Аннотация

Воспоминания, собранные в этом сборнике, очень разные – как и люди, которые их писали. Но ни одно из них не оставит равнодушным, потому что за каждым – личная трагедия, история спасения на фоне страшного военного времени. Эти люди выжили. И во многом стали для нас примером. Примером мужества, стойкости и силы духа. Писатель Андрей Кивинов

Аннотация

Едва люди стали привыкать к мысли, что самолеты созданы для службы человечеству, что железные птицы – это не миф, не сказка, а реальность, как начала развиваться практическая космонавтика! Возможность полета в космос, работы в невесомости, создания космических кораблей и искусственных спутников Земли до сих пор кажется удивительной. Можно только представить себе, насколько необычно это виделось людям в 50-е и 60-е годы прошлого века. Сергей Павлович Королев – великий конструктор, который сумел претворить в жизнь самые смелые мечты человечества. Благодаря его таланту и настойчивости был совершен огромный прорыв в науке. Однако достичь этого было совсем непросто. В этой книге вы прочитаете о том, как Королёв добивался поставленных целей, о чем он беспокоился, кто помогал ему и следовал за ним. О том, как Сергей Павлович увлекся небом, кого он любил, как выживал в тюрьме и не потерял надежду на светлое будущее. О том, какова была жизнь этого уникального человека.

Аннотация

Майя Плисецкая – поразительный пример творческого долголетия и предельного самовыражения. Последние два десятка лет ее жизнь, неразрывно связанная с судьбой композитора-классика Родиона Щедрина, была столь же насыщена яркими событиями, как и в молодости. Журналист Николай Ефимович, которого связывали с этой легендарной семьей доверительные отношения, запечатлел на страницах «Комсомольской правды» мгновения их триумфов. Это искренние и откровенные разговоры с одной из самых красивых и знаменитых пар нашего века, с людьми, прославившими русское искусство. Майя Михайловна и Родион Константинович рассказали о своей жизни и стране, друзьях и врагах, работе и любви… Большинство фотографий публикуется впервые.

Аннотация

See on lugu nõukogudeaegsest suhtumisest puuetega lastesse ning lastekodulapse elluastumisest aastatuhandevahetuse Eestis. Janek Muru, praegu ajakirja Vaimupuu peatoimetaja, on mitmeid kordi astunud üles ajakirjanduses, temast on tehtud dokumentaalfilm ja telesaade. „Pimedusest välja“ on esimene põhjalikum sissevaade tema lapsepõlve ja noorusaega. Janek sündis 1978. aastal liikumispuudega. Ema loobus temast kohe pärast sünnitust ning Janek elas esimesed eluaastad Tallinna Lastekodus. Kuueaastaselt suunati ta Imastu lastekodusse. See oli koht, kuhu puuetega lapsed sõna otseses mõttes surema saadeti – nõukogude inimesed pidid olema ju terved, tublid ja võimekad. Kümme aastat unerohtu, hullusärki ja sanitaride terrorit ei suutnud Janekit murda. Ta on esimene, kes Imastu „lamajate“ rühmast omal käel, heade inimeste abil ja tänu õnnelikele juhustele välja pääses ning iseseisvalt elama hakkas. Iseseisev elu pole aga meelakkumine. Kuidas hakkama saada? Keda usaldada? Kuidas „halbu“ sõpru ära tunda? – Janeki lugu pakub mõtlemisainet igaühele. Hoolimata karmidest teemadest on see optimistlik ja ilusa lõpuga lugu sellest, et oma unistusi järgides ei tohi kunagi alla anda. Alati peab edasi minema ja endasse uskuma, välja murdma pimedusest nii enda ümber kui enda sees. Janek Muru loo on kirja pannud Kerttu Rakke. Fotod on pärit erakogudest ja Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist. Kaanefoto autor on Kaupo Kikkas. Kerttu Rakke on Eesti kirjanik, kes muuhulgas avaldanud üle 10 raamatu. Viimane neist, „Seitse aastat seebiselt“, ilmus viis aastat tagasi.

Аннотация

Safari on suahiili keeles retk. Minu Tansaania-rännak sai teoks tänu abikaasa Sveni tööle Ida-Aafrika puidutööstuses ja kestis pisut rohkem kui kaks aastat. Jõudsime selle ajaga riigile ringi peale teha ja piiluda tansaanlaste hingesügavusse. Esimene aasta kulus imestamisele, teisel hakkas kohalik elufilosoofia „kiiret pole“ kujundama ka meie elurütmi. Ngorongoro, Ruaha, Tarangire, Manyara ja Serengeti, Kilimanjaro ja vürtsine Sansibari saar – Tansaania loodusest ja rahvusparkidest sai meie Meka. Kui Svenil hakkas tööl mõistus kokku jooksma või minul nägu mossi kiskuma, sõitsime loodusparki. Sellega oli päev ja nädal päästetud. Looduse kõrval õppisin tundma Tansaania inimesi, nende mentaliteeti ja ellusuhtumist. Sain teada, kuidas jääda ellu hullumeelses liikluses, eesliga matkata, ruutpesiti porgandeid kasvatada ja üllatada iseennast mäkketõusul. Ka seda, kuidas käituda, kui külla minnes ulatatakse kingituseks elus kana. Tansaania muutis mu maailma värviliseks. Igas mõttes.

