Аннотация

Ebatavaliselt jahedal suvepäeval avastatakse Bamfordi vanas kirikuaias midagi jubedat. Greshamite hauaplatsilt kaevatakse välja tütarlapse surnukeha, mis lamas seaduslikuks matmiseks liiga madalal ja oli liiga värske, et kuuluda kellelegi Greshamitest. Politseiülem Alan Markby ei suuda panna vastu kiusatusele lahendada ise kaheteistkümne aasta eest aset leidnud kuritegu, kuigi see seab tõsisesse ohtu pikalt ette kavandatud paadimatka tema sõbratari, välisministeeriumi ametniku Meredith Mitchelli seltsis. Puhkusereisist ilma jäänud Meredith tunneb isegi kergendust, kuna nüüd on tal rohkem aega kuulata külajutte ja osaleda kohaliku parlamendisaadiku õhtusöögil, kus ilmneb, et nii saadikul endal kui ka tema võimukal emal võib olla surnud tüdrukuga mingi seos…

Аннотация

Kui Meredith Mitchell kohtab Chelsea lillenäitusel juhuslikult endist kooliõde Rachel Hunterit, on talle peagi selge, et temal ja sel enesekindlal blondiinil on veelgi vähem ühist kui kooliajal. Peale ühe asja – Meredithi kaaslase peainspektor Alan Markby, kes osutub Racheli endiseks abikaasaks, kellest Markby on läinud juba aastaid tagasi lahku, ja seda just mitte eriti sõbralikult. Markby jaoks pole see ainus üllatus, sest peagi leiab näitusel aset surmajuhtum. Enne kui nad õieti arugi saavad, on Meredith ja Markby tõmmatud Racheli näiliselt mugavasse ja edukasse maailma, mille Rachel ja tema teine abikaasa on endale Malefis Abbeys loonud, maailma, kus Markby veendumuse kohaselt tegutseb osav mõrvar…

Аннотация

Meredith Mitchell ja Alan Markby kistakse sedapuhku uurimisse, mis tegeleb kahe noore tüdruku jõhkra mõrvaga. Cotswoldi südamest leitakse laip – teismeline kohalik tüdruk Lynne, keda nähti oma surmapäeva õhtul pubist koos tundmatu mehega lahkumas. Peainspektor Alan Markby sõbratar Meredith sõbruneb ühe teise kohaliku tüdruku, Katiega. Peale vanuse ja kodulinna pole Lynne'il ja Katie'l pealtnäha midagi ühist. Aga kas võiks lood, mida Katie jutustab Meredithile oma keerulisest perekondlikust taustast – ebastabiilne, aristokraatlik ema, narruseni armastav isa, kelle kannatus on otsakorral, ja majas elav riukalik sekretär -, heita valgust ka teisele noorele tüdrukule?

Аннотация

Mida te teete, kui usute, et teie eksarmuke on oma naise mõrvanud? Just sellise küsimuse esitab Meredith Mitchellile Ursula Gretton, Bamford Hillis muistsel saksi matusepaigal töötav arheoloog lootuses, et Meredithi sõprus Cotswoldi peainspektor Alan Markbyga võiks tema dilemmale valgust heita. Meredithi pahameeleks lükkab Markby Ursula kahtlustused Dan Woollardi naise kadumise suhtes tagasi – kuni prügimäelt, mille lähedal Woollard ja Ursula väljakaevamistel töötavad, leitakse naise laip. Ann Grangeri mõrvalugudest on varem ilmunud “Ütle seda mürgikeeli”, “Mõrvahooaeg”, “Külmunud muld” ja “Mõrv meie seas”.

Аннотация

Tegemist on kolmanda raamatuga uues krimisarjas, mis meenutab mõneski mõttes Caroline Grahami romaane. Tegevus toimub maalilises Oxforshire´s ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti Välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Londoni tolmusest korterist tüdinud Meredith Mitchellile on Cotswolds nagu rahu- ja vaikusesadam. Ent tema vana tuttav peainspektor Markby vaatab oma kodukohale hoopis teise pilguga, kui tema lapsepõlve mängumaid hakatakse üles kaevama, et rajada sinna uus elamurajoon. Ja kui vundamendikraavist leitakse mehe laip, muutub ta veelgi süngemaks. Ainuke rõõmsam täpp silmapiiril on eelseisev kohtumine Meredithiga. Surnud meest ümbritseb saladus. Töömees, kes laiba välja kaevas, on kadunud, ja ehitusplatsi läheduses elavatest farmeritest pole suurt abi. Võluv ekstsentriline proua Carmody, kes tunneb Markbyt juba väikesest poisist peale, kohtleb teda õrna familiaarsusega, naaberfarmi proua Winthrop on valmis talle küll teed ja saiu pakkuma, kuid ei soostu suud paotama. On vaja, et keegi vaataks asjadele värske pilguga. Ja Meredith, keda on õnnistatud imepärase võimega tõde välja nuhkida, näib olevat selleks sobiv kandidaat.

