LITMIR.BIZ

Скачать книгу

haigel on bioloogilise surma tunnused: koolnulaigud – lillakad laigud allpool asetsevatel kehaosadel; koolnukangestus – jäsemed muutuvad jäigaks, ei paindu liigestest.

      Elustamisvajaduse hindamine

      1. Teadvus

      ▪ Teadvusekaotuse korral kukub toeta seisev inimene maha, istuv inimene võib mugavas toolis või autoistmel istuma jääda.

      ▪ Sügavalt teadvuseta selili lamaval haigel vajub pea küljele, mistõttu sulguvad osaliselt hingamisteed – tekib norskav, lõrisev hääl hingamisel.

      Kontrolli järgmiste võtetega, kas kannatanu on teadvusel:

      ▪ räägi kannatanuga kõva häälega – kas ta vastab kõnetamisele;

      ▪ raputa kannatanut;

      ▪ näpista kannatanu kõrva – kas ta reageerib valule.

      Haige võib kaotada teadvuse hetkega, kuid teadvus võib häguneda ka tasapisi.

      Teadvusseisundil eristatakse nelja etappi:

      ▪ kannatanu vastab arukalt – ta on täiesti teadvusel;

      ▪ haige on uimane, unine, raputamisel vastab üksikute sõnadega, võib täita korraldusi – somnolents;

      ▪ haige „magab“, kuid intensiivsele raputamisele või valule reageerib ebamääraste häälitsustega, korraldusi ei täida – soopor;

      ▪ haigega kontakti ei saa, ta ei reageeri kõnele, kuid valuärrituse korral tõmbab käe eemale (pindmine kooma) või ei reageeri valule üldse (sügav kooma).

      NB! Hingamine ja südametegevus saavad puududa ainult teadvuseta haigel!

      Esmaabi

      ▪ Pane teadvuseta kannatanu alati lamama.

      2. Hingamine

      Hingamisteede osalise sulguse korral ei jõua organismi piisavas koguses hapnikku. Tegemist on hädaolukorraga. Elupäästev esmaabi on hingamisteede avamine.

      Hingamisteede avamiseks on kaks meetodit:

      1) aseta midagi haige kaela/turja alla, et pea jääks maksimaalselt kuklasse;

      2) hingamisteed on alati lahti, kui haige lamab poolkülili/poolkõhuli.

      NB! Võimaliku selgroovigastusega haigetel on pea kuklasse panemine keelatud. (Vt selgroovigastusega kannatanu lk 70.)

      NB! Rindkere ülaosa vaatamine või katsumine ei anna piisavat informatsiooni.

      Hingamist kontrolli teadvuseta haigel siis, kui oled eelnevalt hingamisteed avanud. Pane oma käsi haige ülakõhule.

      Agonaalne hingamine– haigel on üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha. See võib kesta 5–7 minutit. Agonaalne hingamine esineb sageli südameseiskuse korral – kontrolli alati pulssi.

      NB! Agonaalse hingamise korral vajab haige elustamist.

      Haige on teadvusel, aga kuulda on ebanormaalset hingamist:

      ▪ pikk vilisev väljahingamine,

      ▪ kähisev hingamine,

      ▪ mulisev hingamine (nagu puhuks kõrrega veeklaasi mulle).

      NB! Informeeri häirekeskust!

      3. Pulss

      Katsu pulssi nelja sõrmega haige kaelal kõrisõlme kõrgusel kas paremal või vasakul vähemalt kümne sekundi jooksul, sest kannatanu pulss võib olla väga aeglane ja halvasti tuntav. Raskes seisundis haigel võib pulss randmelt kaduda, kuid kaelal on olemas.

      NB! Ära katsu pulssi pöidlaga, sest sa võid hakata tundma enda pulssi.

      ▪ Kiire pulss >100 korda minutis.

      ▪ Normaalne pulss 60–80 korda minutis.

      ▪ Aeglane pulss <50 korra minutis.

      ▪ Pulss puudub.

      ▪ Imikutel loetakse normaalseks pulsisagedust kuni 120 korda minutis.

      ELUSTAMINE

      Täiskasvanu elustamine

      Teadvuse ja hingamise puudumise korral alusta elustamist.

      NB! Elustamine on esmaabi kliinilise surma korral, ära kunagi elusta teadvusel või hingavat inimest.

      Täiskasvanud inimese äkksurm

      1. Tuvasta elusignaalide puudumine (teadvuseta, ei hinga) ja helista häirekeskusele.

      2. Aseta haige kõvale alusele.

      3. Ava hingamisteed:

      ▪ lükka turja alla padi, kott või mõni muu ese. Pea peab jääma maksimaalselt kuklasse.

      4. Kaudne südamemassaaž (süda vajutatakse rinnaku ja selgroo vahele):

      ▪ ole haige kohal ja pane oma käed kannatanu rinnaku keskele rinnanibude kõrgusel; NB! Ära tõsta käsi südamemassaaži tegemiseajal rindkerelt üles, kuid pärast rindkere alla vajutamist ära jää käsi all hoidma (jääkkompressiooni olla ei tohi).

      ▪ vajuta sirgete kätega kiirusega 90–100 korda minutis nii, et rindkere vajuks 5–6 cm. Ainult kaudset südamemassaaži ilma kunstliku hingamiseta võib teha 2 minutit. Seejärel hakka tegema ka kunstlikku hingamist rütmis 2 hingamist ja 30 südamemassaaži.

      Selline tegevus on jõukohane vaid siis, kui elustab mitu inimest ja kiirabibaas on lähedal.

      Kui abistaja on väiksem või/ja kiirabibaas on kaugel, elusta vahekorras 2:15.Nii väsid vähem ja jaksad kauem elustada.

      5. Kunstlik hingamine. Lükka kannatanu pea kergelt kuklasse. Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni kannatanu nina. Pane oma suu tihedalt ümber tema suu nii, et ka tema suunurgad oleksid kinni. Puhu oma hingeõhk kannatanu suhu, tõsta oma pea üles ja lase kannatanul endal välja hingata. Korda sissepuhumist teist korda. Kontrolli, kas kannatanu rindkere liigub igal sissehingamisel.

      NB! Võõrast inimest elusta ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile.

      6. Kuna ajurakud püsivad pikemat aega elus madalal temperatuuril, siis kui on võimalik, palu kellelgi tuua elustamise ajal jääkotte või külmi pudeleid. Pane need ümber haige pea, kaela, kaenla alla ja kubeme piirkonda.

      Millal elustamine lõpetada?

      Jätka hingamise ja südamemassaaži tegemist:

      ▪ kiirabi tulekuni,

      ▪ kuni on tunda pulssi või

      ▪ kui haige hakkab ise hingama.

      Edukal elustamisel võib tekkida olukord, kus tekib pulss, kuid haige ei hinga veel. Sellisel juhul jätka kunstliku hingamisega 12–14 korda minutis. Katsu kogu aeg pulssi, sest pulss võib uuesti kaduda.

      ▪ Kui elustamine on kestnud üle 40 minuti, kiirabi ei ole saabunud ja elusignaalid puuduvad, siis üle 15-kraadise temperatuuri puhul tuleks elustamine lõpetada.

      ▪ Jahedama temperatuuri korral võib proovida elustada üks tund.

      Lapse elustamine

      1. Kontrolli elusignaale ja helista häirekeskusele.

      2. Aseta laps kõvale alusele.

      3. Ava hingamisteed.

      4. Tee

Скачать книгу