Аннотация

„Kuule, see sipelgate söömise lugu. Miks nad su mammat sinna tahtsid viia? Sinna, noh…“ küsib Anna järgmisel päeval. „Siberisse?“ „Jah, sinna jah.“ „Neil oli palju raha ja ilus maja ja teistel oli kade meel.“ Anna mõtleb. „No aga need teised oleksid siis lihtsalt võinud öelda, et tuleb teistega ka jagada.“ …Siin lehekülgedel on ühe ema märkmed lobedatest lapsesuu-dialoogidest kuni valusate valikuteni, kus tuleb selgeks saada, kuidas lasta oma suureks sirgunud teismelisel minema lennata. Ja kuidas mõnikord tuleb emal oma pere maha jätta, et ise elama jääda. Aga haiguse märkamiseks ja tervenemislootuseks saab ta abi ikka samast – oma lastelt.

Аннотация

Mitu lendu ööpäevas on inimvõimete piir? Miks õhku tõustes ja maandudes võib tunduda, et meeskonnaliikmed magavad? Kuidas lahendada lennukis olukord, kus purjus seltskond tuleks „baarist“ välja visata? Kui kahjulik on kiirgus lennukisalongis? Raamat heidab pilgu lennunduse köögipoolele ning vastab neile ja veel paljudele küsimustele. Pardapersonali töö seostub glamuuriga, kuid nagu kardinate taha piiludes selgub, on lennunduse argipäev uhkest elust kaugel. Tuhanded inimesed üle maailma võlgnevad oma elu salongiteenindajatele, kes on häda korral pannud reisijate nimel oma elu ohtu, kuid miskipärast ei räägita neist eriti. Igal pardateenindajal on oma unikaalne lugu. See raamat kirjeldab autori üht eluperioodi stjuuardina.

Аннотация

Neis paeluvais memuaarides räägib Nike asutaja ja tegevjuht Phil Knight esimest korda vähetuntud loo ettevõtte alguspäevist, mil see oli riskialdis idufirma, ja selle arenemisest maailma üheks kõige kultuslikumaks, uuenduslikumaks ja tulusamaks kaubamärgiks. “Phil Knight on oma Hullu Idee ja selle realiseerimisega seotud võitlustega loonud kõigile võimaluse astuda tippsportlaste kingadesse, samastuda oma iidolitega. Tema mõte – maailm oleks parem paik, kui inimesed jookseksid kasvõi mõne kilomeetri päevas – pole pelgalt unistus, vaid hästitunnetatav tõde, mis on peidetud igasse tossupaari.” Rasmus Mägi

Аннотация

Richard Roht kirjutas mitmes ainevallas, teda võib-olla kõige enam painanud teema oli sõjaaeg. Painavad muljed hiilisid kogu elu autori hinges ning nõudsid alatasast väljaelamist. Käesolevas raamatus „Sõjasõit“ kõneleb Roht ilmasõja-aegsetest isiklikest elamustest, teekonnast ja oludest Peterburist Bessaraabiani, tagalast ja rindelt, tsaari armeest ja revolutsioonijärgsest sõjaväest.

Аннотация

Kui 36-aastase Paul Kalanithi kümne aasta pikkused neurokirurgiaõpingud olid lõpusirgel, diagnoositi tal neljanda staadiumi kopsuvähk. Eile oli ta arst, kelle töö oli raskelt haigeid ravida, täna on ta oma elu nimel võitlev patsient. Paul Kalanithi hingepuudutav mälestusteraamat jäädvustab loo, kuidas naiivsest arstitudengist saab lootustandev neurokirurg, kes juhatab patsiente nende haiguse sügavama mõistmise poole, ja seejärel patsient, keda ootab vastasseis omaenda surelikkusega. Raamatu eessõna on kirjutanud tunnustatud arst ja kirjanik Abraham Verghese, kes meenutab südamlikult kohtumisi Paul Kalanithiga. Eestikeelset väljaannet saadab ka autori ametivenna, Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi Kahro Talli mõtisklus raamatu ja selles käsitletavate teemade kohta. „See on jõuline ja liigutav lugu, kuidas noorukist saab Arst ja Kirurg suure algustähega ning kuidas haigus muudab ta tavaliseks inimeseks.“ Kahro Tall MD, neurokirurg