LITMIR.BIZ

      1. Kui lüüsivaht on teile lüüsis seismiseks koha kätte näidanud – näiteks parempardaga vastu lüüsiseina –, kontrollige, et teil oleks parempardas ehk tüürpoordis piisavalt vendreid. Otsad kinnitatakse samale poolele. Mõistlik oleks teha kinnitusotsale umbes poolemeetrise läbimõõduga silmus, et vältida tüütut otste kinni- ja lahtisidumist igas lüüsikambris.

      2. Kui tee lüüsi sisenemiseks on vaba, peaks vähemalt üks inimene minema kaldale ja olema umbes lüüsi keskpaigas seistes valmis ahtri- või keskotsa kinni püüdma. Kui laeva ahter on kohakuti lüüsi keskpaigaga, tuleb paadist visata ots kail olijale, kes paigutab silmuse ümber kinnituskoha. Nüüd võite paadi peatada ja otsa pingule tõmmata.

      3. Kui lüüsisein on liiga kõrge ja ligane, võib proovida otsi ka seina küljes asuvate pollarite või redeli külge kinnitada. Kuna tõustes võib kinnituskoht vee alla jääda, peab tagama otsa kiire lahtipäästmise ja kõrguselt järgmisesse pollarisse asetamise. Soovitav on hoida nuga, kirvest või trossilõikurit käepärast, et hädaolukorras ots kiirelt vabastada.

      4. Ahtriots kinnitatud, visake vööriots kaldal olijale, kes seob selle umbes 3–4 meetrit laeva vöörist kail eespool oleva kinnitusvõru külge. Kui te ei ole kindel, millise kinnitusvõru külge köis siduda, tuleks eelistada kaugemal asuvat kinnituskohta. NB! Mõnikord võib piisavalt raske võru lihtsalt üles tõsta ja otsa selle võru alt ja mitte võrust läbi paigutada. Võru hoiab ka sellisel juhul otsa piisavalt hästi kinni. Kui teie paadil on vints, siis seda on otsa pingutamiseks alati lihtsam kasutada kui käterammu. Kui otsa siiski käsitsi pingutate, pidage meeles, et paadis olijal on seda lihtsam teha kui kaldal seisjal.

      5. Hoidke otsad kogu aeg pingul, et laev oleks tugevalt lüüsikambri seina vastu kinnitatud. Kui lüüsikamber hakkab veega täituma, lükkab vesi paati ettepoole. Seepärast ärge sel ajal mingil juhul ahtriotsa lõdvendage – las see jääb nii, nagu seotud sai.

      6. Kui vool paati ettepoole lükkab, võib vööriots lõdveneda. Selle vältimiseks kontrollige, et vööriots oleks lüüsimise alguses pingul, ja hakake veetaseme tõusmise ajal vööriotsa ühtlaselt vedama, et see lüüsimise lõpuni pingule jääks. Kui te vööriotsa ei pinguta, võib paat kaist eemale, lüüsi keskosa poole liikuda. Lüüsimise ajal tekkiv tugev veevool võib aga paadi tagasi vastu seina lükata nii kõvasti, et viga saavad nii paat kui ka paadis olijad.

      7. Vööripõtkurit ei soovita vööri paigalhoidmiseks kasutada, kuna lüüsis ujub igasugust sodi, mis õrna propelleri ära lõhub.

      8. Kui lüüsimine on lõppenud, peab kaldal olija kai küljest silmused vabastama ja laevale naasma ning edasiliikumine võib kanalis jälle alata.

      1. Sisenege lüüsi ja saatke vähemalt üks sõitja kaldale. Vedage otsad kai küljes olevatest rõngastest läbi või ümber kinnituspostide, mis asuvad laeval olevate kinnituskohtadega enam-vähem kohakuti. Kuna allapoole lüüsimisel hakkab lüüsivärava avanedes veetase alanema, ei tohi otsad olla jäigalt kinnitatud, vaid peavad kas laeva või kai poolt vabalt järele andma. Vastasel juhul võib laev veetaseme alanemise ajal otste külge rippuma jääda. Selliseks puhuks on taas tark omada läheduses nuga, kirvest või trossilõikurit, et ots kiirelt vabastada.

      2. Üks sõitja peab jääma kaldale kogu lüüsimise ajaks ja tagama otste vabaliikumise. See on eriti oluline, kui olete kahe või enama lüüsi tagaosas, kuna igas järgmises lüüsis on kaldaserv laevalt vaadates palju kõrgemal kui eelmises lüüsikambris. Teatud vilumuse omandamisel võib aga kogu lüüsimise ka nii sooritada, et kaldale ei minda, vaid kinnitatakse järele andvad otsad lüüsiseina külge.

      3. Meeles tasub pidada, et järgmises lüüsikambis on vaja poole pikemat ahtriotsa. Allapoole lüüsides võite paadi järgmisesse lüüsikambrisse lükata käte jõul, mootorit pole vaja käima panna.

      4. Koos veetaseme alanemisega andke otsi ühtlaselt järele. Kui lüüsimine on lõppenud ja aeg lüüsist lahkuda, tõmmake otsad tagasi laeva. Kui algab lüüsimine viimases lüüsikambris, peaksid kõik sõitjad pardal olema, et hiljem, kui laev asub kaiservast kõvasti madalamal, poleks pardale saamisega probleeme.