LITMIR.BIZ

Скачать книгу

vikat

      J. Vahe Hiiu Kassaarest.

      Keina mees vaatab poes vikatisid.

      Keegi linnasaks tuleb Hiidlase juurde ja ütleb: “Mis sa neist sorid! Meie Mats tõi mineva aasta kõige viimase, oli veel kõige parem!”

      “Kas Mats teistega ka niitis?” küsis Keina mees rahulikult.

      27. Valel on lühikesed jalad

      M. Luu Sulustverest.

      Hiidlane tulnud Saarlase juurde ja ütelnud: “Kas tead ka meil käisivad täna ööse vargad! Õnneks juhtusin ise peale! Tõmmasin ruttu püssi ja lasksin teisel vargal püssiga kuue hõlmast läbi!”

      Saarlane vasta: “Või kuue hõlmast lasksid läbi ja said varga kätte!”

      Hiidlane jälle: “Ei ma varast küll kätte saanud!”

      Saarlane küsima: “Kust sa seda siis tead, et sa püssiga kuue hõlmast läbi lasksid?”

      Hiidlane vasta: “Meil ei käinudki vargaid!”

      28. Hiidlase taari tegemine

      J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.

      Hiidlane teinud ülevel kõrge mäe otsas taari. Taari astjas olnud kivide peale ülesse seatud.

      Taar saanud valmis. Kivid aga hakkanud taari astja all veerema. Taari astjas läinud ümber ja taar jooksnud mäest alla jõkke.

      Hiidlane viinud taari astja mäest alla, ajanud jõest vett astjasse ja ütelnud ise: “Noh, taari maik on tal juures ikka!”

      29. Nõiad tulevad

      O. Schantz Pootsist.

      Hiidlane istunud talu taadiga kaevu salvel ja puhunud magusat juttu. Korraga kuulnud pilli häält.

      Talutaat aimab, et mesilased peret heidavad, tahab aga Hiidlast narrida ja ütleb: “Nõiad tulevad! Nõiad tulevad! Ennäe, nupumees kõige ees! Põgeneme, põgeneme!”

      Hiidlane kohe: “Hai nah naa, kus maas ete joosen?”

      Talutaat jälle: “Siin ei aita muud, kui kaevu! Parem elu kui surm! Ma hüppan – “

      Ise teinud nagu hüppaks ta.

      Hiidlane näeb seda. Ei enam aega mõtelda, saab, mis saab. Hüpab nagu kivi ülevalt alla.

      Talutaat jookseb tuppa, toob kartsa, kardab et mees kaevu ära upub.

      Hiidlane ronib, ligunud märg, kartsast mööda ülesse ja ütleb ise: “Hai nah naa, hea meel, et surmast peasnud!”

      30. Neid on nagu sääska

      J. Ekemann Tapalt.

      Kaks Hiidlast sõidavad silgu koormatega suurel maal. Selge kuu paistab taevast.

      Teine ütleb teisele: “Kust see kuu mait siia sai, ta jäi ju meie tua kohta, kui kottu ära tulime!”

      Teine vasta: “Tola ikkegi, mis oled? Ega siis üks kuu ole! Neid on ju nagu sääski ja kihulasi taevas!”

      31. Ma tegin kat sulle head

      J. Niinas Ristilt.

      Hiidlane ja suure maa mees jäänud kõrtsi öömajale.

      Suuremaa mehel olnud uur taskus. Õhtul võtnud suure maa mees uuri taskust ja pannud pea alla, et keegi uuri ära ei varastaks.

      Öösel kuulnud Hiidlane seltsimehe leivakotis tiksumist. Hiidlane sirutanud käe välja ja pannu tubli vopsu sinna, kus tiksumine olnud. Tiksumine jäänud vait.

      Homikul ülesse härgates kiidelnud Hiidlane suure maa mehele: “Ma tegin kat sulle täna ööse head, peletasin kilgi su leba koti kallalt ää!”

