Meie lapse uni - Merit Lilleleht

Скачать книгу

pere esimestel lastel, tüdrukutel ja nendel beebidel, keda toidetakse rinnaga. Imetamine kiirendab öö ja päeva eristamist, kuna ka rinnapiim sisaldab uinutavat melatoniini.

      Beebide unetsükkel on täiskasvanute omast palju lühem (45–50 minutit) ning 70 % beebidest võivad magada järgemööda ka kaks unetsüklit. Iga laps ärkab öö jooksul mitu korda üles, et üle minna ühest unefaasist teise. Kui ülemineku ajal ei esine ühtegi teist stiimulit (liiga külm või kuum temperatuur, lärm, märg mähe, näljatunne), jääb laps uuesti magama. Väikesed beebid oskavad juba ka välja näidata, kui neil on uni: nad võivad kasutada erinevaid märke – hõõruda silmi, katsuda kõrva, teha viginat või anda häälekalt kogu maailmale teada, et „ammu peaks olema mu uneaeg”. Meie asi lastevanematena on lihtsalt osata neid märke lugeda, tõlgendada ning vastavalt käituda.

      Õpi tundma oma lapse esimesi väsimusemärke. On suur (kuid täiesti õpitav) kunst ennetada üleväsimuse seisundit ning laps enne seda leebelt magama suunata. Jälgi tähelepanelikult oma lapse esimesi väsimusmärke ning anna talle võimalus rahulikult oma voodis uinuda.

      Beebi öine ärkamine võib põhineda bioloogilisel mehhanismil, millega ta kindlustab oma turvalisust ka öisel ajal. Öise ärkamisega kaasnev nutt võib olla seotud ka kiindumuskäitumisega − selle abil beebi üritab hoida kontakti vanemaga ja olla kindel, et ta ei ole jäetud üksinda. Nii unnejäämine kui magamine eeldavad rahunemist ja tähelepanu vähenemist ümbritseva suhtes. Igasugune kehaline, psühholoogiline või magamiskeskkonnast tingitud probleem või oht võib põhjustada ärkamist ja unehäireid.

      Kui esialgu on ema ja laps kui kokku sulanud – beebi tunneb, et ta suudab oma ema kõikvõimsalt reguleerida, nagu oleks ema osa temast endast, siis 4 või 5 kuu vanusena hakkab laps ema ja ümbruskonda uurima. Peale seda algab niinimetatud harjutamisetapp, kus laps aeg-ajalt eemaldub emast, kuid pöördub taas tema juurde tagasi. Lahusolek tekitab kaotamishirmu ja seepärast ka viha. Lapsel on raske taluda lahusolekut umbes seitsmendast elukuust kuni 2–3 aasta vanuseni ning sel eluetapil ei tohiks lahusolek kesta liiga kaua. Ka lapsehoidjaga harjutamine peaks siis toimuma järk-järgult. Sel perioodil arendab beebi välja nn siirdeobjekti – eseme, mille laps leiab ja/või võtab kasutusele. See ese loob lapse meeles ühenduse emaga ja võib teda lohutada ema äraolekul.

      Heade uneharjumuste kujundamise ja õppimise seisukohast on lapse 3.–11. elukuu kõige olulisem õppimise aeg. Esimestel elukuudel pole vanematel lapse magamine tavaliselt probleemiks – laps magab palju ning kindlamat päevakava ei ole veel võimalik kujundada, ema ja laps kulgevad sujuvas loomingulises rütmis, millest enamik aega veedetakse koos süües, magades, pikutades.

      3–6 kuu vanune laps magab ööpäevas umbes 14–15 tundi ning suudab olla järjest ärkvel 1–4 tundi. Pikim unetsükkel kestab selles vanuses lastel 8,5 tundi. Umbes 60 % lastest suudab magada järjest kogu öö. Kuna laps võib vajada veel öiseid söögikordi, ei ole unekooli läbiviimine soovitav. Püüdke eristada lapse öise ärkamise põhjused: näiteks nälg, lähedusvajadus ja regulaarne unetsüklite vaheline ärkamine.

      Juba kolmanda elukuu saabudes võib panna unise lapse esimeste väsimusmärkide ilmnemisel rahulikult oma voodisse ja anda talle võimalus omaette uinuda. See julgustab teda õppima iseseisva uinumise kunsti, mis on kõige olulisem oskus, vältimaks valede seoste ehk uneassotsiatsioonide tekkimist ning lapseea unehäirete kujunemist.

      Kui laps on juba 3–5kuune, hakkab hääbuma sünnil kaasa saadud toetavate hormoonide hulk ning on aeg õppida uusi oskusi koostöös lapsevanematega, jälgides nende käitumist ja oma ümbritsevat keskkonda. Suurteks abilisteks lapsevanematele on ka nüüd valgus ja pimedus. Soovitame toetada lapse öö- ja päevarütmi kujundamist, kasutades päevasel ajal palju päevavalgust ning pakkuda esimesel päevapoolel beebile aktiivseid ning rõõmsaid tegevusi. Kui hakkab lähenema uneaeg, siis on õige aeg tuba hämardada ning püüda ka ise rahulikuma tempoga hingata. Pimedus on oluline mitte ainult harjumuse pärast, vaid ka füsioloogilistel põhjustel – vaid pimedas suudab meie organism toota hormooni nimega melatoniin, mis annab organismile vajaliku signaali rahulikuks uinumiseks.

