, aga kausikese alumine traat ja kangas tõstavad selle jälle üles. Ta sõrm liigub mu teise rinna juurde ja kordab sedasama. Mu rinnad paisuvad ja rinnanibud kõvenevad ta ainitise pilgu all. Ma olen oma rinnahoidja kammitsas.

      „Väga kena,” sosistab ta tunnustavalt ja mu nibud kõvenevad veelgi.

      Ta puhub väga õrnalt ühele neist ja ta käsi liigub teise rinna juurde ning pöial rullib nibu, seda venitades. Ma oigan, tundes häbemetipus magusust. Ma olen nii märg. Oh palun, anun ma sisemiselt, ja mu sõrmed pigistavad lina üha kõvemini. Ta huuled on mu teise nibu lähedal ja kui ta seda sikutab, tõmbun ma krampi.

      „Vaatame, kas sa saad niimoodi orgasmi,” sosistab ta, jätkates oma aeglast sensuaalset rünnakut. Mu nibud on ta nobedate ägedate sõrmede ja huulte meelevallas ning kõik mu närvilõpmed on põlema süüdatud ja terve mu keha halab magusas agoonias. Ta lihtsalt ei jäta järele.

      „Oh … palun,” anun ma, heites pea selga, suu lahti, ning ma oigan ja mu jalad jäigastuvad. Püha taevas, mis minuga toimub?

      „Lase minna, kallis,” pomiseb ta. Mu nibu on ta hammaste vahel ning ta pöial ja sõrm tirivad kõvasti, ja ma kukun ta käte vahel kokku, nii et mu keha tõmbleb ja laguneb tuhandeks tükiks. Ta suudleb mind sügavalt ja ta keel mu suus summutab mu karjed.

      Oh taevas. See oli vapustav. Müüd ma tean, miks seksimisest nii suurt numbrit tehakse. Ta vaatab

Скачать книгу