      Suuremaa mees hakanud uuri vaatama. Uur vigane, ei käi enam sugugi.

      32. Kes ei teinud, ei saanud ühtigi

      J. Neublau Jootmalt.

      Suure maa mees küsinud Hiidlaselt: “Kudas teie pool tänavu linad ja kapsad ka kasvasivad?”

      Hiidlane vasta: “Jah, kes tegi, see sai ikka kaunisti, aga kes ei teinud, ei saanud ühtigi!”

      33. Hiidlase peremehed

      J. Niinas Ristilt.

      Hiidlane tulnud kroonuteenistusest.

      “Kudas peremes sulle ka meele pärast oli?” küsinud teised ta käest.

      Hiidlane vasta: “Olen mitut peremeest teeninud. Mõnel oli viis, mõnel kuus, mõnel koguni kümme lehma. Piima sai süüa küll. Nüüd aga teenisin niisugust peremeest, kellel mitte ühtegit kitsegi polnud! Piima ei saanud nähagi!”

      34. Hoia piima, heina aeg tuleb

      J. Neublau Jootmalt.

      Hiidlase lehm tulnud Küündla päeva ajal piima.

      Naine toonud igal söömaajal piima lauale.

      Hiidlane ütlema: “Leenu, hoia piima! Tead, heina aeg tuleb, siis on piima võtta!”

      35. Hobuse pill

      J. Niinas Ristilt.

      Hiidlane sõitnud suurel maal mööda teed. Tee ääres seisnud hooste karjane, käristi pios.

      “Mis riistapuu kat see on?” küsinud Hiidlane.

      “See on hobuse pill!” vastanud hooste karjane.

      “Mängi kat minu märele ka üks lugu!” ütelnud Hiidlane pilgates.

      Karjane pannud käriste vurama.

      Oh sa aeg! Mära pannud eest ja takka nii ülesse, et vanker Hiidlasega tuhat taga löönud.

      36. Paneb käima

      J. Neublau Jootmalt.

      Hiidlase aastane poeg pole käima hakanud.

      Hiidlane annud pojale pärmi sisse ja ütelnud ise: “Kui pärm õlut käima paneb ja leiva kergeks teeb, siis piab ta ka mu poja käima panema ja poja jalad kergeks tegema!”

      37. Hiidlase neli seltsi

      J. Vahe Hiiu-Kassaarest.

      Tallinnas küsis kaupmees Hiidlase käest: “Ma olen kuulnud, et Hiidlasi olla mitmet seltsi. Kui palju neid Hiidlaste seltsisid siis õige on?”

      Hiidlane vasta: “Neli seltsi! Esimene selts on Vesi-Hiidlased; need käivad kaladega. Teine selts on Eht-Hiidlased; need käivad puuristadega. Kolmas selts on kannatlikud Hiidlased nagu mina, kes kõik ära kannatavad, mis linna herrad räägivad. Neljas selts on Mära-Hiidlased; need kannavad pikki, lõhkise sabaga kuubesid nagu herra ise!”

      38. Hiidlase naene

      J. Prooses, Nigula Orust.

      Hiidlane võtnud enesele noore naese.

      Varsti pärast pulme küsitud hiidlase käest, kudas noorik on ka.

      Hiidlane vasta: “Oh tuhat, oleks ma seda teadnud, et ta nii hea on, ma poleks rugist maha teinudki!”

      39. Ei söönud suuremat ühtigi

      J. Neublau Jootmalt.

      Hiidlane läinud laua kirikusse.

      Kirikuherra küsinud :”Ega sa homiku kodu ei söönud?”

      Hiidlane vasta: “Ei söönud suuremat ühtigi. 5 viilakat (5 leiva tükki), 7 silakat (silku), kapa teie kapsa leent ja poole pullu pead pistsin ää!”

      40. Kaheksa meest, seitse mütsi

      J. Vahe Hiiu-Kassaarest.

      Hiidlased sõitnud kevadel Pärnusse võrgule. Juba paati minnes

Скачать книгу