      Selles vanuses lapse uni meenutab juba täiskasvanu und, öö ja päev eralduvad lapse jaoks selgelt. Samas on uinumisraskused ja öised ärkamised tihti päevakorral. Kuuekuune laps on juba piisavalt suur, et õpetada talle iseseisvat uinumist. Esimesel eluaastal toimub suur hüpe motoorses ja emotsionaalses arengus ning seetõttu võib ka uni olla tavalisest rahutum. Ka esimeste hammaste tulek võib olla une mõjutajaks. Pooleaastane laps vajab palju tegelemist ja suhtlemist ning ta võib soovida tähelepanu ka öösel, kui temaga ei ole päeval piisavalt tegeldud ja suheldud.

      Piisava une korral ärkab laps tavaliselt erksa ja heatujulisena. Kui laps on päevasel ajal ärritunud, rahutu ja ei suuda keskenduda, siis probleemi kindlakstegemisel tuleks pöörata tähelepanu ka tema unele, hinnates selle pikkust ja kvaliteeti. Samuti on hea, kui oskate märgata esimesi väsimusmärke, kuigi laps võib tunduda veel ergas ja protestida magamamineku vastu. Nüüd on aeg panustada rahustavatele õhturutiinidele!

      Praktika on näidanud, et alla aastased lapsed võivad vastu hommikut näljatunde tõttu ärrituda. Hommikuti tõuseb inimese organismis kortisooli (stressihormoon) tase ning see võib mõjuda unele ergastavalt. Juhul, kui laps kella 4–5 ajal hommikul ei rahune, võib olla heaks nipiks talle sel kellaajal kiirelt ja vaoshoitult süüa anda (imetamine või piimapudel). Tavaliselt aitab see lapsel magada rahulikult hommikuni, kuni ta normaalselt ärkab.

      Nõustades lastevanemaid, oleme tihti kuulnud just 4–8 kuu vanuste laste vanemaid kurtmas, et varem magas laps nagu ingel, kuid nüüd on toimunud muutus ning ta ei maga enam rahulikult. Beebi magamiskombed hakkavadki tasapisi muutuma umbes 4. elukuu paiku, kui magamiskommetes toimub tagasilangus ehk regressioon.

      Pooleaastased lapsed ärkavad öösel keskmiselt 1–3 korda, umbes 60 % neist magab juba kogu öö. Pikim unetsükkel 6–11 kuu vanustel lastel on 8–12 tundi ning pikim järjestikune ärkvelolekuaeg 3–4 tundi. Ööpäevane unevajadus on selles vanuses lastel 13–14 tundi. Arvestama peab, et uinumine võib kesta 15 minutit, koos rahunemisajaga ka 30 minutit.

      Kui esimestel elukuudel ei olnud päevakava rakendamine veel otstarbekas, siis nüüd on just õige aeg leida oma lapsele ja perele sobiv igapäevane päevakava ning toimivad rutiinid. 6 kuu vanuste laste organism on juba suuteline eristama ööd ja päeva, kujunevad välja unefaaside mustrid, mis hakkavad sarnanema täiskasvanu unemustritega. Nüüd on lapsel esmakordselt elus võimalik saada kogemusi õppimise ja harjutamise kaudu nii, et need ka kinnistuvad. Seetõttu on eriti oluline just sel perioodil kujundada lapsevanemate poolt välja selge ja toimiv päevakava, panna paika söögiajad, määratleda mängimis- ja magamisajad. Uute uinumistavade õpetamine võib võtta aega paar nädalat, võimalik on nüüd mõelda ka unekoolile.

      Teine oluline märksõna sellel perioodil on öised söögikorrad. Lapse esimesel eluaastal on rinnapiim hindamatu väärtusega toit. Rinnapiima saavad lapsed on tavaliselt tugeva immuunsussüsteemiga, rahulikumad ning neile on, tänu toitmisele, tagatud piisav lähedustunne. Rinnapiima kasulikkuses ei kahtle keegi. Küll aga võib rinnapiimaga toitmine osutuda vahel riskiteguriks, mis võib kahjustada lapse une kvaliteeti. Suuremad riskid ja ohukohad seoses rinnapiimaga:

      • Lapsed kipuvad rinnapiima süües sügavasse unne vajuma. See aga paneb lapsevanema olukorda, kus ta on ootamatult (või pikisilmi oodatult) silmitsi magava beebiga. Lapsevanem püüab beebi vaikselt oma voodisse paigutada, riskides lapse ärkamise ja protestiga. Tavaliselt ongi just see hetk kõige kriitilisem lapse uneharjumuste kujunemisel. Vale stardipositsioon ei saagi tuua head tulemust! Andke lapsele iseseisva uinumise võimalus – see on tema põhiõigus!

      • Kui laps on allergiline mõnele toitainele, mille ta saab ema rinnapiima kaudu, siis võivad allergilised reaktsioonid tõsiselt takistada uinumist ning segada lapse und.

      • Tavaliselt laps sügava une faasis ei pissi. Igaks pissimiseks virgub laps öö jooksul vähem või rohkem. Kui laps on saanud vahetult enne magamajäämist rohkelt rinnapiima, siis kulub öö pissimisele ja paratamatult ka arvukale hulgale virgumistele.

      Unenipp! Leidke see maagiline hetk toitmise ja uinumise vahepeal!

Скачать книгу