Tõrjutud mälestused - Imbi Paju

Скачать книгу

ühendusteed Põhjaja Lõuna-Eesti vahel. Soomusrongid suunati nüüd Tartu peale. Ootamatu löögiga tungiti Punaarmee tagalasse ja paisati segamini kõik Tartu ja Tapa vahel paiknevad väeosad.

      Soomusrongidega liitusid ka leitnant Julius Kuperjanov ja tema partisanid, kelle hulgas oli ka minu vanaonu, tollal 18-aastane veltveebel Leonhard Martinson, et vabastada oma kodulinn Tartu.

      Foto keskel on minu isa onu Leonhard Martinson, kes saadeti Venemaale vangilaagrisse 1944. aastal, kohe pärast seda, kui Nõukogude Liit oli Eesti teist korda okupeerinud. 1957 pääses ta laagrist vabaks, olles ainuke Süvalepa külast pärit mees, kes laagris ellu jäi. Kuid sealse raske töö ja nälja tõttu kaotas ta tervise ja suri 1963. aastal

      Alanud sõjas ei jäänud Eesti üksi. Nõukogude Venemaa laienemine ei sobinud Inglismaa plaanidega ja britid saatsid eestlastele appi oma laevastiku. Eesti saavutas nüüd tänu inglastele Läänemerel täieliku ülemvõimu. Eestlaste võitlus äratas vastukaja ja appi tulid Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud. Ameeriklased saatsid Tallinna sadamasse kolme miljoni dollari eest sõjavarustust ja toiduaineid.

      Eesti Kommunistliku Partei juht Viktor Kingissepp püüdis anda hävitavat hinnangut Eesti kodanlaste ja n. – ö. interventide tegevusele. Ta kirjutas 1919. aastal kommunistlikus põrandaaluses trükikojas lendlehe “Wilsoni heeringad”.

      “Ameerika aitab meid! Inglismaa aitab meid! Vägevad liitlased aitavad meid!” Nii löövad kodanlikud kelmid lokku ja koguvad rahvast sõtta punase Venemaa vastu. Ja nad on “meid” aidanud. Nad on sõjamoona saatnud, nad on aga ka heeringat ja vilja saatnud. Muidugi mitte muidu, vaid “õiglase” turuhinnaga! Aga selle eest on Eesti valgevägi pidanud võitlema. Selle eest on sunniviisil valgeväkke mobiliseeritud Eesti töörahva pojad pidanud oma verd valama, oma proletaarsete kätega proletaarset revolutsiooni kägistama! Wilson vahetab oma heeringad aurava inimvere vastu! Rõõmustage emadlapsed! Rõõmustage lapsed-vaeslapsed! See on teie meeste veri, see on Ameerika onu saiakakk. /-/ Närige Wilsoni heeringat, Eesti proletariaadi lapsed! Aga iga suutäiega sööge enesesse ka piirita viha ja põlgust nende kullajumalate vastu, kes teile saia annavad ja ütlevad: näe, siin on võid süüa! – aga mingu sinu isa ja tapku minu vaenlasi! /-/ Sülitage välja suust see heeringas, võtke püssid, kukutage Eesti kodanlik valitsus ja leppige kodukasvatatud silguga! Siis saate lahti parunitest /-/ olete vabad ja iseseisvad kodanluse ja tema varade valitsemises.

      Kingissepp ehk uskuski sel hetkel, et kommunistide tegevus võib inimesed õnnelikuks muuta, kuid nagu näitavad Nõukogude kommunismi ajalugu ja tema enda korraldatud tapatalgud, kujunes sellest tegevusest eriti jõhker ettevõtmine. Kingissepp lasti 1922. aastal Eestis riigikorra kukutamise pärast maha. Kommunistid Anvelt ja Pöögelmann tapeti 1930. aastatel Nõukogude Venemaa “puhastusaktsioonide” ajal Stalini timukate kuuli läbi. Nad küll rehabiliteeriti hiljem ja politrukid konstrueerisid neist pärast Eesti õnnestunud okupeerimist sovetiaegsetes ajalooõpikutes müüti kui kommunismi märtritest, tänavatele ja klubidele anti nende nimed, kuid see ei avaldanud inimestele mõju, sest see oli Nõukogude propaganda üks osa, millel polnud reaalsusega midagi pistmist.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Bruno Groppo. Mida teha tumeda minevikuga? – Diplomaatia 2005, nr. 18/19.

      2

      François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

      3

      Jonathan Glover. Humanity. London, 2000.

      4

      Turo Uskali. Älä kirjoitaa itseäsi ulos – Moskovan-kirjeenvaihtajat Neuvostoliittokuvan kuriireina. Jyväskylä, 2003.

      5

      Margit Sutrop. Nõukogude aja ihalus on ohtlik. – Postimees 25.05.2006.

      6

      http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/koikfreimid.html.

      7

      1941. aastal arreteeritud venelased olid kas äri omanikud või Nõukogude Venemaalt bolševismi eest põgenenud Vene valgekaartlike organisatsioonide liikmed, kes olid Nõukogude Liidu salapolitsei eriliseks huviobjektiks. Eesti venelasi süüdistati luuretegevuses Nõukogude Liidu vastu n. – ö. kolmandate riikide heaks. Nende ülekuulamisega ei tegeldud tavaliselt Eestis, vaid nad viidi füüsiliseks ja psüühiliseks töötlemiseks Leningradi, et nad oma “süü” üles tunnistaks. (Aigi Rahi-Tamme kommentaar)

      8

      Aigi Rahi-Tamm. Küüditamised Eestis. – Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu, 2004, lk. 15–57.

      9

      Imbi Paju. Bolševikud on hoiatusmärk ajaloost. Intervjuu Simon Sebag Montefiorega. – Postimees 12.11.2004.

      10

      François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

      11

      Punavägi kasutas Eestisse loodud lennu- ja mereväebaase Soomele kallaletungimiseks. Nii rikkus Nõukogude Liit Eestiga 28. septembril 1939 sõlmitud vastastikuse abistamise pakti 1. artiklit, mis lubas sõjaväebaaside aktiivset kasutamist üksnes suurriikidega puhkeva sõja korral.

      12

      Max Jakobson. XX sajandi lõpparve. Tallinn, 2005.

      13

      Anne Applebaum. Gulag. Nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tallinn, 2005.

      14

      Seda teemat on “Helsingin Sanomates” 15.11.1998 käsitlenud Maikki Kiviharju-Wiebenga.

      15

      Alain Besançon. 20. sajandi õnnetus. Tallinn, 2001.

      16

      François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

      17

      Elsbet Parek. Minu koolipõlve Tallinn 1916–1922. Tartu, 1999.

      18

      Samas.

      19

      Samas.

      20

      Samas.

Скачать книгу