Аннотация

Meredith Mitchell lõpetab töö välismaal ja peab kolima tagasi Inglismaale. Ta otsustab üürida majakese Oxfordshire’s ja sealt Londonis tööl käia. Vähehaaval tekivad tal ka suhted naabritega ning tundub, et kõige paremini saab ta läbi Harrietiga, kauni ja iseseisva naisega. Kui Harriet aga teise jõulupüha jahi alguses tapetakse, tuleb Alan Markbyl kuritegu lahendada. Meredithil õnnestub teda oma tähelepanekutega aidata.

Аннотация

Tegemist on esimese raamatuga uues raamatusarjas, mis meenutab mõneski mõttes Caroline Grahami romaane. Tegevus toimub maalilises Oxforshire’s ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti Välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Esimeses raamatus Meredith Mitchell ja Alan Markby kohtuvad. Meredith nõustub minema mõneks ajaks oma kuulsast näitlejannast sugulase juurde. Tulemas on näitlejanna tütre pulmad. Sündmus, mis peaks olema igati õnnelik, kujuneb aga tõeliseks õudusunenäoks – mõrvad, väljapressimine, vanade haavade lahtirebimine. Meredithis tekitab segaseid tundeid ka Alan Markby, sest mees küll meeldib talle, aga ta ei taha ennast sugugi siduda.

Аннотация

Kui vana Monty Bickerstaffe leiab oma elutoast laiba, on see väga ebameeldiv üllatus – paraku ei jää see ka viimaseks. Monty ei taha eriti, et politsei hakkaks nuhkima vanas poollagunenud härrastemajas, kus ta üksi elab. Ühtlasi väidab ta kindlalt, et tal pole aimugi, kes see surnu olla võiks. Suurt rohkem pole politseil abi ka kohalikest elanikest, kes pole märganud midagi tavatut, ega Monty sugulastest, kes väidetavalt ei saa aru, miks see tundmatu surnukeha just sinna jäeti. Inspektor Jess Campbell on aga veendunud, et keegi valetab. Ta hakkab koos peainspektor Ian Carteriga Monty suguvõsa ajalugu uurima ning avastab sealt nii mõndagi vapustavat…

Аннотация

Kui vana Monty Bickerstaffe leiab oma elutoast laiba, on see väga ebameeldiv üllatus – paraku ei jää see ka viimaseks. Monty ei taha eriti, et politsei hakkaks nuhkima vanas poollagunenud härrastemajas, kus ta üksi elab. Ühtlasi väidab ta kindlalt, et tal pole aimugi, kes see surnu olla võiks. Suurt rohkem pole politseil abi ka kohalikest elanikest, kes pole märganud midagi tavatut, ega Monty sugulastest, kes väidetavalt ei saa aru, miks see tundmatu surnukeha just sinna jäeti. Inspektor Jess Campbell on aga veendunud, et keegi valetab. Ta hakkab koos peainspektor Ian Carteriga Monty suguvõsa ajalugu uurima ning avastab sealt nii mõndagi vapustavat…

Аннотация

Raamatu autorid Stephan Bartels ja Till Raether juhatavad naisi (ja ka mehi) lõpuks ometi salapaikadesse, kust pärinevad meeste tunded. Rääkides sellest, mis huvitab põletavalt kõiki naisi – meessoo salajane tundeelu – toovad nad saladused päevavalgele ja räägivad kõik ausalt ning avameelselt ära! Kas meestel on tunded, ja kui on, siis kus ning kui palju? Mis on meestel mõttes, kui nad lähevad neljapäeval autoga pesulasse? Mida mõtlevad nad siis, kui nad midagi ei ütle? Mida nad teevad, kui on üksi? Mis peitub nende halva tuju taga? Ja miks on mehed mõnikord paremad naised? Meeste mõistmise raamat mõlemale sugupoolele. Suur lugemisnauding täis üllatavaid uusi teadmisi. Till Raether, sündinud 1969, on vabakutseline ajakirjanik. Stephan Bartels, sündinud 1967, kirjutab juba üle 13 aasta vabakutselise autorina Brigittele portreelugusid, kultuuri-, reisi- ja psühholoogiaartikleid ning teeb mh kaastööd ka Sternile ja Die Zeitile.